Kente – kuningate riietus

„ÄRGAKE!” GHANA-KORRESPONDENDILT

KANGAKUDUJA käed libisevad väledalt edasi-tagasi mööda kangast. Krigisevate ketrade ja kääksuvate kangide liikumise rütmis töötades keskendub käsitööline tema ees laiuvale värvilisele riideribale. Ta hoiab oma varvaste vahel nööre, millega ta juhib niisi. Niieraamid liiguvad üles-alla ning eraldavad ja suunavad vertikaalselt paiknevaid lõimelõngu, mis ulatuvad kuue meetri kaugusele kangaspuude ette. * Sõrmed põimivad nobedalt värviküllaseid siidniite rõhtsuunaliselt lõimelõngade vahelikku, luues koemustri, mis seejärel tihedalt valmis kangasse lüüakse.

Valmiv riidetükk on vaid 10 sentimeetrit lai, ent sellel sädelevad briljantsed värvid ja keerulised mustrid. Käsitööline naeratab rahulolevalt, kui uurib oma meistritööd – ehtsat kente-riiet.

Iidne käsitöö

Tuhandeid aastaid on osavad käsitöölised tegelenud selle muistse kudumistööga. Linast, puuvillast ja siidist kedratud lõngad on alati olnud kättesaadavad kudumismaterjalid. Põhivärve saadi taimede juurtest ja lehtedest, mis võimaldas kangrutel lihtsaid mustreid luua.

Aafrika rändrahvaste kangakudujad leiutasid kangaspuud, mis olid väikesed ja kergesti transporditavad. Nendel väikestel kangaspuudel sai valmistada kitsast riideriba laiusega 7–12 sentimeetrit. Pikad ja kitsad riidetükid õmmeldi seejärel ääripidi kokku suuremaks kangaks, mida sai riietusesemena ümber keha keerata. Kaasaskantavaid kangaspuid veeti kandeloomade seljas läbi kõrbete ja  jõgede ning üle kõrgete mäeahelike. Iidsetel kaubateedel rändamine mõjutas suuresti nendel kangastelgedel kudujaid.

Ihaldusväärne riie

Sajandeid valitsesid Lääne-Aafrika kuningad ja pealikud mineraaliderikast maad, mida Euroopa maadeuurijad kutsusid Kullarannikuks *. Siin kaevandati suures koguses kulda, mis tõi jõukuse Ašanti võimulolevatele kuningatele ja nende õukonnale. Kaunistatud raskete kuldehetega ja riietatud spetsiaalsesse kootud kangasse, uhkeldasid need kuningad ning nende vägevad pealikud alamate ees oma rikkuse, väe ja autoriteediga. Seda ainulaadset riiet, mida valitsejad kandsid, hakati kutsuma kente’ks, mis võib vihjata selle riidematerjali sarnasusele korvi punutisega. Ka teised Kullaranniku hõimud kudusid sellist kitsast kangast, ent Ašanti kuningate silmis hakkas kente-kangas märgistama prestiiži ja kuninglikku seisundit.

Kullaranniku kangakudujad kasutasid riide valmistamiseks kohalikku kedratud puuvilla. Kättesaadav oli vaid siniseks värvitud lõng. Need sinised lõngad kooti tuhmvalgesse puuvillasesse riidesse, nii et jooned ja ruudud moodustasid lihtsaid geomeetrilisi mustreid, mis olid mõeldud kohalikele inimestele.

Peenema koega kuninglikku kente-kangast valmistati piiratult. Kvaliteetse materjali kujundamiseks ja valmistamiseks seati ametisse vilunud kuninglikud kangakudujad. Kudumistehnikat valvati kiivalt ja hoiti suures saladuses. Teistel kudujatel oli keelatud kududa neid kangamustreid ja kujundeid, mis olid mõeldud üksnes kuninga ja tema õukonna jaoks. Kuningal oli sadu kangatükke, millest igaühel oli ainuomane muster ja kuju. Traditsiooniliselt ei kandnud ta avalikkuse ees kunagi ühte rõivast rohkem kui vaid korra.

