Maajad eile ja täna

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

ÖELDAKSE, et nende tsivilisatsioon oli läänepoolkeral üks võimsamaid. See pole ka ime, kuna Belize’i, El Salvadori, Guatemala, Hondurase ja Mehhiko muistsed elanikud viljelesid erakordset arhitektuuri, maalikunsti, keraamikat ja skulptuuri. Nad olid välja arendanud keeruka kirjaviisi ning teinud suuri edusamme matemaatikas. Nad täiustasid isegi kalendrit, mis põhines päikeseaastal. Millisest rahvast on jutt? Maajadest – ühe uhkeima ja hiilgavaima Vana-Ameerika tsivilisatsiooni loojatest.

Suur osa sellest, mida me maajade kohta teame, pärineb nende raidkirjadelt ja skulptuuridelt. Kasutades kirja, mis sisaldas enam kui 800 tähemärki, millest paljud olid hieroglüüfid, jäädvustasid maajad oma ajaloo ja kombed treppidele, sillustele ning kivitahvlitele ja -sammastele. Nad kirjutasid ka metsviigipuu niinest valmistatud paberile. Lehti kokku voltides valmistasid nad raamatuid (mida nimetati koodeksiteks), mis kaeti jaaguarinahaga. Kuigi enamiku neist raamatutest hävitasid hispaanlased, kui nad alistasid maajad umbes 1540. aastal m.a.j, on mõned neist siiski säilinud.

 Esimesed maaja põllupidajad võisid asuda Põhja-Guatemala madalikele umbes 1000 aastat enne Kristuse sündi. Maaja tsivilisatsiooni kõrgaeg oli aga ajavahemikus 250–900 m.a.j, mida üldiselt kutsutakse klassikaliseks ajastuks. Vaadelgem lühidalt, mida on muistsete maajade kohta teada saadud.

Meisterarhitektid ja -ehitajad

Maajad olid suurepärased kiviraidurid, kes tegid lubjakivist ja mördist hiiglaslikke püramiide ja templeid. Kuna nende püramiididel on märgatavaid sarnasusi Egiptuse püramiididega, pidasid minevikus mõned ekslikult maajasid egiptlaste järeltulijateks.

Maaja kivilinnade varemeid on leitud Guatemalast, Hondurasest ja Lõuna-Mehhikost Yucatánist. Kõrgajal oli maajade impeeriumis rohkem kui 40 linna, kus igaühes elas 5000 kuni 50 000 inimest. Teatmeteose „The New Encyclopædia Britannica” sõnul „võis maajade elanikkond ulatuda kuni 2 000 000 inimeseni, kellest enamik elas madalikel, mida praegu tuntakse Guatemalana”.

Nende linnade ja suurejooneliste kiviehitiste rajamine poleks olnud võimalik ilma maisifarmerite raske tööta. Peale selle et need töökad farmerid kasvatasid toitu oma perele, pidid nad osalema ka ehitustöödes. Lisaks tuli neil kasvatada toitu ka ülikutele ja preestritele, kellel oli nii-öelda tähtsamatki teha.

Maajade pereelu

Maajade pered olid väga ühteliidetud. Vanavanemad, vanemad ja lapsed elasid tihti ühe katuse all. Enamik põllutöödest lasus meeste ja noormeeste õlul. Tüdrukud  õppisid küpsetama, riideid valmistama ning hoolitsesid oma nooremate õdede-vendade eest.

Maaja farmerid kasvatasid avokaadosid, paprikat ja bataati. Maajade peamine toiduaine oli aga mais. Naised ja tüdrukud valmistasid sellest erisuguseid roogasid. Nad tegid lamedat leiba, mida tänapäeval kutsutakse tortiljaks. Mais oli isegi alkohoolse joogi balche peamisi komponente. Arvestuste kohaselt sisaldab tänapäeval 75 protsenti maajade toidust maisi, minevikus võis see suhe veelgi suurem olla.

