Kui ohutu on meie toit?

KAS sa sööd kolm korda päevas? Kui nii, siis selleks ajaks, kui oled 70-aastane, oled sa einestanud juba üle 75 000 korra. Tüüpilise eurooplase kohta võib see tähendada, et ta on muu hulgas kinni pistnud ligikaudu 10 000 muna, 5000 leiva- või saiapätsi, 100 kotti kartuleid, 3 veist ja 2 lammast. Kas sellise tohutu koguse söömine on tüütu ja raske töö? Kaugeltki mitte! Alati on meeldiv kuulda selliseid väljendeid nagu „Jätku leiba!” ja „Head isu!”. Ühe kokakooli direktor ütles koguni, et „toit on inimese elu tuum”.

Enamasti ei kipu me vist kahtlema, et see toit, mida me sööme, on ohutu ja tervislik. Ent kui vaid üks nendest 75 000 söögikorrast sisaldaks midagi kahjulikku, võiksime jääda raskesti haigeks. Kas saame olla kindlad, et sööme ohutut toitu? Tänapäeval tundub, et üha rohkem inimesi hakkab selles kahtlema. Mõnedes maades on toidu ohutus muutunud suureks mureallikaks. Mispärast?

Muretsemise põhjused

Igal aastal esineb umbes 15 protsendil Euroopa rahvastikust mõni toidust saadud haigus. Näiteks 1980ndate alguses suri Hispaanias toksilise toiduõli tarbimise tagajärjel umbes 1000 inimest ja rohkem kui 20 000 sai raske mürgituse. Aastal 1999 kohutasid Belgia elanikke teated, et sellised toiduained nagu munad, linnuliha, juust ja või võivad olla saastatud mürgise aine dioksiiniga. Alles mõnda aega tagasi valdas hirm Suurbritannia tarbijaid ning nende loomalihatööstus sai kõvasti kannatada, kui kariloomad nakatusid veiste spongioossesse entsefalopaatiasse (nn hullulehmatõppe). Seejärel vallandus suu- ja sõrataud, mistõttu tuli tappa ja hävitada miljonid lehmad, lambad, sead ja kitsed.

Kui tõsised säärased ohud ka pole, on ka teisi asjaolusid, mis panevad inimesi toidu pärast muretsema. Tarbijad on mures uute tehnoloogiate pärast, mida nüüd toiduainete kasvatamisel ja töötlemisel järjest rohkem on hakatud kasutama. Euroopa Komisjon kirjutas aastal 1998: „Uudsed tehnoloogiad nagu toiduainete kiiritamine ja toidukultuuride geneetiline muundamine on põhjustanud hulgaliselt poleemikat.” Kas sellised moodsad tehnoloogiad parandavad meie toitu või saastavad seda? Mida saaksime teha, et muuta oma toitu ohutumaks?