Vaatleme maailma

Maailma vägevaimad tapjad

„Ülemaailmses ulatuses on viirus-, bakter- ja parasiithaigused siiani peamised surma põhjustajad,” teatab „Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung”. Vaid kolme haigusse – AIDSi, malaariasse ja tuberkuloosi – „nakatub iga aasta sadu miljoneid inimesi, kellest peaaegu 10 miljonit sureb”. Ajaleht selgitab: „20. sajandi keskpaigas olid paljud eksperdid kindlad, et nakkushaiguste osakaal väheneb peatselt. Siiski, nagu sai iseäranis ilmseks AIDSi puhkemise, hullu lehma tõve ning hiljutise suu- ja sõrataudiga, on inimesele ja loomale nakkuslike pisikute oht [ikka veel] karm reaalsus ... Maailma eri paikades ilmuvad eluohtlikud viirused ja bakterid välja täiesti ootamatul kujul.” Kuigi tihti põhjustavad haigusi just mikroorganismid, aitavad ka inimese elustiil ja käitumine kaasa haigusetekitaja esiletulekule ning levimisele.

Religioosne rüüstamine

„Hoolimata üha karmimaks muutuvast seadusandlusest, pole religioossete esemete vargus ja nendega kaubitsemine Euroopas sugugi vähenenud,” kommenteerib Prantsuse katoliiklik ajaleht „La Croix”. Varastatakse nii riste, mööblit, kuld- ja hõbeesemeid, skulptuure, maale kui isegi altareid. Vastavalt Rahvusvahelisele Muuseumide Nõukogule varastati eelmistel aastatel Tšehhi Vabariigist 30 000–40000 eset ja Itaalias üle 88 000 eseme. Prantsusmaa oma 87 katedraaliga on varaste üks peamisi märklaudu. Ajavahemikus 1907–1996 varastati Prantsusmaa religioossetest asutustest umbes 2000 „ajalooliseks mälestiseks” peetavat eset ja neist leiti üles vähem kui 10 protsenti. Sellist rüüstamist on raske ohjeldada, iseäranis seetõttu, et kirikutesse on hõlbus sisse pääseda ja tavaliselt pole neis erilisi turvasüsteeme.

Londoni ohtlik veetase

Londonisse „on rajatud puurauke, et pumbata välja vett, mis ohustab [linna] altpoolt üle ujutada”, teatab „The Economist”. Pinnasevesi Trafalgar Square’i all on nüüd tõusnud 40 meetrini. Eelmise sajandi alguses, mil tööstus neelas miljoneid liitreid vett, oli pinnasevesi arvestuste kohaselt 93 meetri sügavusel. Veetase tõuseb umbes 3 meetri võrra aastas ja võib saada hukatuslikuks Londoni metroosüsteemile, maa-alustele kaablitele ja paljude hoonete vundamentidele. Arvestuste kohaselt tuleb rajada umbes 50 puurauku. „Keskkonnaagentuuri arvestustel pumbatakse praegu Londoni alt välja umbes 50 miljonit liitrit vett päevas,” sõnab ajakiri, ent olukorra stabiliseerimiseks tuleb kümne aastaga seda hulka kahekordistada.

„Sugugi mitte nii erilised”

„Me oleme veelgi tähtsusetumad kui varem arvati,” teatab „New Scientist”. „Samal ajal, kui võime end õnnitleda inimese genoomi järjestamise ülitähtsa saavutuse puhul, näitab meie genoom ise, et me pole sugugi mitte nii erilised. Tuleb välja, et meil on vaid viis korda rohkem geene kui bakteritel, kolm korda rohkem kui ussidel ja umbes kaks korda rohkem kui kärbestel.” Lisaks on „umbes 40 protsenti meie geenidest sarnased ümarusside omadega, 60 protsenti sarnaneb puuviljakärbeste omadega ja 90 protsenti sarnaneb hiire omadega”. Teadmised inimese geenidest muudavad ka meie vaateid rassidest, sõnab ajakiri. Kaks ühest ja samast rassist inimest võivad näida sarnased, kuid geneetiliselt võivad nad olla palju erinevamad kui kaks suuresti erinevasse etnilisse rühmitusse kuuluvat inimest. Luigi Cavalli-Sforza Stanfordi Ülikoolist sõnab: „Samasse rassi kuuluvate inimeste erinevused võivad olla niivõrd suured, et on lausa naeruväärne mõelda rassierinevustest, kui neid üldse eksisteerib.”

Pornoäri

„Pornograafia on tunduvalt suurem äri kui elukutseliste korvpall, pesapall ja ameerika jalgpall kokku. Inimesed annavad Ameerikas aastas pornograafia eest rohkem raha välja kui nad maksavad kinopiletite eest, rohkem kui nad kulutavad kõigi näite- ja filmikunsti liikide peale,” teatab „The New York Times Magazine”. „Pornoäri aastane käive Ameerika Ühendriikides arvestatakse olevat 10 kuni 14 miljardit dollarit, kui arvata sinna sisse teleri ja raadio kaudu edastatavad pornosaated, ekstratasuga pornofilmid, kaabeltelevisiooni  ja satelliitide kaudu tehtavad ülekanded, Interneti veebileheküljed, hotellitubades näidatavad filmid, telefoniseks, seksitarbed ja ... -ajakirjad.” Artikkel lisab: „Oma 10-miljardilise aastakäibega pole pornograafia enam mingi kõrvalharu sellistele põhivooludele nagu näiteks 600-miljonilise aastakäibega Brodway teater, vaid see kuulub põhivoolu.” Näiteks andis Hollywood eelmisel aastal välja 400 uut filmi, samas kui pornotööstuses toodeti 11 000 pornovideot. Ent vaid vähesed ameeriklased tunnistavad end neid vaatavat. „Pole teist säärast äri nagu pornoäri,” sõnab „Times”. „Pornograafia on selline meelelahutus, mida keegi ei tunnista end vaatavat, kuid mis hämmastaval kombel ei kao kuhugi.”

