Vaatleme maailma

Kas terviseandmete hulka ka telerivaatamisharjumused?

Lapse terviseandmete hulka tuleks arvata ka tema telerivaatamisharjumused, soovitab grupp Hispaania pediaatreid. Vastavalt Hispaania ajalehele „Diario Médico” arvavad arstid, et nad peaksid teadma, kui palju tunde päevas vaatab lapspatsient telerit, ning ka seda, missuguseid saateid ja kellega koos ta vaatab. Mispärast? Kuna pediaatrite tehtud uurimusest ilmnes, et telerivaatamine soodustab istuvat eluviisi, kasvavat agressiivsust, soovi asjade ostmise järele, kehvemat edasijõudmist koolis ja võimalikkust muutuda telerisõltlaseks. „Pediaatrid soovitasid vanematele, et nad ei paigutaks telerit lastetuppa või paika, kus [laps] saab ise valida teleprogramme,” sõnab raport. „Lisaks tuleks hoiduda teleri vaatamisest söögiaegadel ning vanemad peaksid piirama lapse telerivaatamise vähem kui kahe tunnini päevas, kuigi alla tunni oleks veelgi soovitatavam.”

Hiina rahvastik kasvab

„Hiina rahvastik on kasvanud 1,26 miljardi inimeseni ja selle hulgas on üha rohkem eakaid, haritud inimesi ja linnaelanikke,” sõnab abcNEWS.com. Riikliku statistikabüroo juhataja Zhu Zhixini sõnul on rahvastik kasvanud alates 1990. aastast 132,2 miljoni inimese võrra. 1970ndate aastate lõpus kehtestati Hiinas üksiklapse sünnikontrolli poliitika, mille aastane kasvumäär on 1,07 protsenti. Ametnikud on siiski mures, kuna 1999. aasta uurimus näitas, et iga 100 tüdruku kohta sünnib 117 poissi, mis viitab sellele, et tüdrukute puhul tehakse arvatavasti valikulist aborti. „Sotsioloogid kardavad, et tasakaalustamata sündimuse suhe võib põhjustada pruutide vähesuse, mis suurendab prostitutsiooni ja lapserööve või naiste müüki abieluks,” sõnab raport.

„Maa-alune aare”

Brasiilia hüdrogeoloogi Heraldo Campose juhitud uurimisgrupp jõudis lõpule seitsmeaastase projektiga kaardistada Lõuna-Ameerika suurimad põhjaveereservuaarid. Brasiilia, Uruguay, Paraguay ja Argentina all paikneva Guarani põhjaveekihi pindala on ligikaudu 1,2 miljonit ruutkilomeetrit ja sisaldab arvestuste kohaselt 40 000 kuupkilomeetrit vett. Ülemaailmse Keskkonnafondi raporti järgi peaks „veevarudest praegu piisama, et varustada kogu Brasiilia rahvastikku 3500 aastat”. Tulevikus võib see „maa-alune aare” aidata võidelda kõrbestumisega ja ehk tänu vee temperatuurile võib seda kasutada alternatiivse energiaallikana. Põhjaveeala kaardistades loodavad teadlased kaitsta selle ohustatumaid piirkondi pestitsiidide ja väetisega mürgistumise eest.

Nahavähi sagenemine

Hispaania uudisteagentuuri „El Pais Digital” andmeil on järsult kasvanud kõige raskema nahakasvaja melanoomi esinemine. 20. sajandi keskpaiku esines melanoomi vaid igal 1500. inimesel. Ent aastaks 2000 on esinemissagedus kasvanud, nii et melanoomi esineb juba igal 75. inimesel, seda peamiselt päevitamise tõttu. Euroopa ravionkoloogiaühingu kokkutulekul teatas professor J. Kirkwood, et 40 protsenti melanoomkasvajatest on geneetilist päritolu ning ülejäänud 60 protsenti on põhjustatud liigsest päikese käes viibimisest. Naised vanuses 23 kuni 50 haigestuvad kõige sagedamini. Professor Kirkwood selgitas, et lapsepõlve ja noorukiea jooksul võivad päikesekiirguse mõjul toimuda naha pigmendirakkudes muutused, kuigi vähk võib ilmneda alles paljude aastate pärast. „Nahk peab saadud päikesekiirguse meeles,” märkis Kirkwood.

Suhkur plastikuks

Brasiilia tehnikaalase uurimisinstituudi teadlased avastasid uusi bakteriliike, mis on võimelised muutma suhkru plastikuks. Varem avastatud liigid seedisid ja muundasid suhkrut vaid siis, kui see oli purustatud väikesteks molekulideks, ent selle vastavastatud bakteri „suur potentsiaal põhineb selle võimel omandada suhkrut otseselt”, sõnab insener Carlos Rossell. Kui see bakter on ülesöönud, kasutab ta rohkem suhkrut, et toota tillukesi biolagunevaid plastikuterasid, mille  teadlased eraldavad lahusti abil. Uurijate sõnul saab „kolmest kilogrammist suhkrust ühe kilogrammi plastikut”, kirjutab ajaleht „O Estado de S. Paulo”.

