Kas Ameerika avastas Leif Eiriksson?

„ÄRGAKE!” TAANI-KORRESPONDENDILT

KES avastas Ameerika? Keegi ei tea seda kindlalt. Suuresti sõltub vastus sellest, mida mõelda „avastamise” ja „Ameerika” all. Oli ju see määratult suur maa asustatud juba sajandeid enne seda, kui eurooplased selle olemasolust üldse teadlikuks said. 1493. aasta alguses pöördus Christoph Kolumbus Euroopasse tagasi ning rääkis oma esimesest reisist Ameerikasse. Tegelikult maabus ta Lääne-India saartel. Kolumbus polnud aga sugugi esimene eurooplane, kes imestustäratavasse Uude Maailma jõudis. Grupp heledapäiseid skandinaavlasi oli arvatavasti jõudnud Põhja-Ameerika mandrile juba 500 aastat varem.

 Atlandi ookeani põhjaosa oli tuhat aastat tagasi tõenäoliselt sama külm ja ettearvamatu kui tänapäeval. Meremees võib arvata, et tunneb ookeani muutuvaid tuuli ja hoovuseid, kuid ometi võib ta udu ja tormi tõttu mitmeks nädalaks kursist kõrvale kalduda. Just nii olevat ühe muinasskandinaavia saaga järgi juhtunud ühel suvel kogenud meremehe ja seikleja, noore Bjarni Herjolfssoniga. Ta kaotas küll õige suuna, kuid leidis tõenäoliselt kontinendi.

See oli viikingiaeg, mil muinasskandinaavlased laiendasid oma võimupiirkonda meredel ja kõikjal Euroopas. Nende sihvakaid ja merekindlaid laevu võis näha igal pool alates Norra rannikust kuni Põhja-Aafrikani ning Euroopa jõgedel.

„Gröönlaste saaga” järgi oli Bjarni läinud pikale teekonnale Norrasse. Kui lähenes 986. aasta talv, pöördus ta täie laadungiga Islandile tagasi. Jõudnud Islandile, avastas ta üllatusega, et tema isa oli Erik Punase laevastikuga Islandilt lahkunud. Nad olid sõitnud Islandist lääne poole jäävale Eriku avastatud suurele maale, et sinna elama asuda. Erik oli nimetanud selle maa Gröönimaaks (Roheline maa), et seda ligitõmbavamaks muuta. Niisiis otsustas noor Bjarni Gröönimaale sõita, kuid tuulesuund muutus ja laev mähkus udusse. „Mitu päeva ei teadnud nad, kus nad asuvad,” ütleb eespool mainitud saaga.

Kui meremehed lõpuks maad silmasid, ei vastanud see Gröönimaa kirjeldusele. Rannik näis olevat viljakas, mägine ja metsane. Nad purjetasid põhja poole, nii et rannik jäi neist vasakut kätt. Ka siis, kui nad teist korda maad märkasid, ei meenutanud see sugugi rohkem Gröönimaad kui esimesel korral. Mitu päeva hiljem paistis aga maa olevat mägisem ja jäisem. Seejärel suundus Bjarni oma meeskonnaga ida poole avamerele ning leidis lõpuks Gröönimaa ja Erik Punase viikingite koloonia.

Leif Eiriksson asub teele

Nii võisid eurooplased esimest korda näha oma silmaga kontinenti, mis hiljem sai tuntuks kui Põhja-Ameerika, kuigi nad tol korral oma jalga sellele maale ei tõstnud. Bjarni sõnum sellest, mida ta näinud oli, tekitas teistes Gröönimaal elavates viikingites suurt huvi. Nende külmal maal kasvas vähe puid, mistõttu majade ja laevade ehitamine ning parandamine sõltus ajupuudest või puidu kulukast transportimisest üle mere. Kuskil lääne pool, ilmselt kõigest teisel pool merd, oli aga maa, mis oli kaetud tiheda metsaga.

Eriti suurde vaimustusse sattus sellest uuest maast noor Leif Eiriksson, Erik Punase poeg. Leifi on kirjeldatud kui suurt ja tugevat meest, kes oli väga silmatorkava välimusega ja tark. Umbes aastal 1000 ostis Leif Eiriksson ära Bjarni laeva ning asus 35 mehega otsima neid rannikuid, mida oli näinud Bjarni.

Kolm uut maad

Kui saagad on täpsed, leidis Leif kõigepealt tühja mägismaa, mida katsid suured liustikud. Kuna see maa paistis välja nagu üks lame kiviplaat, pani Leif sellele nimeks Helluland ehk „Lamedate kivide maa”. See võis olla hetk, mil eurooplased astusid esmakordselt Põhja-Ameerika pinnale. Tänapäeva ajaloolaste arvates oli Helluland Kirde-Kanadas asuv Baffini saar.