Jumalate ja jumalannade ohtrus

Religioon mängis maajade elus suurt rolli. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kelledest ühes dokumendis mainitakse 160 jumalat. Näiteks kuulusid nende hulka looja-jumal, maisijumal, vihmajumal ja päikesejumal. Naised tegid palverännakuid jumalanna Ixcheli templisse, mis asus Cozumeli saarel, et paluda viljakuse eest või selle eest, et sünnitus hästi läheks.

 Maajadel oli igal päeval mingi religioosne tähendus ning nende kalendris oli igas kuus oma püha. Erilisi tseremooniaid peeti ka matustel. Surnukeha värviti punaseks ning mähiti koos mõningate isiklike asjadega õlemattide sisse. Siis maeti surnukeha selle maja põranda alla, kus ta oli elanud. Valitsejad maeti aga templi alla püramiidi. Valitseja surma puhul tapeti tema teenrid, kes maeti maha koos temaga, samuti pandi valitseja hauda kaasa erisuguseid nõusid, mida arvati vaja minevat teises elus.

Religioossete kommete juurde kuulus ka kõrvanibude ja jalgade läbitorkamine. Maajad torkasid läbi isegi oma keele. Stseenid maajade skulptuuridel, seinamaalingutel ja keraamikal näitavad selgelt, et jumalateenistuse juurde kuulus ka ohvrite toomine. „Tihti toodi ohvriks loomi,” kirjutab dr Max Shein oma raamatus „The Precolumbian Child”, „kuid kõige suurem ohver oli inimohver. Nende riituste ohvrid olid vaenlaste sõdurid ja orjad, ent samas ka nende oma pojad ja tütred.” Mõningate ajaloolaste sõnul ohverdati kunagi tüdrukuid kui vihmajumala mõrsjaid, kes heideti Chichén Itzás elusalt pühasse kaevu. Kui tüdrukul õnnestus päikeseloojanguni ellu jääda, arvati, et vihmajumal on rahul eelmise ohvriga. Seejärel tõmmati tüdruk veest välja.

Maajad tänapäeval

Pärast aastat 900 „toimus kiire klassikalise maaja tsivilisatsiooni allakäik, suured linnad ja usukeskused jäid tühjaks ning kasvasid täis džunglitaimestikku”, ütleb „The New Encyclopædia Britannica”. Mitte keegi ei tea täpselt, mis põhjustas maaja tsivilisatsiooni langemise. Mõned ütlevad, et nad kurnasid välja oma põllumaa. Teised arvavad, et toidunappus sundis farmereid kasutama laastavaid põllupidamisviise, ning osa rahvast suundus linnadesse, mis olid juba niigi ülerahvastatud ja vaesestunud. Maajad ei surnud siiski täiesti välja. Tänapäeval on maajasid umbes kaks miljonit ja nad elavad peamiselt Yucatáni põhjaosas ja Guatemalas.

 Tänapäeva maajade hulgas on kõige enam katoliiklasi ning kirik on teinud palju pingutusi, et võita päriselanike soosingut. Näiteks teatab Associated Pressi raport, et „aastal 1992, mil möödus 500 aastat sellest, kui hispaanlased vallutasid Guatemala, palus Guatemala katoliku kirik avalikult andeks nende kuritegude eest, mida tehti indiaanlaste vastu Guatemala ristiusustamise ajal”.

Katoliku usu vastuvõtmine ei tähenda aga sugugi seda, et maajad on hüljanud oma esivanemate religiooni. Vastupidi, paljud katoliku preestrid on nõus sulatama ühte kiriku kombeid ja õpetusi päriselanike rituaalidega. Näiteks on maajad uskunud kaua animismi, et nii elus kui ka elututes objektides on elujõud. Kirik on selle uskumuse vastu võtnud, nagu oleks see osa katoliku usust, mis on pannud mõningaid vaimulikke imestama, kui palju paganlust võib kirik sallida ja nimetada end veelgi kristlikuks religiooniks. *

Maajad ning Jehoova tunnistajad

Maades, kus elavad maajad, õpetavad puhtaid piiblitõdesid Jehoova tunnistajad. Paljud maajad on Piibli tõdedele vastuvõtlikud. Toome kaks näidet.

