Vaatleme maailma

Räpane raha

„Paberraha kubiseb bakteritest,” kirjutab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. Hiljutine uuring Ameerika Ühendriikides näitas, et peaaegu kõik ringlevad rahatähed on saastatud streptokokist, enterobakterist, pseudomonaadidest ja ka teistest pisikutest. „The Globe” teatab, et need pisikud „võivad ohustada immuunpuudulikkusega patsiente, näiteks põduraid vanureid või HIV-AIDSi-haigeid”. Mõnedel rahatähtedel on veelgi ohtlikumaid baktereid. Uurijate soovitusel oleks ehk õige aeg sõnasõnaliseks rahapesuks. Jaapanis võivad tarbijad juba saada sularaha „puhastest sularahaautomaatidest”, mis „annavad välja jeene, mida on kuumutatud 200 kraadini – piisav temperatuur, et hävitada arvukaid baktereid, seejuures raha kõrvetamata”. Pärast raha käeshoidmist „pese käsi!” soovitab „The Globe”.

Vähese soolasisaldusega dieet maanteedele

Et puhastada Prantsusmaa maanteid lumest ja jääst, puistatakse neile igal talvel 0,4–1,4 miljonit tonni soola, teatab loodusajakiri „Terre sauvage”. „Tasapisi hakkab selguma, et kogu see sool läheb keskkonnale kalliks maksma.” Maanteesool hakkab kuhjuma pinnasesse ning võib saastada joogiveekaevud, põhjavee, järved ja tiigid. See hävitab õrnad taimed soolatud teedest 50 meetri raadiuses ning kahjustab puude juuretippe. Kui puujuured on seda endasse imanud, pärsib see fotosünteesi. Juhul, kui soola puistatakse korduvalt, jäävad puud nõrgaks ja hukkuvad. Soola lakkuma tulnud loomad saavad tihti sõidukitelt löögi või surevad lühikese aja jooksul saadud liiga suure soolaannuse tõttu. Teatud tingimustel võib soola süül moodustuda nn must jää. Lumikattega maanteel on sõidukijuhid tavaliselt ettevaatlikud, ent paljud kaotavad ettevaatuse lumevabadel teedel, teadmata, et seal võib olla musta jääd. Asjatundjad soovitavad: „Soolake arukamalt ja kokkuhoidlikumalt.”

Kakud huikavad oma tervislikku seisundit

Kodukakkude huikamise järgi saab teha kindlaks nende tervisliku seisundi, öeldakse ajakirjas „The Economist”. „Stephen Redpath koos oma kolleegidega Briti Ökoloogia- ja Hüdroloogiakeskusest uuris Kielderi metsas Põhja-Inglismaal 22 kodukakku. Uurijad „mängisid ette salvestist võõra isaskaku huigetega ning mõõtsid, kui palju aega kulus nende uurimisobjektidel, enne kui nad huigetele vastasid”. Kakkudel, kellel oli vereringes rohkem parasiite, kulus vastuhuikamiseks enam aega – neil, kel oli kõige rohkem parasiite, läks kaks korda rohkem aega kui parasiidivabadel isenditel. Lisaks olid parasiitidest enam nakatunud kodukakkude huigete helikõrgus madalam kui tervetel lindudel. „Kakkudele on see kahtlemata tahtmatu enesepaljastus,” kirjutab „The Economist”.

Lapsele tasub ette lugeda

„Kui lapsed näevad, et nende ema ja isa meeleldi loevad, püüavad nad neid jäljendada,” öeldakse Poola nädalalehes „Przyjaciółka”. Nüüdisajal, mil lapsed üha enam telerit vaatavad, tasub juba paariaastastele lastele ette lugeda, juhtides sealjuures nende tähelepanu piltidele ning selgitades neid. Vanemad võivad lapsele äsjaloetu kohta küsimusi esitada, et näha, kas ta seda infot mõistab. „Ja kui laps äkitselt tüdineb, ... püüdke lugemist ilmekate žestide ja muutuva intonatsiooniga elavdada.” Lapsevanematel soovitatakse selgitada välja see, mis last huvitab, et siis just sellest kõnelda. „Rääkige oma lapsepõlve lemmikraamatutest, juhtige tähelepanu paeluvatele pealkirjadele. ... Lugege ikka lastele ette, kuigi nad ehk oskavad ka ise lugeda,” ütleb „Przyjaciółka”. „Mõnikord piisab vaid sellest, kui esimesed leheküljed ergutuseks ette lugeda, misjärel laps raamatut rõõmuga ise edasi loeb.”

