Vaatleme maailma

Miks proovitakse narkootikume?

Ants Anderson Stockholmi Kohtupsühhiaatria Kliinikust toob ajakirjas „Eesti Arst” välja põhjusi, miks inimesed proovivad ohtlikke joobevahendeid: „Üks tugevam ajend on loomulikult soov läbi elada keemilist seiklust ... Inimene arvab, et ta leiab hetkeks paradiisi ja suudab seejuures vältida kõike ohtlikku. Noortele on kindlasti oluline, et nad näiksid julgete, elukogenutena. [––] Noortele inimestele on ka ülitähtis, et neid aktsepteeritakse ... Kõige tavalisem kontakt narkootikumidega tekibki lähedaste sõprade õhutusel ja õpetusel.” Narkomaania ohtlikkusest narkomaanile endale kirjutab autor, et „narkootikumi tarvitajal on minimaalsed väljavaated püsida terve, sotsiaalselt tubli ja seadusekuuleka inimesena. Narkootikumid viivad inimese elurööbastelt maha, mõnikord isegi surmani”. Ent „narkootikumid ei ole ohtlikud mitte ainult üksikisikule, vaid suurel määral kogu ühiskonnale”. Võitluses narkomaaniaga soovitab Anderson panna rõhu preventsioonile, mis on „suhteliselt odav ja kindlalt edukas, sest väljakujunenud narkomaania ravimine on raske”.

Kuidas jääda ellu lennuõnnetuses

„Rohkem kui 95% reisijatest jääb ellu reisilennukitega juhtunud õnnetustes,” ütleb Kanada ajaleht „National Post”. Ajalehe sõnul märgiti Ühendriikide transpordivahendite turvalisusega tegeleva nõukogu uurimuses, et enamik reisijaid jääb ellu isegi „rasketes õnnetustes”, mille tagajärjel lennuk saab oluliselt kannatada. Transport Canada tsiviillennunduse peadirektor Art LaFlamme selgitab: „Enamik õnnetusi toimub maandumise või õhkutõusmise ajal. Nendest õnnetustest ei räägi ajalehtede pealkirjad ja enamasti jäävad paljud inimesed neis ellu. See on põhjus, miks me paneme suurt rõhku lennuohutuse info edastamisele. Sagedastel reisijatel on kalduvus mitte pöörata tähelepanu ohutuseeskirjadele. Kuid nagu ütles ühe lennuliini esindaja, „on inimestel väga oluline sel ajal tähelepanelikult kuulata. Hädaolukorras sõltub sellest nende elu”.

„Tehnostress”

Kanada ajakiri „Maclean’s” ütleb, et kasvamas on „tehnostress” – frustratsioon, mis kaasneb survega kasutada uusi seadmeid. Uurimused nimetavad selle põhjustena tegureid alates „lõputust uute seadmete kasutamaõppimisest kuni töö ja koduse elu vahelise piiri ähmastumiseni igasuguste leiutiste tõttu, nagu e-post, kõnede ümbersuunamine ja traadita telefonid”. Kuidas sellega hakkama saada? Asjatundjad soovitavad seada piirid. Tee kindlaks, kas mingi seadme kasutamine tõesti lihtsustab elu või teeb selle veelgi keerulisemaks. Arvesta vajadusega kulutada aega selleks, et õppida tundma uusi seadmeid piisavalt hästi, et mõista kogu sellest tulenevat kasu. „Määra igaks päevaks mingi aeg, millal sa lülitad tehnika välja”, ja võta aega muude tähtsamate asjade jaoks. „Inimesed teevad kohe päeva alguses suure vea, kui hakkavad lugema oma e-posti, selle asemel et töötada kavakohaselt,” märgib Vancouveri tööviljakuse ekspert Dan Stamp. „Poolteist tundi päeva kõige paremat aega kulutatakse täielikule rämpsule.”

Lapsed kirjutavad ise raamatuid

Et parandada lugemisoskust, ergutatakse Sambias koolilapsi kirjutama ja illustreerima õhukesi raamatuid, teatab „Zambia Daily Mail”. „Kooliraamatukogude lugemismaterjalid käsitlevad enamasti teemasid ja olukordi, mis on Sambia lastele täiesti võõrad,” öeldakse valitsuse teadaandes. „Kui lapsed kirjutavad ise raamatuid, on selle eelis see, et need raamatud vastavad nende tasemele ja huvidele.” Mõned neist lugudest võivad jõuda kooli või klassi raamatukokku, neid võidakse raadiost ette lugeda või koguni trükis välja anda. „Daily Mail” märgib: „See on väga odav võimalus koostada lugemismaterjali, kuna tarvis läheb vaid paberit ja pliiatsit. See annab ka võimaluse kasutada rohkesti leiduvat ressurssi (õpilasi), et luua midagi sellist, mida on vähe ja mis on kallis (raamatud).”

