Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis hoiaks mind liigselt muretsemast?

Mis hoiaks mind liigselt muretsemast?

Noored küsivad:

Mis hoiaks mind liigselt muretsemast?

„Noorte jaoks võib üks stressitekitavamaid asju olla tuleviku planeerimine. Nad mõtlevad, mis neist saab, kas nad peaksid kodunt lahkuma, õppima minema, alustama täisajalist teenistust või abielluma. Valikuvõimalusi on nii palju, et see tekitab hirmu.” (20-aastane Shane)

KAS sina muretsed palju? Paljud noored muretsevad ja põhjusi selleks on kuhjaga. Ühes ajalehes, kus anti nõu lapsevanematele, öeldi: „Hiljutine küsitlus, mis korraldati 41 riigis 15–18-aastaste noorte seas, näitas, et tänapäeva teismeliste suurimaks mureks on hea töökoha leidmine.” Järgmiseks murepõhjuseks oli vanemate tervis. Samuti kartis suur osa noori kaotada lähedast inimest.

USA haridusministeeriumi küsitlusest selgus, et Ameerika Ühendriikides muretsesid paljud koolinoored peamiselt heade hinnete pärast. Sama uuring näitas, et hulk noori tunneb end nii nagu sissejuhatuses tsiteeritud Shane. Teine noor, Ashley, ütleb: „Ma muretsen oma tuleviku pärast.”

On ka noori, kes kardavad oma füüsilise julgeoleku pärast. Ühest 1996. aasta küsitlusest selgub, et peaaegu 50 protsenti Ameerika Ühendriikide noortest arvas, et kool muutub järjest vägivaldsemaks kohaks. Üle kaheksa miljoni noore (37 protsenti) ütles, et nad teavad mõnda noort, keda on tulistatud.

Mitte kõik mured pole aga nii tõsised. Paljudele noortele teeb kõige enam muret seltskonnaelu. Üks lapsevanematele suunatud on-line-ajakiri ütleb: „Teismelised tahavad endale oma poissi või tüdrukut, kuid sagedamini on nad mures selle pärast, et neil üldse sõpru oleks.” Teismeline tüdruk, kelle nimi on Meagan, kurdab: „Milline peaks olema mu välimus ja kuidas ma peaksin käituma, et teistele meeldida ja sõpru saada?” Samamoodi ütleb ka 15-aastane kristlik noor Natanael: „Meie kooli noored tahavad olla stiilsed. Nad on mures selle pärast, kuidas nad kõnnivad ja räägivad ning mida teised nendest arvavad. Nad kardavad olla teiste silmis naeruväärsed.”

Probleemid on osa elust

Oleks tore, kui meie elu ei varjutaks murepilved. Kuid Piibel ütleb: „Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli!” (Iiob 14:1). Probleemid ja nendega kaasnev südamevalu on seega osa elust. Siiski ei tohi lasta muredel üle pea kasvada, sest nii võib endale ainult kahju teha. Piibel ütleb: „Mure mehe südames painutab teda” (Õpetussõnad 12:25).

Asjatut südamevalu saab vahel vältida oma eluviisiga. 16-aastane Ana ütleb: „Paljud mu klassiõed kardavad rasestuda või nakatuda mõnda sugulisel teel levivasse haigusesse.” Kuid selliseid muresid pole neil, kes elavad Piibli moraalinormide järgi (Galaatlastele 6:7). Siiski pole mitte kõik probleemid nii selgepiirilised ja kergesti ärahoitavad. Kuidas vältida liigset muretsemist?

„Muretse targalt”

Paljud inimesed lasevad end murest murda. Et seda ei juhtuks, soovitati ühes teismelistele mõeldud ajakirja artiklis „muretseda targalt” ehk muuta muretsemine konstruktiivseks tegevuseks. Piiblis on palju põhimõtteid, mis aitavad seda teha. Mõtle tekstile Õpetussõnad 21:5: „Virga kavatsused toovad ... kasu.” Ütleme näiteks, et sa tahad kogudusest sõpru külla kutsuda. Hea planeerimine säästab sind suurest muretsemisest. Küsi endalt, keda sa tahad kutsuda, mis kellaks ja kui pikaks ajaks sa külalised kutsud, kui palju läheb toitu tarvis ja mida võiks ette võtta, et kõigil oleks lõbus. Mida hoolikamalt sa nende asjade peale mõtled, seda tõenäolisemalt see koosviibimine õnnestub.

Kuid sinu murekoorem võib kasvada, kui lased asjadel muutuda liiga komplitseerituks. Jeesus Kristus andis ühele naisele, kes nägi oma külalise pärast rohkem vaeva, kui oleks pidanud, järgmise soovituse: „Tarvis on vähe, õigupoolest üht!” (Luuka 10:42). Seepärast küsi endalt, mis on selle koosviibimise õnnestumiseks tõesti oluline. Kui hoiad asjad lihtsana, vähendad muretsemist.

Teine mure põhjus võib olla turvalisus koolis. Kuigi sa ehk ei saa selle olukorra muutmiseks suurt midagi ette võtta, võid enda kaitsmiseks astuda mõningaid praktilisi samme. „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu,” ütleb Õpetussõnad 22:3. Kui väldid ohtlikke kohti, mis on eraldatud või kus puudub järelevalve ja kuhu kogunevad halbade elukommetega noored, muutub oht hätta sattuda väiksemaks.