Viikingitest maadeavastajad jätkasid oma teekonda lõunasse. Seal sattus neile teele teine maa – lauge, metsane ja valgete liivarandadega. Leif nimetas selle Marklandiks, mis tähendab ’Metsamaad’ ning mida tänapäeval peetakse üldiselt Labradoriks. Peagi leidsid nad kolmanda ja veelgi lootustäratavama maa.

Saaga jätkub: „Nad seilasid kaks päeva kirdetuules mööda merd, enne kui nägid maad.” See maa meeldis neile nii väga, et nad otsustasid ehitada sinna majad ning veeta seal talve. Kogu talve jooksul „polnud seal külma  ning rohi närbus üksnes õige pisut”. Kuna hiljem leidis üks meestest viinamarju ja viinapuid, nimetas Leif Eiriksson selle maa Vinlandiks, mis tõenäoliselt tähendab ’Veinimaad’. Järgmisel kevadel purjetasid mehed Gröönimaale tagasi, laevad täis Vinlandi saaki.

Tänapäeva õpetlased tahaksid väga teada, kus see roheliste karjamaade ja viinapuudega Vinland asus, kuid selle asukohta on raske kindlaks määrata. Mõningate teadlaste arvates vastavad Newfoundlandi topograafilised märgid muistsete saagade kirjeldustele. Üks koht, mis kaevati välja Newfoundlandis, näitab, et viikingid on sellel saarel viibinud. Teised teadlased aga arvavad, et Vinland pidi asuma rohkem lõuna pool ning et väljakaevatud paik Newfoundlandis oli kõigest viikingite baaslaager või koht, kust nad edasi lõuna pool asuvasse Vinlandisse liikusid. *

Millised on tõendid?

Keegi ei tea täpselt, kuidas sobitada muinasskandinaavia saagade detaile tänapäeva geograafiaga. Napid ja ebaselged saagade detailid on kaua ajaloolastes uudishimu äratanud. Kõige kindlam tõend, et viikingid enne Kolumbust Ameerikas käisid, on paik,  mis kaevati välja 1960. ja 1970. aastatel Newfoundlandis L’Anse aux Meadowsi küla lähedal. Selles paigas on majade varemed, mis on vaieldamatult viikingi päritolu, samuti raudahi ja teised esemed, mille vanus on dateeritud Leif Eirikssoni aega. Üks Taani uurija, kes töötab Lõuna-Newfoundlandis, leidis hiljuti ka hoolikalt valmistatud kivi, mida kasutati tõenäoliselt viikingilaevas ballastina.

Viikingite retki uutesse maadesse kaugel läänes ei hoitud saladuses. Leif Eiriksson sõitis Norrasse, et anda Norra kuningale teada, mida ta oli näinud. Kui saksa ajalookirjutaja ning toomhärra Bremeni Adam reisis 1070. aasta paiku Taanisse, et kuulda nendest põhjamaadest, rääkis Taani kuningas Svend talle Vinlandist ja selle maa suurepärasest veinist. Selle, mida Bremeni Adam oli kuulnud, kirjutas ta üles oma kroonikasse. Nii said paljud Euroopa haritlaskonnas teada läänemaadest, kus viikingid olid käinud. Lisaks sellele mainivad 12. ja 14. sajandi muinasislandi annaalid mõningaid hilisemaid viikingite retki Gröönimaalt lääne poole Marklandisse ja Vinlandisse.

Christoph Kolumbus võis samuti teada viikingite Vinlandi-retkedest, mis leidsid aset umbes 500 aastat enne tema retke. Vastavalt ühele Vinlandist kirjutatud raamatule on vihjeid, et enne oma kuulsat reisi aastatel 1492/93 sõitis Kolumbus isegi Islandile, et uurida seal mereretkede ülestähendusi.

Mis sai viikingitest?