Toidurasv töntsistab meelt

„Rasvarikas toitumine võib pärssida mõistust samamoodi nagu pärgartereid,” sõnab ajakiri „New Scientist”. Et mõista seda, kuidas mõjuvad suure rasvasisaldusega toidud ajule, andsid Kanada teadlased „ühekuustele rottidele looma- või taimeõlirikast toitu kuni neljakuuseks saamiseni”. Teine grupp sai vähese rasvasisaldusega toitu. Seejärel anti mõlemale grupile lahendada ülesandeid. Millised olid tulemused? Rotid, kes olid saanud kahekordse rasvasisaldusega toitu, „said hakkama tunduvalt kehvemini kui lahjal toidul olnud rotid”. Uurija Gordon Winocur ütles: „Suure rasvasisaldusega toit halvendab toiminguid peaaegu kõigis valdkondades. On tähelepanuväärne, kui nõrgaks need loomad olid jäänud.” Raporti kohaselt arvavad teadlased, et „rasv takistab aju omandamast glükoosi, häirides tõenäoliselt insuliini tegevust, mis aitab reguleerida vere suhkrutaset”.

Piinariistad müügiks

„Kauplemine piinariistadega on suurenemas,” sõnab Saksamaa ajalehe „Südwest Presse” artikkel. Vastavalt inimõiguskaitseorganisatsioonile Amnesty International on 150 kompaniid üle maailma väidetavalt ühinenud selles võikas äris, sealhulgas 30 Saksamaa ja 97 Ameerika Ühendriikide firmat. Nad ei kauple mitte ainult jalaraudade ja hambuliste pöidlaraudadega, vaid ka kõrgepingel töötavate elektrišoki seadeldistega. Üks Ameerika Ühendriikide kompanii olevat pakkunud kaugjuhitavaid vöösid, mis saadavad ohvri kehasse 50 000-voldise elektrilöögi. Piinajad eelistavad kasutada selliseid kõrgtehnoloogilisi seadeldisi, kuna need ei jäta ohvri kehale peaaegu mitte mingeid jälgi.

Ämblikud lumel

Saksa teadlane Peter Jaeger Mainzi Ülikoolist on krabiämblikke uurides „avastanud 50 uut liiki, kes elavad lume ja jää peal Himaalajas kuni 3800 meetri kõrgusel”, sõnab ajaleht „The Asian Age”. „Kuigi nad võivad olla kuni nelja sentimeetri suurused, pole need hiiglaslikud krabiämblikud inimesele üldse ohtlikud.” Nad peituvad kaljupragudes või puukoore all ja toituvad putukatest, keda nad suudavad hõlpsasti leida tänu oma tundlikule kuulmisele. Ent miks need ämblikud talvel ära ei külmu? Kuigi nende sugulased elavad soojas, on Himaalaja ämblikud varustatud „bioloogilise antifriisiga”, sõnab Jaeger. „Nende keha vedelikus on suure kontsentratsiooniga alkoholivarud ja see võimaldab neil külmumispunktist madalamatel temperatuuridel ellu jääda.”

Haistmismeel ja haigused

„Nuusutamistest võib aidata varakult diagnoosida selliseid haigusi nagu Parkinsoni või Alzheimeri tõbe,” teatab Saksa teadusajakiri „natur & kosmos”. Nõrgenenud haistmismeel ilmneb progresseeruva Parkinsoni tõve puhul varakult ja on selle tavalisemaid sümptomeid. Tänu professor Gerd Kobali tööle on nüüd avastatud praktiline meetod, kuidas kontrollida patsiendi haistmismeele nõrgenemise taset. Kui Parkinsoni tõve rohkem nähtavad sümptomid, nagu värisemine ja lihaste jäikus, avalduvad hilisemas staadiumis, siis haistmismeele nõrgenemist saab tänu sellele vastavastatud nuusutamistestile kindlaks teha kuid või lausa aastaid varem. See võimaldab patsiendil saada ravi, mis võib aeglustada selle praegu ravimatu haiguse kulgu.

Koolistress on välditav

Koolipsühholoog Marianne Juhanson kirjutab „Postimehes” moodustest, kuidas lapsevanemad saavad aidata oma algklassis käival lapsel vältida koolistressi tekkimist. Eriti esimesse klassi minek tähendab lapsele uue keskkonna tõttu üsna suurt pinget. „On väga tähtis, et keegi kodustest leiaks aega koolilapse muresid arutada [––] Kui laps kusagilt tuge ja abi ei leia, viibki see välja koolistressini: väsimus, rahulolematus ja ülepinge kuhjuvad, tekib hirm.” Stressi võivad tekitada ka vanemate seatud ülearu kõrged nõudmised. Juhanson ütleb, et „kunagi ei tohi last võrrelda teistega”, kuid „õige oleks võrrelda last tema endaga: tema edusamme varasema tasemega. See annab võimaluse julgustada ja tunnustada”.