Värviotsingud

16. sajandil võis Kullarannikul näha ka juba teist tüüpi riiet. See polnud kootud Aafrika kangaspuudel, vaid seda toodeti kaugetes maades ning selle tõid sisse esimesed Euroopa meremehed, kes otsisid elevandiluud, kulda ja orje. Importkangas oli eredatest lõngadest, silmipimestavate värvidega. Peatselt sai sellest importriidest, milles oli palju punast, kollast ja rohelist lõnga, väärtuslik kaubaartikkel. Vähesed olid nii jõukad, et said lubada endale säärast kallihinnalist riiet, mida müüsid Euroopa kaupmehed. Vaid rikkad ašantid, kelle kontrolli all oli kulla, elevandiluu ja orjade saatmine rannikul ootavatele purjekatele, said endale seda osta.  Ent see riie polnud selline, mida igatsesid endale Ašanti kuningad ja pealikud.

Kui riie oli käes, harutasid kudujad selle kannatlikult üles ja eraldasid ihaldusväärsed värvilised lõngad, heites kõrvale ülejäänud riide. Kuninglikud kangakudujad kudusid hinnalised lõngad kangaspuudel uude kangasse. Materjali värvivaliku suurenedes tuli ka järjest juurde uusi ideid ja uuendusi, mis võimaldas käsitöölistel väljendada kangal oma loovust ja tehnilisi oskusi rohkem kui kunagi varem. Ašanti kuningad palkasid tööle osavad kudujad teistest hõimudest, nii et kente-kanga kvaliteet muutus ületamatuks.

Geomeetrilised mustrid, mis kujutasid kalu, linde, puuvilju, lehti, päikeseloojangut, vikerkaart ja teisi loodusepilte, lõid ülitäpselt viimistletud ja sümboolse tähendusega tekstiilikunsti. Kangas, millesse olid sisse kootud kuldsed lõngad, tähendas rikkust, roheline värv kandis endas mõttevärskuse ja uudsuse ideed, must sümboliseeris kurbust, punane viha ning hõbedane värv kujutas rikkumatust ja rõõmu.

Kudujad töötasid kannatlikult ja kiirustamata palju kuid üheainsa riidetüki kallal, teades, et valmistöö järgi hinnatakse nende oskusi ja loomevõimet. Nõudmine sellise peene käsitöö järele oli väike, kuna vaid vähesed said osta säärast haruldast ja kallist kente-riiet.

Tänapäevane kente

Aja möödudes hakkas kuningate ja vägevate pealikute mõju kahanema. Enam polnud vajadust eristada kuninglikku isikut tavakodanikust riietuse kaudu. Nõudmine imekena peene kanga järele tõusis, kuna seda hakati kasutama ka väljaspool õukonda. Kangakudujad olid kärmelt valmis täitma suuremaid tellimusi, misjärel kente-kanga kvaliteet, töötlusviis ja hinnad hakkasid langema.

Tänapäeval tehakse suurem osa kente-kangast sünteetilisest materjalist ja sellest valmistatakse masstoodanguna kotte, lipse, vöid, kübaraid ja rõivaid. Vaid vähesed kudujad on huvitatud kente-kanga kudumisest töömahuka ja aeganõudva muistse meetodi järgi. Vanad ülikvaliteetsed kente-kangad on nüüd haruldased ja need pärandatakse perekonnasiseselt edasi järgmistele põlvkondadele. Tõesti, möödas on päevad, mil lihtsatel puidust kangaspuudel toodeti hämmastavaid käsitöövõtteid rakendades võrreldamatu kvaliteediga kente-kangast, mida peeti vaid kuningate riideks.

[Allmärkused]

[Pildid lk 16]

Kente-kangaspuud on kerged ja teisaldatavad

[Pilt lk 17]

Kangakuduja liigutab niisi oma jalgade abil