Selle kohta, et viikingid oleksid Ameerikasse püsiva asustuse rajanud, pole mingeid tõendeid. Nad küll võisid teha lühiajalisi katseid asundust rajada, kuid need ebaõnnestusid, sest sealsed tingimused olid karmid ning kohalikud elanikud, keda viikingid kutsusid skreelingiteks, olid sissetungijatest tugevamad. Gröönimaal oli Erik Punase ja tema poja Leif Eirikssoni järeltulijatel raske. Kliima muutus karmimaks ning toitu nappis. Pärast nelja-viie sajandi pikkust asustust Gröönimaal näisid viikingid sealt täielikult kadunud olevat. Viimane kirjalik tõend viikingite kohta Gröönimaal puudutab laulatust, mis peeti Gröönimaa kirikus aastal 1408. Rohkem kui sajand hiljem leidis saksa kaubalaev Gröönimaa asunduse olevat täiesti inimtühja, peale ühe matmata jäänud mehe laiba, kellel nuga veelgi kõrval lebas. Pärast seda pole midagi teada viikingitest Gröönimaal. Alles 18. sajandil saabusid Gröönimaale Norra ja Taani asunikud ning rajasid sinna püsiva koloonia.

Gröönimaa oli paik, kust kartmatud viikingi meresõitjad asusid teele Uue Maailma poole. Võib kujutada ette, kuidas need karastatud meremehed seilasid oma laevadega, millel lehvis nelinurkne puri, üle tundmatute vete, kuni nägid horisondil võõrast rannikut, oskamata aimata, et viis sajandit hiljem peetakse Christoph Kolumbust selle Uue Maailma avastajaks.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 20]

KUIDAS VIIKINGID NAVIGEERISID?

Viikingitel polnud kompassi. Kuidas nad siis nii headeks meresõitjateks said? Kui nad ei sõitnud avamerel, purjetasid nad nii, et rannik oli silmapiiril, ning ületasid väina võimaluse korral sellises kohas, kus mõlemal pool oli näha maad. Peale selle teadsid nad, kuidas orienteeruda päikese ja tähtede järgi. Näiteks oli neil lihtne süsteem, mis aitas määrata kindlaks, millisel laiuskraadil nad asuvad. Neil oli selleks tabel, mis sisaldas arvnäite iga nädala kohta aastas, ning nad kasutasid mõõdupuud, et mõõta keskpäeval päikese kõrgust horisondist. Kuna neil polnud süsteemi, mille järgi määrata pikkuskraadi, eelistasid nad purjetada avamerel olles mööda kindlat laiuskraadi otse idasse või läände.

Näiteks, kui nad tahtsid sõita Gröönimaalt Vinlandi rannikule, võisid nad purjetada Gröönimaalt lõuna poole, kuni leidsid õige laiuskraadi ning keerasid seejärel otse läände ja leidsid soovitud sadama. Ka lindude vaatlemine aitas viikingeid avamerel. Nad olid eksperdid lendavate lindude järgi otsustama, kus pool maa asub ja mis maa see on. Vahel võtsid nad mereretkele kaasa ronki, kes vabaks lastes lendasid lähima ranniku poole. Selle järgi said viikingid teada, kus asub lähim maismaa.

Veel üheks navigeerimismooduseks oli loodimine. Meremees lasi vette loodinööri, mille külge oli kinnitatud tinast raskus. Sellel oli kaks otstarvet. Esiteks sai nii teada, kui sügav on vesi. Pärast seda, kui raskus puudutas merepõhja, tõmbas meremees nööri üles ja kasutas oma käte haardeulatust nööri pikkuse mõõtmiseks. Tinast raskusel oli ka teine funktsioon. Tihti oli selle põhja sees auk, mis täideti rasvaga. Niiviisi võeti raskusega merepõhjast proove. Meremees uuris selle koostist ja merekaarte, mis sisaldasid eri paikade merepõhja kirjeldusi. Vaatamata lihtsatele navigeerimisriistadele olid viikingid suurepärased navigeerijad.

[Allikaviide]

Foto: Stofnun Arna Magnússonar, Iceland

[Kaart lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

NOVA SCOTIA

Bjarni Herjolfsson asub Islandilt teele umbes aastal 986

NEWFOUNDLAND

LABRADOR

BAFFINI SAAR

GRÖÖNIMAA

Leif Eiriksson asub Gröönimaalt teele aasta 1000 paiku

GRÖÖNIMAA

BAFFINI SAAR

LABRADOR

NEWFOUNDLAND

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 18]

Vasakul taastatud Erik Punase maja Gröönimaal

[Pilt lk 18]

Täies suuruses viikingilaeva eeskujul valmistatud laev, mis kordas Leif Eirikssoni reisi

[Allikaviide]

Viikingilaevad lk 2 ja 18: fotod: Narsaq Foto, Greenland

[Pilt lk 21]

Leif Eirikssoni kuju Islandil

[Pilt lk 21]

L’Anse aux Meadows, Newfoundland

[Allikaviide]

Parks Canada

[Pildi allikaviide lk 20]

Artifacts on display at the Museum of National Antiquities, Stockholm, Sweden