Kuidas muuta toitu ohutumaks

KAS söömine on ohtlik? Mõne statistika põhjal võime teha sellise järelduse. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) andmeil haigestub aastas toidu tõttu umbes 130 miljonit MTO Euroopa regioonis elavat inimest. Ainuüksi Suurbritannias teatati 1998. aastal enam kui 100 000 toidumürgitusjuhust, millest umbes 200 lõppesid surmaga. Ameerika Ühendriikides esineb arvestuste kohaselt aastas umbes 76 miljonit toiduhaigusjuhtu, millest 325 000 vajab haiglaravi ja 5000 lõpeb surmaga.

Kogu maailma kohta on täpseid hinnanguid  raskem anda. Ent MTO teatab, et 1998. aastal suri ligikaudu 2,2 miljonit inimest kõhulahtisustõbedesse ning 1,8 miljonit neist olid lapsed. Raport märgib: „Suure osa nendest haigusjuhtudest võib panna saastatud toidu ja joogivee arvele.”

Need arvud võivad tunduda tohutud. Ent kas peaksime sellise statistika tõttu sattuma paanikasse oma toidu ohutuse pärast? Ilmselt mitte. Vaadelgem üht teist näidet. Austraalias esineb aastas umbes 4,2 miljonit toidust põhjustatud haigusjuhtu, ehk umbes 11 500 iga päev! Seda tundub olevat küll palju. Ent vaadelgem seda teisest küljest. Austraallased einestavad aastas umbes 20 miljardit korda, kuid haigestumist põhjustab nendest söömaaegadest vähem kui 0,02 protsenti. Teisisõnu, iga konkreetse einega kaasnev risk on tegelikult äärmiselt väike.

Siiski on oht täiesti reaalne ja kainestav. Miks võib toit põhjustada haigestumist ja mida saaks riski vähendamiseks ette võtta?

Toiduhaiguste põhjused

Toiduga saab edasi kanda väga palju haigusi – rohkem kui 200, teatab ajakiri „Emerging Infectious Diseases”. Ent  haigusetekitajaid polegi nii palju. Rahvusvahelise toiduteabe teenistuse ametniku dr Iain Swadlingu sõnul põhjustab umbes 90 protsenti kõigist toiduhaigustest „ilmselt vähem kui paarkümmend” mikroobiliiki. Kuidas need erisugused haigusetekitajad – viirused, bakterid, parasiidid, toksiinid jne satuvad toidu sisse?

Dr Swadling loetleb viis enim levinud toidu saastumise viisi: „Saastunud toortoiduainete kasutamine; eine valmistajaks on nakatunud/haige inimene; halvad säilitamistingimused ühes toidu valmistamisega mitmeid tunde enne tarbimist; ristsaastumine toiduvalmistamisel; toidu ebapiisav küpsetamine või kuumutamine.” Kui murettekitav see loetelu ka ei näiks, on selles ka midagi head. See näitab, et enamik toidust tulenevaid haigusi on hõlpsasti ennetatavad. Seda, mida teha tarvitatava toidu ohutuse tagamiseks, näitab kast lehekülgedel 8 ja 9.

Tee tasakaalukaid valikuid

Arvestades toidus peituvaid ohte, on mõned inimesed valmis võtma aega, et osta, valmistada ja süüa rohkem värsket toitu. Kui see võimalus sulle meeldib, siis külasta neid kauplusi ja turgusid, kus müüakse värskeid ja töötlemata toiduaineid. Üks tarbijatele mõeldud käsiraamat kirjutab: „Paljud tarbijad püüavad ise tootjaga kontakti saada näiteks turgudel või tootmisettevõtetes, et osta võimalikult värskeid toiduaineid ning näha, kuidas tootmine käib ja milline on toidu päritolu.” Sellest võib olla abi näiteks lihatoodete ostmisel.

Samamoodi on ehk kõige parem osta kohalikke  toiduaineid nende hooajal, mil need on ilmselt kõige tervislikumad. Samas tuleb aga tõdeda, et sel juhul loobud sa aasta läbi pakutavast ülemaailmsest puuviljavalikust.

Kas tuleks süüa vaid orgaanilist toitu? See on isiklik otsus. Orgaanilisel toidul on palju innukaid poolehoidjaid, kellest mõne entusiasm on kahtlemata ajendatud umbusust toiduainetööstuses kasutatavate uute tehnoloogiate vastu. Samas pole sugugi mitte kõik sellel veendumusel, et mahepõllumajandus toodab ohutumat toitu.