„Olin lugupeetud ja kõrgel positsioonil päriselanike seas, kus ma üles kasvasin,” ütleb Caridad, „kuid elasin sellegipoolest tühja elu, raisates aega joomingutele.” Nagu paljud teised maajad, täitis ka Caridad spiritismiga seotud katoliiklikke usukombeid. „Kui jäin haigeks, pöördusin alati nõidarsti poole,” ütleb ta. Ent Caridadi tütred hakkasid Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. „Vähehaaval hakkasin ka mina selle vastu huvi tundma,” möönab Caridad, „eriti mõjus mulle see, et mu tütarde käitumine muutus. Peagi hakkasin ka mina Piiblit uurima.” Milline oli tulemus? „Tõde on aidanud mul õppida tundma Jehoovat ja teda armastama hakata,” märgib Caridad. „Olen hüljanud kõik kombed, mis Jehoovale ei meeldi, ning olen vabanenud hirmust ja ebausust.”

Guatemalast pärit maaja Paula leinas oma kahte poega. „Tegin neile altarid,” jutustab ta. „Mul oli olemas Piibel, mille mulle andis üks katoliku nunn, ning ma lugesin seda igal õhtul kaks tundi, et leida vastust oma küsimusele, kus on mu surnud pojad.” Peagi hakkas Paula Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ja ka koosolekutel käima. „Nad selgitasid mulle Jumala Sõna arusaadavalt,” ütleb ta. „Olen rõõmus, et Jumala Kuningriik teeb lõpu haigustele ja surmale. Mõtlen tihti ülestõusmislootusele.” (Johannese 5:28, 29.) Nüüd jagab Paula head sõnumit Jumala Kuningriigist teistele. „On palju inimesi, kes veel abi vajavad,” ütleb ta.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 17]

Maajade kalender

Maajad töötasid välja täpse kalendri, mis võttis arvesse isegi liigaasta.

Maajade aasta koosnes 365 päevast. Nendest 364 päeva olid jaotatud 28 nädalaks, millest igaühes oli 13 päeva. Uus aasta algas neil 365. päeval 16. juulil. Kuidas oli lugu kuudega? Maajade kalendris, mida on kujutatud ülal, oli 18 kuud, mis koosnesid 20 päevast. Seega nädalaid ja kuid arvestati eraldi. Siiski oli üks erand. Iga 260 päeva tagant (13 korda 20) algasid nädal ja kuu ühel ja samal päeval. Ühe teatmeteose sõnul „oli maajade kalender vaatamata oma tohutule keerukusele kuni gregooriuse kalendri kasutuselevõtmiseni kõige täpsem kalender”. („Funk & Wagnalls New Encyclopedia”.)

[Arvjoonis/pilt lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Maajade kronoloogia

Olmeekide kultuur

1000 e.m.a

500 e.m.a

Olmeekide kultuur

Sapoteekide kultuur

Teotihuacáni kultuur

e.m.a | m.a.j

500 m.a.j

Teotihuacáni kultuur

Sapoteekide kultuur

Tolteekide kultuur

1000 m.a.j

Tolteekide kultuur

Asteekide kultuur

1500 m.a.j

Asteekide kultuur

[Allikaviide]

Maajade kunst: Dover Publications, Inc.

[Kaart lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MEHHIKO

YUCATÁNI POOLSAAR

BELIZE

GUATEMALA

EL SALVADOR

HONDURAS

[Allikaviide]

Kaart: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 16]

Ligikaudu 25 meetri kõrguse tempelpüramiidi varemed muistses maajade linnas Palenque’s

[Pilt lk 16]

Tortiljade valmistamine

[Pildid lk 18]

Chichén Itzá

Kukulcáni tempel

Sõdalaste templi sissepääsu juures on kuju ohvrinõuga, kuhu tõenäoliselt pandi inimeste südamed

[Pilt lk 19]

Caridad oma naise ja tütardega