Saalomoni Saarte omapärased orkestrid

„Ärgake!” Saalomoni Saarte korrespondendilt

KAS sa oled kunagi proovinud mängida paaniflööti? Selle mängimine nõuab säärast hingamistehnikat, et võib panna lausa pea ringi käima. Ent kujuta endale ette kahe meetri pikkusi ja viie sentimeetrise läbimõõduga torusid, millest hääle kättesaamiseks pead liigutama tervet keha. Pane kokku 40 säärast instrumenti ning sa saad ühe omapärase orkestri, mida võib kuulda Saalomoni Saartel. Iga pill selles orkestris on valmistatud kõrrelistest. Tänu Saalomoni Saarte paksude troopiliste metsade kõrreliste liigirikkusele saab  valmistada vilesid ja torusid, mille hääled varieeruvad kõrgetest sopranitest sügavmadalate bassideni.

Külastagem Honiara kaubaladu, kus Narasirato pillimehed häälestavad oma instrumente ja harjutavad enne kontserttuuri Taiwanil. Mõned instrumendid on kolme toruga ning need häälestatakse nõnda, et neil saab mängida kolmehäälseid akorde. Muusikud hoiavad kolme toru koos ja koputavad nendega lamedale kivitükile, et veenduda, kas torud omavahel häälestuvad. Kui need ei kõla kokku, võetakse valesti kõlava toru lõpust ära üks liistak. Neid torusid ei puhuta. Iga toru põhja on seotud kumm ja pilli põrgatatakse vastu maad. Missuguseid vägevaid kooskõlasid see annab! *

Raske on kirjeldada neid helisid, mis tekivad, kui kõik viled ja torud hakkavad „laulma”. Mõnikord kõlavad need kõrvupaitava mahedusega, teine kord kõmavad kõrvulukustavalt. Iga lugu on ka tantsuliselt seatud ja muusikud liiguvad pillimängu ajal. Mõnikord on muusika otsekui jubedavõitu leelutus, kuid tavaliselt on tegemist rõõmsameelse looga, mis paneb jala tümpsima. Kes teab, ehk avaneb kunagi võimalus külastada Saalomoni Saari ja kuulata oma kõrvaga mõnda sealset omapärast orkestrit!

[Allmärkus]