Vaatleme maailma

Kampsunid pingviinidele

Austraalia ranniku lähedal asuvale Tasmaania saarele on saadetud üle 1000 kampsuni, mille on teinud vabatahtlikud kõikjalt maailmast. Kelle jaoks need kampsunid valmistati? Kääbuspingviinidele, umbes kilogramm kaaluvatele väikestele lindudele, kes elavad aladel, mis on tihti rikutud naftareostusest. „Kui nad nokaga oma sulestikku puhastavad, neelavad nad alla sulgede külge kleepunud mürgist naftat. Naftaga määrdunud pingviinidele tõmmatakse kampsunid selga, et hoida neid naftamürgituse eest, kuni nad on ära puhastatud,” selgitab Kanada ajaleht „National Post”. Ajaleht teatab, et kampsunid aitavad pingviinidel ka sooja säilitada. Tasmaania Keskkonnaameti esindaja Jo Castle ütleb, et kampsuneid on kasutatud ka põhjapoolkeral merelindude tarbeks, kuid kampsuni „lõige tehti lõunapoolkera väikeste pingviinide jaoks ümber”.

 Poleemika luristamise üle

Kas luristada või mitte luristada? See küsimus vaevab vähemalt Jaapani populaarsete nuudlisupi restoranide kliente. Paljude keskealiste ja eakate jaapanlaste arvates maitsevad pikad nuudlid palju paremini, kui neid koos puljongiga kuumalt lürpida. Nende arvates on luristamine normaalne ning näitab, et inimene tõesti naudib söömist. Jaapani nooremal generatsioonil on aga nuudlite söömise etiketi kohta teine arvamus. Ajaleht „The Japan Times” teatab: „Nooremad jaapanlased mõtlevad rohkem selle peale, et nad ei tilgutaks suppi oma siidilipsu või firmariiete peale. Kuna neid on kasvatatud lääne kommete järgi ja nad on harjunud sööma rohkem lääne toitu, ei meeldi neile tõenäoliselt see, kui nende läheduses luristatakse.” Poleemika luristamise üle on saanud üheks põlvkondadevahelist lõhet põhjustavaks teguriks Jaapanis, mistõttu mõned eakamad on hakanud piinlikkust tundma, kui rikuvad vaikust avalikes kohtades nuudlisuppi süües. Asudes vanema generatsiooni poolele, kurdeti ühes Jaapani suuremas ajalehes: „See, et keegi sinu ümber enam ei lurista, tekitab üksildase tunde.”

Alkoholiga seotud ohud

„Viimastel aastatel on Euroopa noorte seas murettekitavalt suurel määral kasvanud alkoholi tarbimisest tingitud vigastused, puuded ja surmajuhtumid,” teatab Suurbritannia meditsiiniajakiri „The Lancet”. Euroopas, kus tarbitakse kõige rohkem alkoholi maailmas, hukkub joomise tõttu igal aastal 55 000 noort. Kui Gröönimaa, Iirimaa, Soome, Suurbritannia ja Taani õpilastelt küsiti, kui palju nad alkoholi joovad, möönis üks kolmandik, et nad olid möödunud kuu jooksul vähemalt kolm korda purjus. Uuringus, mis korraldati 30 Euroopa riigi 100 000 õpilase seas vanuses 15 kuni 16, selgus, et kõige enam on alkoholi tarbimine noorte seas kasvanud Leedus, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias. Londoni ajalehes „The Independent” öeldakse, et Suurbritannia Kuninglik Arstide Kolleegium annab teada, et kaugele arenenud maksatsirroosi, mis on tavaliselt 40- ja 50-aastastel alkoholilembestel meestel, on nüüd diagnoositud veidi üle 20-aastastel naistel. Kolleegiumi sõnul on „alkoholi joomine üks Suurbritannia kulukaimaid tervishoiuprobleeme”.

Sõudepaadiga üle Vaikse ookeani

Üks mees sõitis poolkinnises purjedeta ja mootorita väikses sõudepaadis üle Vaikse ookeani. Lima ajaleht „El Comercio” kirjutas, et britt Jim Shekhdar asus Peruu rannikult teele 2000. aasta juunis. Seiklushimuline meresõitja võttis kaasa vee magestamise masina, raadio, neli satelliitsideseadet ning päikesepatarei, et neid elektriga varustada. Üheksa kuud hiljem, 2001. aasta märtsis, astus Shekhdar, keda mõned nimetasid hulluks meremeheks, pärast 15 000 kilomeetri läbimist Austraalia pinnale. Merereisi jooksul ründasid teda kümme korda haid ning ühe korra oleks naftatanklaev talle äärepealt otsa sõitnud. Viimane raskus tabas meest aga sõidu lõpus, kui lained lükkasid paadi ümber ning tal tuli viimased 100 meetrit ujuda, et jõuda kaldale, kus teda ootas perekond.

