Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks on tänapäeva inimesed nii raevukad?

Miks on tänapäeva inimesed nii raevukad?

Miks on tänapäeva inimesed nii raevukad?

TŠEHHI VABARIIGIS Prahas tulistatakse surnuks baaris istuv mees. Miks? Kuna ta oli ärritanud teist meest sellega, et kuulas pleierist liiga valju muusikat. Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas pekstakse keset ristmikku hokikepiga surnuks autojuht. Tõenäoliselt oli ründaja läinud endast välja sellepärast, et ohver vilgutas talle esituledega. Austraalias lööb ühe briti päritoluga meditsiiniõe maja ukse sisse tema endine meessõber, kes valab naise bensiiniga üle, süütab ta põlema ning jätab surema.

Kas teadaanded sellest, kuidas inimesed valavad välja oma viha maanteedel kaasliiklejate peale, kodus pereliikmete peale või lennukis lennukimeeskonna ja teiste reisijate peale, on liialdused või on need nagu praod majaseinas, mis annavad märku tõsistest varjatud probleemidest? Tõsiasjad näitavad, et tegemist on viimase variandiga.

„Raportid näitavad, et alates 1990. aastast on liikluses aset leidnud vägivallajuhtumid kasvanud iga aastaga peaaegu seitse protsenti,” teatab Ameerika autoliidu (AAA) liiklusohutuse fondi hiljutine raport.

Laialt levinud on ka pereliikmete peale viha väljavalamine. Näiteks täheldas Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariigi politsei, et 1998. aastal kasvas politseisse esitatud perevägivallaga seotud avalduste arv 50 protsenti. Oma partneri vägivalla all on kannatanud iga neljas abielus või vabaabielu elav austraallanna.

Samuti on kasvanud viha väljavalamine lennukites. Kuna reisijad võivad raevutseda või rünnata nii kaasreisijaid kui ka lennukipersonali ja piloote, on mõningad maailma suuremad lennufirmad varustanud lennukid spetsiaalsete rihmadega, millega vägivallatsejad istme külge kinni siduda.

Miks on see nii, et ikka rohkem ja rohkem inimesi ei suuda oma tundeid vaos hoida? Mis paneb inimesi raevutsema? Kas viha on üldse võimalik kontrollida?

Miks inimesed üha rohkem raevutsevad?

Raevus olemine tähendab tohutu viha tundmist või selle väljendamist. Inimene hakkab raevutsema siis, kui ta on lasknud vihal koguneda, nii et ta ei suuda lõpuks seda enam endas hoida. „Vägivaldsed vaidlused liikluses on harva tingitud vaid ühest konkreetsest intsidendist. Pigem on tegemist inimese suhtumisega ja liiklemises kuhjunud stressiga,” märgib AAA liiklusohutuse fondi president David K. Willis.

Stressi kuhjumist võib põhjustada ka infohulk, mida peame iga päev vastu võtma. David Lewisi raamatu „Information Overload” tagakaanel on kirjas: „Paljud töötajad lihtsalt upuvad infotulvas ... Tohutu info hulk ... tekitab inimestes suurt stressi, muudab nad hooletuks ning otsustusvõimetuks.” Tuues näite niisugusest infouputusest, kirjutas üks ajaleht: „Üks päevaleht sisaldab praegu sama palju teavet, kui 17. sajandil elanud keskmine inimene sai terve oma elu jooksul.”

Ka see, mida me sööme ja sisse hingame, võib tekitada viha. Kaks ulatuslikku uuringut on näidanud, et suitsetamine, joomine ja ebatervislik toitumine suurendab viha. Selline laialt levinud eluviis süvendab stressi ja frustratsiooni, mis väljendub vandumises, kannatamatuses ja sallimatuses.

Halvad kombed ja filmid

Kommenteerides halbade kommete ja kuritegevuse seost, märgib Austraalia Kriminoloogiainstituudi (AIC) direktor dr Adam Graycar: „Kui inimesed hakkaksid uuesti pöörama tähelepanu teistest lugupidamisele ja viisakusele, aitaks see oluliselt vähendada väiksemaid kuritegusid.” Instituut soovitab arendada kannatlikkust, sallivust ning hoiduda vandumisest. Kui inimene seda teha ei suuda, võib ebaviisakas käitumine muutuda kriminaalseks käitumiseks, väidab instituut. On huvitav, et ka see, mil moel inimene üritab pingeid ja stressi maandada, võib hoopis õhutada sallimatust ja viha. Kuidas?

