Miks kiideti Jehoova tunnistajaid Moskvas

AASTAL 1998 esitati Moskva Golovinski linnakohtusse tsiviilhagi, et keelustada Jehoova tunnistajate tegevus. Seepärast võib tunduda kummalisena, et hiljaaegu said Jehoova tunnistajad Golovinski linnaosavalitsuse ametnikelt kiita.

Miks kiitsid Moskva ametnikud tunnistajaid, kui samal ajal püüdsid mõned inimesed nende tööd samas linnas keelustada? Lühike ülevaade tunnistajate tegevusest annab sellele vastuse.

Moskva Jehoova tunnistajad

1950. aastate keskel oli Moskva üks väheseid pealinnu maailmas, kus ei elanud ainsatki Jehoova tunnistajat. Miks? Nii nagu tuhanded teised Nõukogude Liidu tunnistajad, olid ka kõik Moskva tunnistajad küüditatud. Kuhu? Suurem osa Siberi sunnitöölaagritesse.

Aastate möödudes hakkasid mõned Moskva elanikud uurima Piiblit Jehoova tunnistajate väljaannete abil, mis olid tol ajal Venemaal keelatud. 1970. aastate keskpaigaks olid mõningad moskvalased saanud tunnistajateks ning nad käisid koos Piiblit uurimas Murat Šakirovi korteris. 1980. aastatel suutsid selle väikese grupi liikmed sütitada paljudes teisteski huvi Piibli uurimise vastu.

 Kui Jehoova tunnistajate töö Nõukogude Liidus 1991. aasta märtsis legaliseeriti, hakkas Moskvas avalikult tegutsema suur tunnistajate kogudus. Tuhanded inimesed tahtsid teada, miks tunnistajaid oli taga kiusatud ning seda, mida Piibel tegelikult õpetab. Seega kui 1991. aasta augustis toimus Ukrainas Kiievis konvent, sõitis Moskvast umbes 890 kilomeetri kaugusele enam kui 2000 inimest. Konvendil ristiti 1843 inimest, kelle hulgas oli ka palju moskvalasi.

Kui 1993. aastal toimus Moskvas Lokomotiivi staadionil suur rahvusvaheline konvent, viibis seal enam kui 30 riigist 23 743 inimest. Selle aasta lõpuks oli Moskva metropoli ala koguduste arv kasvanud 21-ni. Praegu, umbes kaheksa aastat hiljem, on seal 104 kogudust.

Selle aasta juunis ja juulis viibis neljal Jehoova tunnistajate piirkonnakokkutulekul Moskvas 18 292 inimest, ristiti 546. Kuna Jehoova tunnistajatega on hakanud uurima väga palju inimesi, on vene õigeusu kiriku juhid püüdnud mõjutada Moskva ametnikke, et need tunnistajate tegevuse keelustaksid.

1998. aasta alguses käsitleti Golovinski kohtus tunnistajate töö keelustamise küsimust. Lõpuks, 2001. aasta 23. veebruaril, otsustas kohtunik, et tunnistajad pole neile esitatud süüdistustes süüdi. Kui hageja kaebas selle kohtuasja edasi Moskva kõrgemasse kohtusse, saadeti see tagasi Golovinski kohtusse uuesti läbivaatamisele.

Kuid miks kiitsid Golovinski ametnikud Jehoova tunnistajaid vaatamata mõningate inimeste püüdlustele nende tööd keelustada?

Sellega oli seotud uus koosolekukoht

1998. aasta detsembris ostsid tunnistajad Mihalkovski pargi kõrval asuva suure kahekorruselise ehitise, mis oli varem olnud kultuurikeskus. Mõni aeg tagasi hakkasid tunnistajad seda suurt maja renoveerima. Seal on viis kuningriigisaali ehk koosolekupaika 22-le Jehoova tunnistajate kogudusele.

 Selle aasta 15. aprillil palus üks Golovinski linnaosa ametnik, et Jehoova tunnistajad koristaksid 21. aprillil ära Mihalkovski pargi. Venemaal on inimestel tavaks koristada kevadel ühiselt parke ja maanteeääri. 17. aprillil said tunnistajad kokku, et plaani pidada. Koosolekul otsustati, et pargi koristamiseks läheks vaja umbes 700 inimest.

Kuidas tööga toime tuldi

Kui tunnistajad 18. aprillil Golovinski ametnikele teada andsid, kui palju rehasid ja muid tööriistu neil vaja läheb, ei suutnud ametnikud uskuda, et nii palju inimesi appi tuleb. Kui aga valitsuse töötajad 21. aprillil hommikul kell pool kümme parki saabusid, nägid nad seal sadu tunnistajaid, kelle kasutuses oli aga ainult 200 aiatööriista. Peagi saadi veel 200 reha. Need, kellel polnud tööriistu, korjasid prügi käsitsi kilekottidesse. Tunnistajad olid võtnud kaasa isegi kalamehesäärikud ja paadi, et puhastada ära ka suur tiik.

Valitsuse esindajad olid toimuvast hämmastunud. Nad märkisid, et inimesed töötavad sellise rõõmu ja innuga, nagu koristaksid nad oma aeda. Ühtekokku oli Mihalkovski parki koristamas umbes tuhat tunnistajat ning sealt viidi minema rohkem kui 250 tonni prügi. Kohalikud elanikud ütlesid, et nad pole juba ammu parki nii puhtana näinud.

Nagu alguses märgiti, olid ametnikud hämmastuses selle üle, mida tehti, ning nad olid ka väga tänulikud. Üks Golovinski linnaosa ametnik kirjutas:  „Põhja-Moskva Golovinski linnaosavalitsus tänab Jehoova tunnistajate usulist rühmitust Mihalkovski pargi koristamises osalemise eest.” Teine ametnik väljendas samuti tänu ning ütles lõpetuseks: „See auväärne ja vajalik töö toob kasu ja rõõmu kõigile pargis jalutajatele.”

Kuigi Jehoova tunnistajad kaunistavad meelsasti oma kodu ümbrust ja osalevad sellistel projektidel, millest oli selles artiklis juttu, on nende peamine töö tänapäeval kuulutada inimestele head sõnumit Jumala Kuningriigist, valitsusest, mis toob maa peale paradiislikud tingimused (Matteuse 24:14). Kui tunnistajad koristasid Mihalkovski parki, ütlesid mõned, et see on hea treening tulevikuks, kui pärast Harmagedooni tuleb kogu maa kauniks muuta (Ilmutuse 16:14, 16).

Tõepoolest, kõik need inimesed, kes armastavad Piiblit, ootavad aega, mil kogu maakera saab pargitaoliseks paigaks, just nii nagu see oli Jumala eesmärk, kui ta lõi esimese inimpaari (1. Moosese 1:28; 2:8, 9, 15; Ilmutuse 21:3, 4).

[Pilt lk 15]

Taas on saanud kokku need, kes käisid 1970. aastatel koos Murat Šakirovi korteris

[Pildid lk 16]

Sellel aastal viibis Moskvas neljal konvendil kokku 18 292 inimest

[Pildid lk 17]

Endine kultuurikeskus ehitati ümber viieks kuningriigisaaliks

[Pildid lk 18]

Minema viidi rohkem kui 250 tonni prügi