Missugused pole ka sinu toidueelistused, uuri hoolikalt seda, mida sa ostad. „Kui on tegemist toiduga, vaatab tarbija ainult hinda,” kurdab üks nädalalehes „Die Zeit” tsiteeritud ekspert. Muidugi on kiiduväärt jälgida hindu, kuid samas tasuks uurida ka koostisosade märgistust. Arvestuste kohaselt ostab ligi pool läänemaade elanikkonnast toitu ilma koostisosade märgistust lugemata. Tõsi küll, mõnedes maades polegi müügipakendil täielikke andmeid. Ent kui sa soovid ohutut toitu, siis püüa kindlasti teada saada toidu koostist.

Missuguse otsuse sa oma toiduvaliku kohta ka ei teeks, tuleb sul aeg-ajalt ikkagi järeleandmisi teha, arvestades selle maa oludega, kus sa elad. Paljudel inimestel tänapäeval pole lihtsalt võimalik veenduda toidu igakülgses ohutuses, kuna selle kindlaks tegemine on kas liiga kallis, liiga aeganõudev või keeruline.

Kas kõlab see tänapäeva maailma hinnang ülearu pessimistlikuna? See on lihtsalt realistlik. Hea sõnum on aga see, et olukord muutub varsti paremaks.

[Kast/pildid lk 8, 9]

Mida saaksid ette võtta

▪ Pese. Pese enne toiduvalmistamist kindlasti kuuma vee ja seebiga käsi. Pese käsi alati ka pärast tualetis käimist, pärast väikelapse hügieenivajaduste eest hoolitsemist (nagu mähkmete vahetamine või nina puhastamine), pärast loomaga (ka lemmikloomadega) tegelemist. Pese kõik köögiriistad, -nõud ja tööpinnad kuuma seebiveega pärast iga söögikorra valmistamist – eriti pärast toore liha või mereandide töötlemist. „Pese puu- ja juurvilju leiges vees,” soovitab ajakiri „Test”, et vabaneda putukatest ja pestitsiidide jäänustest. Paljudel juhtudel on kraapimine, koorimine ja keetmine parimad viisid toiduainete puhastamiseks. Salati ja kapsa puhul kõrvalda ja viska minema pealmised lehed.

▪ Küpseta toitu korralikult. Kui toidu sisemine kuumus tõuseb kas või mõneks ajaks üle 70°C, hävivad peaaegu kõik bakterid, viirused ja parasiidid. Linnuliha tuleks küpsetada veelgi kõrgemal temperatuuril, kuni 80°C. Taassoojendatavat toitu tuleks kuumutada temperatuurini 75°C või nii, et see oleks kuum ja aurav. Ära söö sellist linnuliha, mis on seest veel roosakas, vedelaid mune ega selliseid kalu, mille liha on alles läbikumav ega tule kahvliga proovides luude küljest tükkidena lahti.

▪ Hoia toiduaineid eraldi. Hoia toorest liha ja mereande alati teistest toiduainetest eraldi, nii neid ostes, säilitades kui töödeldes. Ära lase nende mahlal voolata või tilkuda üksteise peale ega teiste toiduainete peale. Lisaks ära kunagi pane valmistoitu taldrikule, kus enne oli toores liha või kala, kui taldrik pole just põhjalikult kuuma seebiveega puhtaks pestud.

▪ Säilita ja külmuta toitu korralikult. Külmkapp võib takistada ohtlike bakterite kasvu, kuid selleks peab temperatuur olema 4°C. Sügavkülmuti temperatuur peaks olema –17°C. Pane kergesti riknevad toiduained külmikusse kahe tunni jooksul. Kui paned toidu välja enne söömaaega, kata kõik nõud kinni, et kärbsed ligi ei saaks.

▪ Ole väljas süües hoolas. Ühe arvestuse kohaselt tuleneb mõnel arenenud maal umbes 60 kuni 80 protsenti kõigist toiduhaigusjuhtudest toidust, mis on valmistatud ja ostetud väljaspool kodu. Jälgi igas restoranis, kus sa käid söömas, et seal täidetakse seaduse poolt ette nähtud tervisekaitse eeskirju. Telli hästi läbiküpsetatud liha. Kaasa ostetud söö ära kõige hiljem kaks tundi pärast ostmist. Kui kulub rohkem aega, siis kuumuta toitu kuni 75°C.

▪ Viska ära kahtlane toit. Kui sa kahtled selles, kas mõni toiduaine on korras või riknenud, siis kindluse mõttes viska see parem ära. Loomulikult pole tark head toitu raisata, ent riknenud toidust haigeks jääda võib olla veelgi kulukam.

[Allikaviide]

(Põhineb enamasti Ameerika Ühendriikide toiduohutuse tehnoloogia nõukogu väljaandel „Food Safety Tips”.)