Vigased maitsmispungad

Kõrva-, nina- ja kurguspetsialisti Hiroshi Tomita hinnangul kaotab Jaapanis igal aastal maitsmismeele üle 140 000 inimese, sealhulgas üha enam noorukeid. „The Daily Yomiuri” raportis öeldakse, et kuigi haigust võivad põhjustada ravimid ja tervisehädad, arvab Tomita, et 30 protsenti juhtudest tuleneb olulise mikroelemendi tsingi puudusest. „Tsingil on põhiroll  uute maitsmispunga rakkude loomisel, kusjuures selle puudus põhjustab järkjärgulist tundlikkuse kadumist,” öeldakse artiklis. Probleemi põhjuseks võivad olla nii rämpstoit, töödeldud toiduained kui ka ühekülgne dieet. Artiklis selgitatakse, et „sellised lisaained nagu fosfaat, mida leidub paljudes valmistoodetes, kurnavad organismi tsingivarusid ning raskendavad tsingi omastamist”. Neile, kes ei tunne toidu maitset, soovitab Tomita tsingirikkaid toiduaineid, nende hulgas austreid, peenkala ja maksa. Mitmekesine ja tervislik toidusedel võib maitsmispungad taastada, ent kui tõsine haigusseisund jääb enam kui kuueks kuuks ravita, kahanevad paranemislootused, sõnab Tomita.

Mošeede kiire lisandumine Ühendriikides

Moslemite osa suurenemist elanikkonna hulgas näitab see, et „kuue aastaga on mošeede arv kasvanud Ühendriikides umbes 25 protsenti, nii et neid on enam kui 1200”, kirjutab „The New York Times”. Georgetowni ülikooli juures tegutseva moslemite ja kristlaste teineteisemõistmise keskuse direktori John Esposito arvates on elanikkonna hulgas moslemeid „umbes 4–6 miljonit”. See arv võib olla veelgi suurem, nagu selgub Ameerika nelja islamiorganisatsiooni rahastatud äsjasest uurimusest. Igal juhul soodustab jätkuvat kasvu „pidev immigratsioon ning moslemiperekondade suhteline paljuliikmelisus”, märgib Esposito. „Mõne aastakümne pärast saab islamist suuruselt teine religioon Ameerikas.” Mošeedes käivad valdavalt mehed, teatab „Times”. Uurimusest ilmneb ka see, et „jumalateenistustel käijad kuuluvad erisugustesse etnilistesse rühmadesse: üks kolmandik neist on lõuna-aasialased, 30 protsenti afroameeriklased, 25 protsenti araablased”.

Haigestavad majad

„Melbourne’i [Austraalia] alla aasta vanustes majades on riigi tervise- ja meditsiiniuuringute nõukogu soovitatud lenduvate orgaaniliste ühendite turvalimiit kuni 20 korda ületatud,” teatab „New Scientist”. Üks neist kemikaalidest on formaldehüüd, „mis põhjustab nahaärritust ning võimalik, et ka vähki”. Formaldehüüdi lendub õhku sellistest ehitusmaterjalidest nagu põrandaplaadid ning ka mööblist. Uutest vaipadest eraldub teist arvatavat kantserogeeni stüreeni, „kusjuures värvidest ja lahustitest eraldub terve hulk toksilisi ühendeid”, selgitab raport. „Tõenäoliselt ei kujuta need kemikaalid valdava osa inimeste tervisele tõsist ohtu. Ent need võivad põhjustada peavalu ning avaldada kahjulikku mõju väiksele grupile ülitundlikele inimestele.”

Maailma juhtiv piimatootja

India on praegu peamine piimatootja maailmas, teatab „The Hindustan Times”. „India piimarevolutsiooni on ülistanud keskkonnakaitsele orienteeritud Worldwatch Institute [Washington],” öeldakse raportis. „Alates aastast 1994 on piimast saanud India peamine põllumajandusartikkel ning aastal 1997 möödus riik USA-st ja sai maailma juhtivaks piimatootjaks.” Tsiteeritakse Worldwatch Institute’i juhataja Lester Browni sõnu: „On tähelepanuväärne, et see saavutati tänu põllumajanduse kõrvalproduktide ja koristusjääkide, mitte toiduteravilja kasutamisele. India suutis laiendada valgutootmist, ilma et oleks kasutanud inimeste tarbeks mõeldud teravilja kariloomade söödaks.”

Raha kulutamine hõlpsaks tehtud

Tänu tehnoloogia arengule on paljudele kanadalastele saanud sisseostude tegemisest 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas kestev üleriigiline ajaviide, annab teada ajaleht „Calgary Herald”. „Tarbijad saavad vahetpidamata tellida kaupa Interneti, Ostukanali ja postitellimiskataloogide vahendusel või osta kauba otsekohe ära krediitkaardiga.” Väheste krediidipiirangutega kaardid ergutavad inimesi liiga palju kulutama. Mõned krediitkaardid pakuvad lisasoodustusi. Calgary ülikooli majandusprofessor Larry Wood ütleb: „Inimestel on sularaha kauba ostmiseks, ent nad kannavad selle oma krediitkaardile, et saada preemiat või boonuspunkte, arvates, et nad kasutavad seda sularaha kauba väljaostmiseks kuu lõpus. Seejärel raiskavad nad selle sularaha ära ning lisaks on neil ka krediidivõlg kaelas.” Kuid Woodi arvates on probleem veelgi tõsisem. Ta toob välja mõtte, et oma elatustaset säilitada üritades võtavad tarbijad pigem võlgu, kui piiravad tarbimist. Kanada 1999. aasta statistikauuringute kohaselt ulatusid Kanada krediitkaardivõlad 14 miljardi dollarini.