Vaatleme maailma

Tee viirusevastane toime

Esialgsed laboriuuringud näitavad, et „paljud müügilolevad teed näivad viirusi kas inaktiveerivat või tapvat”, ütleb Reuters Health. Mitmesuguseid rohelise ja musta tee sorte prooviti nii kuumalt kui ka jääteena loomsete kudede peal, mis olid nakatatud I- ja II-tüüpi Herpes simplex-viiruse ning T1 bakteriviirusega. New Yorgi Pace’i ülikooli bioloogiaprofessori dr Milton Schiffenbaueri sõnul „hävitab või inaktiveerib jäätee või kuum tee [herpes]viiruse mõne minuti jooksul”. Sarnased olid tulemused T1 viirusega. Kuigi pole veel täpselt teada, mismoodi tee nende viiruste elujõulisust mõjutab, on teadlased avastanud, et isegi väga lahja tee on tõhus. Samuti avastati, et mustal teel on mõnevõrra suurem viirusevastane toime kui rohelisel teel.

 Helistamise pärast võlgades

Austraalia noored, kes on „kõigest 18-aastased, on kuulutanud end pankrotistunuks, kuna nende mobiiltelefoniarved on nii suured”, teatab ajaleht „The Sunday Telegraph”. Mõjutatuna jõulisest reklaamist ja omades võimalust kergesti kõnekrediiti saada, on mõningate noorte mobiiltelefoniarved tõusnud tuhandete dollariteni. Kommenteerides seda noorte seas levivat suundumust, ütles Austraalia kaubandusminister John Watkins: „Mõned noored on juba kooli lõpetades võlgades ja neil on halb krediidireiting. See on tõepoolest õnnetu viis oma elu alustada.” Ajaleht annab noortele soovitusi, mis aitavad seda võlapüünist vältida: uuri täpselt välja, kui palju kõned maksavad. Kasuta ettemaksuga mobiiltelefoniteenust, sel juhul sa ei saa endale arvet kasvatada. Püüa helistada sellisel kellaajal, mil kõnehind on odavam.

Varjatud ohud Prantsusmaal

Arvestuste kohaselt on Prantsusmaa pinnases peidus 1,3 miljonit tonni Esimese ja Teise maailmasõja aegseid surmatoovaid relvi, teatab ajaleht „Le Figaro”. Endine rindejoon on täis vanu pomme ja keemiamürske, mis veel praegugi ohustavad nii inimesi kui ka keskkonda. Kuna paljud maa-alad, mis varem olid tühjad, on nüüd ehitatud täis elumaju ja tööstushooneid, saavad demineerimisrühmad igal aastal tuhandeid väljakutseid. Sellegipoolest on juhtunud sadu õnnetusi ning üle 600 demineerimiseksperdi on ajavahemikus 1945 kuni 1985 oma tööpostil surma saanud. Spetsialistide sõnul võib praegust seisu arvestades selle arsenali kõrvaldamine võtta aega veel 700 aastat.

Vesi turistidele?

„Paljudele kuurorditele maailmas teeb muret pidev turistide sissevool, kuna turistide üha suurenev nõudlus basseinide ja golfiväljakute järele ammutab tühjaks sealsed veevarud,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. „See probleem on tõsine ja ülemaailmne,” sõnab Tricia Barnett organisatsioonist Tourism Concern. „Vahel võib mõnes [Aafrika] külas näha vaid ühte kraani, samas on aga kraanid ja dušid igas hotellitoas.” Ülemaailmse keskkonnakaitseorganisatsiooni arvestuste kohaselt kasutab Hispaanias üks turist 880 liitrit, kohalik elanik aga vaid 250 liitrit vett päevas. Kuivas piirkonnas võib 18-augulise golfiraja tarbeks kuluda sama palju vett kui 10 000 elanikuga linnas. ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni arvestuste kohaselt tarbivad 100 turisti 55 päeva jooksul sama palju vett, kui kuluks selleks, et kasvatada riisi, mida jätkuks 100 külaelanikule 15 aastaks.

Suitsetamise ohud

„Iga kaheksas kopsuvähki surnud mittesuitsetaja oli haigestunud passiivse suitsetamise tõttu,” kinnitab Naohito Yamaguchi Jaapani Riiklikust Vähikeskuse Uurimisinstituudist. Teadlaste järeldused põhinevad 52 000 kopsuvähki surnud inimese uurimisel. Lisaks sellele „näitab pikaajaline uurimistöö, et teiseses sigaretisuitsus esineb rohkem mürgist süsinikmonooksiidi ja kantserogeene kui selles suitsus, mida hingab sisse suitsetaja ise”, ütleb ajaleht „Asahi Shimbun”. 1999. aastal Jaapani valitsuse korraldatud uuringus, kus osales 14 000 inimest, selgus, et 35 protsenti mittesuitsetajatest hingab sigaretisuitsu kas töö juures või koolis ning 28 protsenti oma kodus. „Suitsetajad peaksid olema teadlikud sellest, et nad kahjustavad mittesuitsetajate tervist nii suurel määral, et nende kahe grupi eraldamiseks tuleks teha teadlikke pingutusi,” ütleb Yamaguchi.