Vatikan vähendab oma raadiojaama võimsust

„Vatikani Raadio on nõustunud vähendama oma raadiojaama võimsust vastusena kartusele selle võimsa raadiosaatja võimalike tervistkahjustavate mõjude ees.” Nõnda teatab ajakiri „New Scientist”. Kesklainepikkusel töötava raadiosaatja tööaega vähendatakse poole võrra ja signaalide võimsust kahandatakse. Iga päev edastatakse raadiosaateid maailma 60 keeles ja paljudel sagedusaladel. Kui see raadiojaam 50 aastat tagasi ehitati, paiknesid selle 33 antenni suhteliselt väherahvastatud piirkonnas väljaspool Rooma linna. Tänapäeval elab seal läheduses umbes 100 000 inimest ja kardetakse, et suure võimsusega raadiosaatjad on sealsete leukeemiajuhtude põhjustajad. Raadiojaamal pole meretaguseid ülekandejaamu, mis võimendaks signaale. Pärast seda, kui Itaalias kehtestati aastal 1998 uued kiirgusstandardid, nõuti Vatikanilt, et nad vähendaksid oma jaama võimsust. Hoolimata sellest, et Vatikan eitas jaama tervistkahjustavaid tegureid, ja kuigi Itaalial pole välisriigina Vatikani üle mingit võimu, otsustati siiski „hea tahte väljendusena” vähendada oma saatja võimsust, teatas „New Scientist”.

Pudelivesi või kraanivesi

„Pudelitesse villitud vesi on niivõrd populaarne, et kogu maailmas toodetakse rohkem kui 700 marki vett,” teatab „The New York Times”. Ent „paljudel juhtudel on ainsaks erinevuseks kalli pudelivee ja kraanivee vahel vaid pakend”. Nagu osutas Maailma Looduse Fond, „ei pruugi pudelivesi paljudes maades olla sugugi ohutum ja tervislikum kui kraanivesi, kuigi see on viimasest kuni 1000 korda kallim”. Kraanivee tarbimine ei säästa mitte ainult raha, vaid aitab kaasa ka keskkonna heaolule, kuna igal aastal kasutatakse plastpudelite tarvis 1,5 miljonit tonni plastmassi ning „pudelite tootmise ja ümbertöötlemise ajal eraldub mürgiseid kemikaale, mis võivad vabastada kliimamuutusi soodustavaid gaase”. Maailma Looduse Fondi rahvusvahelise mageveeprogrammi juhataja dr Biksham Gujja sõnul on „Euroopas ja Ameerika Ühendriikides rohkem norme kraanivee jaoks kui pudelivee tööstuse tarvis”.

Muistne Aleksandria kaardistatud

Pärast viit aastat väljakaevamisi ja allveeuuringuid on muistne Aleksandria lõpuks täielikult kaardistatud. Kaart näitab vaarao paleede asukohta ning dokkide ja templite paiknemist. Prantsuse arheoloog Franck Goddio ja tema meeskond kasutas jooniseid, mis põhinesid tuukritelt saadud infol ja vee alla vajunud linna elektroonilistel uuringutel ning tulemused olid hämmastavad. „Varsti pärast sadama esimesi elektroonilisi uuringuid tõdesime, et Aleksandria muistsete kvartalite topograafia oli täiesti erinev sellest, mida olime siiani arvanud,” ütles Goddio.

Koolilaste psüühikahäired sagenevad

Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku uuringud koolilaste muredest näitavad, et taasiseseisvumise järel on lapsed vanemate pingelise elu tõttu muutunud aasta-aastalt närvilisemaks, kirjutab „Eesti Päevaleht”. Psühhiaatriakliiniku dotsendi Lembit Mehilase sõnul on laste suurema närvilisuse põhjus probleemid vanemate pereelus, näiteks vanemate alkoholitarbimine või perekonna majanduslikud raskused. Ühe põhjusena toob Mehilane välja ka selle, et „üleminekuperioodil pidid lapsevanemad tihti pühenduma karjäärile ja lapsed jäid omapead”. Õigeaegne psühholoogiline nõustamine võib aga aidata lastel närvilisust vältida. „Kui agressiivsust hakata korrigeerima enne kümnendat eluaastat, on võimalik sellest täielikult vabaneda, kui aga hiljem, siis jäävad psüühilisele arengule kindlasti jäljed.” Mehilase sõnul on kurb tendents, et laste enesetapukatsete arv kasvab jätkuvalt, samas kui täiskasvanute hulgas on suitsiidikatsete arv vähenemas.