 Malaaria ravim on kaotanud toime

„Sambias kõige levinum malaariavastane ravim klorokiin tuleb selle haiguse peamise ravivahendina riiklikes raviasutustes kasutusest maha võtta” ja asendada tõhusama raviga, teatab „Times on Zambia”. See ravim vahetatakse välja, kuna ühest uurimusest ilmnes, et „25000-st alla viieaastasest lapsest, kes surevad Sambias igal aastal malaariasse, kaotavad klorokiiniresistentsuse tõttu elu 12 000 last”. See muudatus on võetud ette ka enamikus teistes Ida- ja Lõuna-Aafrika maades. „Kuigi klorokiin on teeninud meid hästi rohkem kui 30 aasta jooksul, ei anna ta enam tulemusi võitluses malaaria vastu, mis jääb kindlalt peamiseks surma põhjustajaks riigis,” ütleb „Times”.

Jalgratas ja alkohol ei sobi kokku

Jalgrattaga sõitmine pärast alkoholi tarvitamist võib olla sama ohtlik kui auto juhtimine pärast joomist, teatab ajakiri „New Scientist”. „Rattaga sõitmine nõuab auto juhtimisest rohkem psühhomotoorseid oskusi ja koordinatsiooni, mistõttu alkohol avaldab sellele isegi suuremat mõju,” ütleb Guohua Li Johns Hopkinsi ülikoolist (Maryland, USA). Li ja tema kolleegid uurisid 466 jalgratturit ja leidsid, et nende puhul, kes olid joonud neli või viis alkoholiannust, oli 20 korda suurem tõenäosus saada raskelt vigastada või surma. Isegi ühe annuse joomine tegi rattaga sõitmise kuus korda ohtlikumaks. „Asja tegi veelgi hullemaks see, et mida rohkem ratturid olid joonud, seda väiksem oli tõenäosus, et nad kandsid kiivrit,” ütleb „New Scientist”.

Banaanitaimedest tehtud paber

Pärast banaanide koristamist jäetakse varred sageli lihtsalt maapinnale väetiseks. Kuid Nagoya ülikooli professoril Hiroshi Morishimal õnnestus valmistada banaani vartest paberit, teatab Jaapani ajaleht „Asahi Shimbun”. Selle taime kiud „on pikad ja tugevad ning peaaegu sama hea kvaliteediga kui manillakanepist valmistatava paberi tooraine”. Banaanivartest tööstuslikult valmistatud paber on kvaliteedi poolest võrreldav tavalise koopiapaberiga ja see on tugevam kui vanapaberist valmistatud koopiapaber. „Banaane kasvatatakse 123 riigis kogu maailmas ja nende saak on igal aastal 58 000 000 tonni, mis teeb sellest paljutõotava ressursi,” ütleb eelmainitud ajaleht.

Mee raviomadused

Lisaks meeldivale maitsele on mett juba kaua tuntud tema raviomaduste poolest. Ajalehe „The Australian” sõnul on üks Queenslandi ja Sydney ülikooli uurimisrühm näidanud, miks mesi on tõhus bakterite hävitaja. Kui mesi segada veega ning panna seda haavadele ja põletatud kohtadele, siis üks mee ensüüm reageerib suhkruga ja moodustab vesinikülihapendi, mis on koduses majapidamises hästi tuntud valgendaja. See keemiline ühend tapab selliseid baktereid nagu Staphylococcus aureus ja aitab ka kudedel paraneda.

Naelad on kadumas

„Tavalise naela parimad päevad on kahtlemata möödas,” väidab „The Toronto Star”. Ajaleht teatab, et tavaliste naelte turg „on mõne viimase aastaga peaaegu poole väiksemaks jäänud”. Pneumaatiliste naelapüstolite väljatöötamine on Põhja-Ameerikas kahandanud nõudlust tavaliste naelte järele. Tööriistakauplused Ühendriikides teatavad, et elukutselised ehitajad ostavad tavalisi naelu harva ja kasutavad nende asemel naelapüstoleid, mis muutuvad aina kergemaks. Miks pole tavaliste naelte tootjad läinud üle pneumaatiliste naelte tootmisele? „Samal põhjusel, miks raudteekompaniid ei hakanud tegelema lennundusega,” vastab „Star”. „See on täiesti omaette toode.”

Käitumisõpetus

Viimased kaheksa aastat on Massachusettsi tehnikainstituut pakkunud kõigile oma õpilastele tasuta käitumiskursuseid. Miks? Endise dekaani Travis Merritti ütluse kohaselt on tudengid tavaliselt „stiililagedad, moevõhikud ja kombetud”, teatab ajakiri „New Scientist”. Ühepäevasel kursusel tutvustatakse lauakombeid, riietumise, äri ja mobiiltelefoni kasutamise etiketti ning teistega tutvumise viise. Tudengitele õpetatakse seda, kuidas kõndida ja viisakalt aevastada, ning neile tuletatakse meelde, et „seltskondlik vestlus on dialoog, mitte ülekuulamine”. Õppejõud Roseanne Thomas rõhutab, kui tähtis on komplimenti vastu võttes öelda „tänan”. Ta ütleb, et „need on põhioskused, mida läheb elus alati vaja.. ma arvan, et see võib inimest üllatada, kui ta mõistab, et teistega suhtlemise oskus on edu saavutamisel nii oluline”.