Moodne orjakaubandus

„Ühe briti päritolu akadeemiku tehtud hiljutise uuringu kohaselt on orjandus praegu maailmas enam levinud kui ükskõik millisel varasemal ajajärgul inimajaloos,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Roehamptonis asuva Surrey ülikooli sotsioloogiaprofessor Kevin Bales „on arvestanud, et praegu elab orjuses 27 miljonit inimest ehk rohkem kui Rooma impeeriumis või üle Atlandi ookeani toimunud orjakaubanduse kõrgajal”, kirjutab ajaleht. Kuigi tänapäeva orjandus võib erineda sellisest orjandusest, mis eksisteeris 150 aastat tagasi, elavad miljonid inimesed kellegi teise „kontrolli all, kes kasutab vägivalda või ähvardab vägivallaga, ning nad ei saa oma töö eest absoluutselt mitte mingisugust tasu”, ütleb Bales. Tänapäeval on kõige levinum nn lepinguorjus, mille puhul organiseeritud kuritegelikud grupid korraldavad kellelegi tasu eest sõidu välismaale, lubades seal tulutoovat tööd. Kui inimene on aga välismaale smugeldatud, sunnitakse teda maksma oma võlga alandava töö tegemisega.

Liikumine võib vähendada masendust

„Mõningatele depressioonihaigetele võib liikumine mõjuda paremini kui tavapärane ravimikuur,” ütleb sõnumileht „The Harvard Mental Health Letter”, kommenteerides Ameerika Ühendriikide Duke’i ülikooli meditsiinikeskuse uuringut. Raske depressiooni all kannatavad inimesed jaotati kolme rühma, millest igaüks koosnes 50 inimesest, ning igale rühmale anti nelja kuu jooksul erisugust ravi. Ühele grupile määrati depressiooniravim, teisele grupile liikumisravi ning kolmandale grupile määrati need mõlemad. Nelja kuu möödudes polnud 60 kuni 70 protsenti kõigist kolme gruppi kuulunud haigetest „enam kliinilises depressioonis”, ütles „The Harvard Mental Health Letter”. Kuid kuuekuulise järelravi ajal olid liikumisravi saanud haiged teistest „nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paremas seisundis; haigusnähtude taasilmumisi oli nende seas vaid kaheksa protsenti”. Antidepressanti saanute seas oli see protsent 38 ning kolmanda grupi seas 31.

Kas Jamaica rifid on taastumas?

Jamaica põhjaranniku lähedale paistavad taas olevat ilmunud merisiilikud, teatab artikkel ajalehes „The Dallas Morning News”. Peale selle on „teadlased sealtsamast leidnud ka palju noori koralle, kaasa arvatud vastupidavaid ja riffe moodustavaid koralliliike”. Riffide olukord on olnud üsna kehv pärast seda, kui meresiilikuliik Diadema antillarum 1983/84. aastal äkitselt välja suri. Mõned merisiilikute liigid hoiavad kontrolli all meretaimede vohamist, mis võib mõjuda korallriffidele laastavalt. Kuid „uued uuringud näitavad, et diadeemsiilikud on tagasi tulnud, ning see võib tähendada head ka korallidele”, teatab ajaleht. Merebioloog Nancy Knowlton ütleb, et see „on parim uudis, mida on Kariibi mere riffide kohta aastakümnete jooksul kuuldud”.

Mürgitus plastgraanulitest

„Kõikjal maailmas hulbivad ookeanides väikesed plastgraanulid, mille söömisest saavad mereloomad mürgituse,” teatab ajakiri „New Scientist”. Keemiaettevõtted veavad polümeere väikeste graanulite kujul üle maailma töösturitele, kes sulatavad neid ning vormivad neist plasttooteid. Kuid tuhandeid tonne plastgraanuleid satub merre kas vabrikutest, linna heitvee kaudu või lastist, mille laevad on kaotanud või üle parda heitnud. Jaapani Tokyo põllumajandus- ja tehnikaülikooli teadlased avastasid, et need graanulid sisaldavad suures kontsentratsioonis mürgiseid kemikaale, mis imbuvad neisse mereveest ning mis kahjustavad loomade immuunsust, viljakust ja hormoonsüsteemi. Kuna neid graanuleid söövad linnud, kalad ja kilpkonnad, kes peavad neid kalamarjaks või muuks toiduks, on sellel murettekitav mõju toiduahelale.