Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Isukad vingerdavad ”kirurgid”

Isukad vingerdavad ”kirurgid”

Isukad vingerdavad „kirurgid”

Nii vastumeelne kui see mõte mõningatele inimestele ka poleks, on jälle hakatud kasutama võimekaid ja hügieenilisi „kirurge” – kärbsevastseid. Teadaanne ajakirjas „The Journal of the American Medical Association” (JAMA) ütleb, et Suurbritannia arstid korraldasid pilootuuringu, kus osales 12 patsienti, kellel olid jalahaavandid. Kuue patsiendi haavu raviti tavapäraselt hüdrogeeliga, ülejäänud kuue omasid aga kärbsevastsetega. *

„Kõigil kuuel patsiendil, kelle puhul kasutati vastseid, olid haavad puhtad juba kolme päeva pärast,” ütleb JAMA. Neil, kelle puhul rakendati tavapärast ravi, „olid vaid kahel puhtad haavad ja seda alles pärast ühe kuu pikkust ravi; ülejäänud nelja tuli aga veel ravida”. Suurbritannia meditsiiniajakiri „The Lancet” ütleb, et kärbsevastsetega haavade ravimine „võib suuresti lühendada raviaega võrreldes tavaliste teraapiatega” ning see „läheb maksma ligikaudu pool sellest, mis maksab hüdrogeeliga ravimine”.

Näiteks panevad arstid haavale noori steriilseid kärbsevastseid kudede kärbumise puhul, kirjutab JAMA. (Muidugi kasutavad arstid ainult nende kärbseliikide vastseid, kes ei söö terveid kudesid.) Seejärel asetatakse haava peale õhuke nailonvõrk ja haavapadi, mis imab endasse vedelad surnud koed. Kui vastsed on piisavalt söönud, võetakse nad haava pealt ära ja visatakse minema ning haava peale pannakse pidevalt uusi vastseid, kuni haav on täielikult puhtaks saanud. Seejärel voolab veri tervetesse kudedesse, nii et kasvama hakkab uus liha.

„Meil pole kunagi ükski patsient sellisest ravist keeldunud,” ütles veresoontekirurg Michael Walker. „Haiglapersonal on see, kellele selline raviviis vastumeelne on, mitte patsientidele.” Seda teraapiat kasutatakse peale Suurbritannia ka mõningates Ameerika Ühendriikide ja Kanada meditsiinikeskustes. Üks kirurg, keda tsiteeriti ajakirjas „The Lancet”, ütles, et „USAs on rohkem patsiente, kes soovivad sellist raviviisi, kui arste, kes on nõus seda kasutama”.

Haavandite ravimine vastsetega avastati juhuslikult. Ajakiri „Science World” ütleb, et „lahinguvälja arstid märkasid, et sõdurite haavad, millel olid vastsed, paranesid kiiremini kui need haavad, kus polnud vastseid. Peagi võetigi haavade ravimisel kasutusele vastsed” ning nüüd kasutatakse seda raviviisi sadades haiglates nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas.

[Allmärkus]

^ lõik 2 See pole sama, mis kaanide kasutamine vereimemiseks. Vaata 1982. aasta 15. juuni „Vahitorni” lk 31 (inglise keeles).

[Pilt lk 22]

Vastsed sõrme peal (tegelikus suuruses)

[Allikaviide]

Picture copyright SMTL, http://www.smtl.co.uk/

[Pildid lk 22]

Enne

Pärast

[Allikaviide]

Fotod: R. Sherman, University of California, Irvine