„Kinod on täis lapsi ja täiskasvanuid, kes vaatavad surma- ja hävingustseene. Vägivaldsete videote turg on lai ja tulutoov. Sõjaga seotud mänguasjad on ikka veel paljude laste seas populaarsed, kuigi kõikidele vanematele ei pruugi need mänguasjad meeldida. Paljud, nii noored kui ka vanad, vaatavad naudinguga vägivalda telerist, ning televisioonil on tähtis roll väärtuste edasiandmises,” teatab AIC raport. Kuidas on see seotud viha väljavalamisega tänaval või kodus? Raport järeldab: „Selle järgi, kuidas ühiskond vägivalda suhtub, kujunevad ka ühiskonnaliikmete väärtushinnangud.”

Paljud inimesed väidavad tänapäeval, et viha väljavalamine on stressi puhul loomulik ning sellest on meie pingelises ja agressiivses ühiskonnas võimatu hoiduda. Kas aga levinud arusaam, mille kohaselt viha tuleb välja elada, on tegelikult hea soovitus?

Kas raevu tuleks ohjes hoida?

Just nagu purskav vulkaan toob hävingu neile, kes selle läheduses elavad, toob raevutseja kahju enda ümber olevatele inimestele. Peale selle teeb ta aga tõsist kahju ka iseendale. Mil viisil? „Viha väljavalamine muudab inimese veel agressiivsemaks,” teatab „The Journal of the American Medical Association” (JAMA). Vastavalt uuringutele surevad raevutsevad mehed „enne 50-aastaseks saamist palju tõenäolisemalt kui need, kes ei raevutse”.

Samalaadse teadaande edastab ka Ameerika Südameliit: „Meestel, kes oma viha välja valavad, on kaks korda suurem risk saada infarkt kui nendel, kes oma ärritust talitsevad.” Need hoiatused puudutavad tegelikult mõlemaid sugupooli.

Millisest nõuandest oleks siis inimesele kasu? Pane tähele sarnasusi nõuannete vahel, mida on andnud ilmalikud spetsialistid ja Piibel, mis on kõige laialdasemalt levitatud usaldusväärne allikas inimsuhete kohta.

Kes kontrollib viha, ei satu raevu

Dr Redford B. Williams märgib ajakirjas „JAMA”: „Sellest lihtsustatud nõuandest, et viha tuleb välja valada, pole ... palju abi. Hoopis tähtsam on õppida oma viha analüüsima ja sellega toime tulema.” Ta soovitab endalt küsida: „ (1) Kas see asi on minu jaoks üldse tähtis? (2) Kas minu mõtted ja tunded on kohased, kui võtta arvesse fakte? (3) Kas seda olukorda saab muuta, et ma ei peaks niisugust viha tundma?”

Õpetussõnad 14:29; 29:11: „Pikameelsel on palju arusaamist, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust! Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõppeks!”

Efeslastele 4:26: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle.”

Frank Donovan soovitab oma raamatus „Dealing With Anger–Self-Help Solutions for Men”: „Põgenemine viha eest ehk täpsemalt põgenemine sündmuspaigalt, kus on vihased inimesed, on eriti tähtis sel juhul, kui on tegemist väga suure vihaga.”

Õpetussõnad 17:14: „Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele [„mine ära”, UM], enne kui puhkeb riid!”

Bertram Rothschild kirjutab ajakirjas „The Humanist”: „Viha ... on eeskätt inimese isiklik probleem. Põhjused, miks me vihastume, on meie enda peas. ... Neid kordi, mil viha väljavalamine on toonud soovitud tulemusi, on vähe võrreldes nende paljude kordadega, mil see tegi olukorra ainult hullemaks. Palju parem on mitte vihastuda kui viha kogeda.”

Laul 37:8: „Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!”

Õpetussõnad 15:1: „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!”

Õpetussõnad 29:22: „Viha pidav inimene õhutab riidu ja raevutsejal on palju üleastumisi!”

Miljonid Jehoova tunnistajad kogu maailmas kinnitavad, et need nõuanded on kasulikud. Kutsume sind nende koosolekule kohalikku kuningriigisaali, et sa võiksid ise näha, et Piibli nõuannete järgi elamisest on kasu, hoolimata sellest et elame raevuajastul.

[Pildid lk 23]

Raevutsev inimene võib tuua teistele kahju nagu purskav vulkaan

[Pilt lk 24]

Piibli nõuannetest on tõesti kasu