Kuidas sa saad aidata

„Depressioonis lapsed vajavad abi. Ent lapsed ei leia seda ise. Kõigepealt peab täiskasvanu probleemi tunnistama ja võtma seda tõsiselt. See on raske.” (Dr Mark S. Gold)

MIDA saaksid teha, kui kahtlustad, et su teismelisel lapsel on depressioon? Kõigepealt ära tee rutakaid järeldusi. Lõpuks võivad sümptomid osutada hoopis millelegi muule. * Lisaks on kõigil noortel aeg-ajalt kurvameelsuse perioode. Ent kui selline olukord püsib ja paistab olevat enam kui vaid ajutine meeleolu langus, siis oleks kõige parem konsulteerida arstiga. Selles osas oleks hea meeles pidada Jeesuse sõnu: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged” (Matteuse 9:12).

Püüa olla oma arstiga avameelne ja anda talle vajalikku teavet, räägi sealhulgas hiljutistest muutustest teismelise elus, mis võivad olla tema kurvameelsuse põhjuseks. Hoolitse selle eest, et arst võtaks piisavalt aega sümptomite uurimiseks, enne kui ta paneb diagnoosi. „On võimatu ühe kahekümneminutilise visiidi jooksul saada teada kogu vajalikku informatsiooni, et täielikult hinnata lapse seisundit,” hoiatab dr David G. Fassler.

Uuri julgelt arstilt iga sind huvitavat küsimust. Näiteks, kui arst arvab, et sinu teismelisel on haiguslik depressioon, siis tasub sul ehk küsida, miks ta välistas muud diagnoosid. Kui sul on kahtlusi arsti diagnoosis, siis ütle talle, et sooviksid kuulda ka teise arsti arvamust. Kindlasti  pole ausal ja siiral doktoril midagi selle vastu.

Olukorraga kohanemine

Kui sinu teismelisel on haiguslik kurvameelsus, ära tunne selle pärast piinlikkust. Tõsiasi on see, et depressiooni võivad langeda ka kõige paremad noored. Piibel näitab, et hingepiinu on tundnud ka need, kes on püüdnud anda Jumalat teenides oma parima, sõltumata nende east. Võtame näiteks ustava Iiobi, kes tundis end Jumalast hüljatuna ja väljendas seejärel, et on elust tüdinud (Iiob 10:1; 29:2, 4, 5). Hanna teenis Jumalat, kuid ta ’kibestus hinges’, nii et ta ei söönud midagi (1. Saamueli 1:4–10). Jumalakartlik mees Jaakob leinas palju päevi oma poja surma ega „lasknud ennast trööstida”. Ta soovis lausa olla ühes oma pojaga hauas! (1. Moosese 37:33–35.) Seega ei pruugi hingeahastus sugugi mitte alati tähendada, et inimese vaimsus oleks langenud.

Siiski nõuab teismelise lapse depressioon vanematelt väga palju. „Ma pean kogu aeg jälgima, mida ma ütlen ja teen,” sõnab ühe depressiivse teismelise ema. „Ma olen mures, hirmul, vaenulik, vihane ja kurnatud.” Üks teine ema möönab: „Kui nägin, kuidas mõni teine ema oma teismelise tütrega sisseoste tegi, murdus mu süda, kuna mulle tundus, et minu puhul pole see enam võimalik ja et ma ei saa seda kunagi enam tagasi.”

Sellised tunded on normaalsed. Vahel võivad need muutuda siiski väljakannatamatuks. Kui nii juhtub, siis tasuks rääkida mõne usaldusväärse sõbraga. Õpetussõnades 17:17 öeldakse: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Samuti ära unusta palvet. Piibel kinnitab, et kui heidame oma mure Jumalale, hoolitseb ta meie eest (Laul 55:23).

Kalduvus süüdistada

Paljusid depressioonis laste vanemaid võib olukord iseäranis heidutada ja nad võivad hakata selles ennast süüdistama. „Kui sinu lapsel on depressioon,” sõnab üks lapsevanem, „siis tunned ka ise end süüdlasena ja mitte keegi ei saa veenda sind vastupidises. Sa muudkui mõtled: „Mida me tegime valesti? Kus oli pöördepunkt? Kuidas mina sellele kaasa aitasin?”” Kuidas saavad lapsevanemad säilitada tasakaaluka mõtteviisi?