Noortele võib muret teha ka koolitöö. Võib-olla ootab sind ees mitu tähtsat koolitööd ja sa ei tea, kas jõuad kõik õigeks ajaks valmis. Sel juhul on abi põhimõttest, mis on kirjas Filiplastele 1:10: ’Tehke kindlaks, mis on peaasi.’ Õpi seadma asju tähtsusjärjekorda. Mõtle, millise ülesande pead valmis saama kõige varem, ning asu kõigepealt selle kallale. Siis võta ette järgmine ülesanne. Lõpuks tunned, et oled olukorra peremees.

Küsi nõu

Kui Aaron oli noorukieas, oli ta oma eksamite pärast nii mures, et tal hakkas rinnus pistma. Ta meenutab: „Rääkisin oma vanematega ja nad saatsid mu arsti juurde. Arst sai kohe aru, et mu südamega pole midagi häda, ning selgitas, kuidas muretsemine võib tervist mõjutada. Hiljem aitasid vanemad mul mõista, et olin valmistunud eksamiteks nii hästi kui suutsin, ning et nüüd oli mul rohkem vaja pöörata tähelepanu oma tervisele. Rahutustunne kadus, samuti pisted rinnus ning eksamid läksid hästi.”

Kui tunned, et murekoorem sind enda alla matab, jaga oma muret teistega. Tekst Õpetussõnad 12:25, mida varem tsiteeriti, ütleb tervikuna: „Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!” Ainult siis, kui sa räägid oma murest, võidakse sind „hea sõnaga” julgustada.

Esiteks võiksid arutada oma probleeme vanematega, kes võivad sulle mõningast nõu anda. Ka sinu koguduse vaimselt küpsed kristlased võivad olla sulle toeks. 15-aastane Janelle jutustab: „Olin mures keskkooli minemise pärast, sest kartsin kõike – uimasteid, seksi, vägivalda –, kuni rääkisin oma tunnetest ühele kogudusevanemale. Ta andis mulle palju praktilisi soovitusi. Tundsin end pärast seda kohe paremini, sest sain aru, et suudan nüüd selle olukorraga toime tulla.”

Ära lükka asju edasi

Vahel on nii, et meil tuleb teha midagi, mis on meile ebameeldiv, ja sellepärast lükkame seda edasi. Näiteks oli 19-aastasel Shevone’il arusaamatusi oma usukaaslasega. Ta teadis, et arusaamatused tuleks selgeks rääkida, kuid ta lükkas seda edasi. „Mida kauem ma seda edasi lükkasin, seda enam mind see vaevas,” tunnistab ta. Siis aga meenusid Shevone’ile Jeesuse sõnad tekstis Matteuse 5:23, 24, mis innustab kristlasi selliseid probleeme kohe ära klaarima. „Kui ma seda lõpuks tegin, sain rahu,” meenutab Shevone.

Kas sina lükkad edasi mõnda ebameeldivat ülesannet või ebamugavat vestlust? Ära lükka seda rohkem edasi ja sul on üks asi vähem, mille pärast muretseda.

Tõsised raskused

Mitte igat olukorda pole nii kerge lahendada. Näiteks noore mehe, Abduri emal on vähk ning tal tuleb hoolitseda materiaalselt nii oma ema kui ka noorema venna eest. Loomulikult on Abdur oma ema pärast mures, kuid ta ütleb: „Sain nõuande Jeesuse sõnadest: „Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?” Selle asemel et end ära kurnata, püüan olukorda hinnata ja selgusele jõuda, mis toob kõige paremaid tulemusi.” (Matteuse 6:27.)

Kriisiolukorras pole sugugi kerge rahulikuks jääda. Mõned on nii masendunud, et ei hoolitse enam enda eest, keeldudes isegi söömast. Kuid raamat „Helping Your Teenager Deal With Stress” hoiatab, et kui inimene ei söö korralikult, „suudab ta stressi veel vähem taluda ning on vastuvõtlikum haigustele”. Seega hoolitse oma füüsise eest. Puhka piisavalt ja söö korralikult.

Kõige suuremat kergendust võid sa leida järgmisest Piibli soovitusest: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23). Shane, keda artikli alguses tsiteeriti, oli mures oma tuleviku pärast. „Õppisin keskenduma rohkem Jumala Sõnale ja tema eesmärgile,” meenutab ta. Peagi mõistis ta, et tema tulevik on õnnelik, kui ta kasutab oma elu Jumala teenimiseks (Ilmutuse 4:11). „Lakkasin enda pärast muret tundmast,” ütleb Shane. „Mul oli midagi enamat, millele mõelda.”

Kui sa märkad, et mured kasvavad üle pea, püüa leida ülesehitavaid viise, kuidas oma probleemidega toime tulla. Otsi küpseid nõuandeid ja räägi oma südamevalust Jehoovale, sest ’tema peab hoolt sinu eest’ (1. Peetruse 5:7). Tema abiga võid sa lakata liigselt muretsemast.

[Pilt lk 13]

Räägi oma muredest vanematele

[Pilt lk 14]

Mida varem sa oma probleemid lahendad, seda kiiremini su mured kaovad