Sõbralik arst mõjub tervendavalt

„Arst, kes on haiglas lamava patsiendi vastu sõbralik ja oskab teda rahustada, saavutab paremaid tulemusi,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Pärast 25 uurimistöö analüüsimist järeldasid Inglismaa Yorki, Exeteri ja Leedsi teadlased: „Arstid, kes püüdsid luua oma patsientidega sooje ja sõbralikke suhteid ning kinnitasid haigetele, et nende tervis peagi paraneb, said paremaid tulemusi kui need arstid, kes rääkisid oma patsientidega külmalt, formaalselt ja ebamääraselt.” Rootsis näitas üks uuring, et patsiendid „paranesid palju kiiremini ja tundsid suuremat rahulolu, kui arst kinnitas neile, et nende tervis läheb paremaks, õhutas neid küsimusi esitama ja pühendas neile mõned lisaminutid”.

Regulaarse kehalise liikumise tähtsus

Paljud istuva eluviisiga inimesed püüavad ära hoida ülekaalulisust, südamepärgarteritõbe ja teisi tervisehädasid sellega, et teevad aeg-ajalt kõva trenni. Üks hiljutine uurimus aga näitab, et sagedane mõõdukas kehaline liikumine aitab organismi ainevahetusele paremini kaasa kui intensiivne, aga harv treening, teatab Saksamaa ajaleht „Süddeutsche Zeitung”. Hollandi teadlane dr Klaas Westerterp uuris minuthaaval 30 vabatahtliku energiakulu. Uuring näitas, et tõhusam on end iga päev liigutada kui „püüda vähese aktiivsuse perioode kompenseerida hootise üliaktiivse sportimisega”. Raport soovitab: „Püüa vaheldada istumist ja seismist mõõduka kehalise liikumisega, näiteks kõndimise ja rattasõiduga, nii sageli kui võimalik.”

Kiirrongid Prantsusmaal

1867. aastal kestis rongisõit Pariisist lõuna poole Marseilles’sse üle 16 tunni. 1960. aastatel võttis see ikka veel aega seitse ja pool tundi. 2001. aasta juunis avas aga Prantsusmaa Riiklik Raudtee nende kahe linna vahel uue kiirraudteeühenduse. Nüüd võivad reisijad sõita üle 300 kilomeetri tunnis ning läbida 740 kilomeetrit vaid kolme tunniga. Ühel 250 kilomeetri pikkusel teelõigul Lyonist lõuna poole ületab rong enam kui 500 silda, kihutab mööda kauneid viadukte, mille kogupikkus on 17 kilomeetrit, ning läbib peaaegu 8-kilomeetrise tunneli. Kui vaja, võib kahe linna vahel sõita mõlemas suunas kuni 20 rongi tunnis, nii et on tagatud optimaalsed turvatingimused, kommenteerib prantsuse ajaleht „Le Monde”. See on üks rong iga kolme minuti tagant.

Stressis lapsed

„Lapsepõlv pole enam aeg, mil lapsed saavad rahulikult õues mängida ja aega veeta nagu aastaid tagasi,” ütleb México ajaleht „El Universal”. Uurijad on jõudnud järeldusele, et tänapäeval peab 10-aastane laps taluma sama palju stressi kui 25-aastane inimene 1950. aastal. Palju stressi tekitavad igasugused ringid ja muu tegevus, mis peaksid last vanemate arvates tulevikus aitama. Selline lisakoormus aga „mõjub halvasti lapse tervisele, ei lase tal korralikult välja puhata ja takistab tema arengut”, märgib ajaleht. Raportis soovitatakse vanematel hästi järele mõelda, kui palju kohustusi nad lastele peale panevad, et need võiksid rohkem aega kodus olla. See aga ei tähenda, et lapsed peaksid kodus igavlema või pärast kooli televiisori või arvuti ees istuma, „vaid hoopis õues teiste lastega mängima, jooksma, rattaga sõitma, puslet kokku panema või joonistama”.

Soojeneva mere mõju elusloodusele

Hiljuti märkasid teadlased Austraaliast 4600 kilomeetri kaugusel edelas asuval Heardi saarel suuri muudatusi kohalikes taime- ja loomapopulatsioonides. „Paljunenud on kuningpingviini, kõrvukhülglaste ja kormorani populatsioonid, ning aladel, mis kunagi olid kaetud liustikega, vohab nüüd taimestik,” teatab ajaleht „West Australian”. Bioloog Eric Woehler ütles, et 1957. aastal pesitses sellel saarel teadaolevalt ainult kolm kuningpingviinide paari. „Nüüd on neid üle 25 000,” märgib ta. Woehler ütles, et viimase 50 aasta jooksul on mere pinnavee temperatuur tõusnud umbes kolmveerand kraadi võrra, ning lisas: „Kuigi see ei tundu olevat palju, on see niisugusteks muudatusteks piisav olnud.” Woehleri arvates võib saare kliima muutuda lõpuks nii soojaks, et mõningatele taimedele ja loomadele muutub see paik elamiskõlbmatuks.