Pole mingit kahtlust, et pingeline õhkkond kodus  võib mõjuda lapsele halvasti. Piibel manitseb põhjendatult isasid: „Ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21.) Seega oleks hea, kui lapsevanemad analüüsiksid seda, missuguseid kasvatusmeetodeid nad on kasutanud, ja teeksid vajaduse korral muudatusi. Ent depressioon pole alati halva kasvatuse vili. Tõesti, sellist haigust võib esineda ka kõige armastavamas peres. Seega ei peaks vanemad end süüdlasena tundma, kui nad on teinud laste aitamisel oma parima.

Sama tähtis on mitte süüdistada depressioonis teismelist. Lõppude lõpuks pole tal peaaegu mingit kontrolli oma haiguse üle. „Ma ei süüdistanud teda kunagi selles, et tal on tuulerõuged või kopsupõletik,” sõnab üks ema. „Ent depressiooni puhul,” möönab ta, „tegin ma seda. Ma süüdistasin oma last selles, et ta jäi haigeks – ning tunnen end nüüd seetõttu kohutavalt.” Kui võtta depressiooni kui haigust, mitte kui nõrkust, siis aitab see vanematel ja teistel keskenduda sellele, kuidas kannatajat toetada.

Depressioonis teismelise kasvatamine võib vanematevahelist suhet äärmiselt pingestada. „Me süüdistasime üksteist,” ütleb üks naine, „iseäranis siis, kui mõtlesime sellele, missugust elu me soovisime, ja sellele, missugune see oli meie poja pärast.” Tim, kelle tütrel on depressioon, möönab: „On kerge süüdistada oma abikaasat. Kui vanematel on abieluprobleeme juba enne, kui lapsel ilmnevad depressiooni märgid, võib lapse mõistatuslik  käitumine olla „viimane piisk kannatuskarikasse”.” Ära lase lapse depressioonil lüüa kiilu oma abielusse! Tõesti, näpuga näitamisest pole suurt kasu – ei sulle, sinu lapsele ega abikaasale. Tähtis on hoopis pakkuda kannatajale tuge.

Kuidas pakkuda tuge

Piibel manitseb kristlasi: „Rääkige lohutavalt masendunud hingedega” (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Kui depressioonis noort vaevab madal eneseväärikus, võid teda aidata. Mismoodi? Kindlasti mitte sellega, kui teed talle sääraseid märkusi nagu: „Sa ei peaks üldse nii tundma” või „Sul on vale suhtumine”. Selle asemel püüa olla empaatiline ja kaastundlik (1. Peetruse 3:8). Paulus manitses kristlasi ’nutma nutjatega’ (Roomlastele 12:15). Pea meeles, et depressioonis inimene vaevleb tõepoolest. Tema piinad pole kujuteldud ega teeseldud lihtsalt selleks, et tähelepanu võita. Pärast kuulamist püüa panna noort oma südant avama. Küsi, miks ta nõnda tunneb. Seejärel püüa peenetundeliselt ja tähelepanelikult aidata teismelisel näha, miks tal pole põhjust nii madalaks enesehinnanguks. Jumala armastuse ja halastuse kinnitamine võib aidata leevendada kannataja ahastust (1. Peetruse 5:6, 7).

Seejärel võiks astuda järgmisi praktilisi samme. Näiteks tuleb sul ehk kindlaks teha, kas depressioonis teismeline puhkab ja sööb piisavalt ning on vajalikul määral kehaliselt aktiivne (Koguja 4:6). Kui arst on talle määranud rohu, siis oleks tark aidata teismelisel mõista, kui tähtis on seda võtta. Ära kunagi lakka teda toetamast ega ilmutamast talle oma armastust.

Muidugi võib teismelise depressioon olla piinarikas kogemus, seda nii kannatajale kui tervele perele. Lõpuks aga loob kannatlikkus, püsivus ja armastus aluse, mille najal saab aidata depressioonis teismelist.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 11]

Depressioonis inimene vaevleb tõepoolest. Tema piinad pole kujuteldud

[Kast lk 13]

KUI SA OLED DEPRESSIOONIS TEISMELINE

Sa pole üksi jäetud ja sinu olukord pole sugugi lootusetu. Depressioon võib olla põhjustatud kas 1) biokeemilise tasakaalu häiritusest või 2) olukordadest, mille üle sul on vaid vähene kontroll või mida sa ei suuda üldse kontrollida. Kummalgi juhul ei pea sa süüdistama ennast oma olukorras. Ent mida saaksid olukorra parandamiseks ette võtta?

Piibel ütleb, et „mõni sõber on ustavam kui vend” (Õpetussõnad 18:24). Miks mitte minna sellise sõbra juurde ja talle avameelselt oma tunnetest rääkida? Ka üks sinu vanematest või mõni teine täiskasvanu võib olla sinu suurim liitlane võitluses depressiooniga.

Kui su vanemad kahtlustavad, et sul on haiguslik kurvameelsus, võivad nad viia sind arsti juurde, kel on kogemusi selle haiguse ravis. See on tark samm, sest ravi korral, kui see on võimalik, võib depressiooni kulgu tihti suuresti leevendada. Näiteks, kui sinu depressioon on seotud keemiliste muutustega, siis võidakse sulle välja kirjutada antidepressante. Kui sulle on määratud rohud, siis ära häbene neid tarvitamast. See vaid viib su keha keemilise tasakaalu normi piiresse ning võib oluliselt aidata sul leida jälle rõõmu ja tasakaalu.

Paljud depressiooni all kannatajad on leidnud lohutust, kui nad on lugenud Piiblit ja püüdnud palves Jumalaga lähedasemaks saada. Piibel kinnitab: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19.) *

[Allmärkus]

 [Kast/pilt lk 14]

ABI JA LOOTUS KANNATAJATELE

Kuna depressioon on keeruline haigus, ei saa selles lühikeses artikliseerias käsitleda kõiki selle aspekte. Siiski on „Ärgake!” väljaandjad veendunud, et siin esitatud mõtted võivad aidata teismelistel ja nende vanematel selle laastava haigusega toime tulla.

Ehk panid tähele, et eelmises artiklis oli palju Piiblil põhinevaid nõuandeid. On tõsi, et see on vana raamat. Ent selle nõuanded on tänapäeval sama praktilised kui selle kirjutamise ajal. Kuidas nii? Seepärast, et kuigi ajad on muutunud, on inimese olemus ikka sama. Me võitleme nendesamade põhiliste raskustega kui eelmised põlvkonnad. Muutunud on see, et tänapäeval on probleemid märksa suuremad ja laiaulatuslikumad kui varem.

Piibli teeb praktiliseks ka see, et see on Jumala inspireeritud (2. Timoteosele 3:16). Meie Loojana teab ta, mida me vajame, et saada elust parim.

Loomulikult pole Piibel meditsiiniline käsiraamat. Seega ei kõrvalda see vajadust otsida sobivat ravi sellise haiguse nagu depressiooni korral. Siiski on Piiblis põhimõtteid, mis võivad aidata meil kannatajaid lohutada. Lisaks on selles Jumala tõotus, et peatselt ravib ta kõik inimeste haigused (Laul 103:3). Tõesti, Jehoova eesmärk on „elavaks teha rõhutute südameid” (Jesaja 57:15).

Kas sooviksid kuulda rohkem sellest suurejoonelisest lootusest? Kui soovid, võta ühendust oma kandi Jehoova tunnistajatega või kirjuta selle ajakirja 5. leheküljel toodud sulle sobival aadressil.

[Pilt lk 10]

Püüa ilmutada kaastunnet

[Pilt lk 11]

Kui teismelise masendus on püsiv, oleks tark konsulteerida arstiga

[Pildid lk 12]

Lapsevanemana ära püüa kohe süüdistada ennast, oma abikaasat või teismelist last