Pulmapäev – rõõmus, kuid pingeline

PIIBEL näitab, et esimese abielu sõlmis Jehoova Jumal, kes tunneb inimesi paremini kui keegi teine. Tema rajas abielu kui inimühiskonna põhialuse (1. Moosese 2:18–24). Jumala inspireeritud Sõnast Piiblist leiame mitmesuguseid põhimõtteid, mis võivad aidata pulmadeks valmistuda.

Näiteks ütles Jeesus, et kristlased peavad andma „keisrile, mis kuulub keisrile” (Matteuse 22:21). Seega peavad nad alluma riigi seadustele. Abielu seaduslik registreerimine kaitseb abielu sõlmijaid mitmel viisil, näiteks sätestab see kohustused laste suhtes (sealhulgas ülalpidamise ja hariduse) ning pärimisõigused. Lisaks on ka seadusi, mis kaitsevad pereliikmeid halva kohtlemise ja ärakasutamise eest. *

Ettevalmistused

Mida oleks praktiline läbi kaaluda, kui paar otsustab abielluda ja on selge, et see abielu on kooskõlas Piibli seaduste ja põhimõtetega ning ka riigi seadustega? Eelkõige peaks mõtlema, millal ja millised pulmad teha.

„Pruutpaari ja nende vanemate soovid ei pruugi kattuda ning paaril võib olla raske valida enda soovide ja perekondlike traditsioonide vahel,” sõnab üks pulmateemaline raamat. Mida võiks sellisel juhul teha? „Lihtsaid lahendusi pole, tuleb vaid teisi taktitundeliselt kuulata, arutada probleemid läbi ja leida kompromisslahendus. See on igaühe jaoks emotsionaalne aeg ning läheb vaja pisut ettenägelikkust ja mõistmist, et ettevalmistustöid lihtsustada.” („The Complete Wedding Organiser and Record”)

Kuigi armastavad vanemad saavad selle päeva õnnestumiseks palju ära teha, peaksid nad vastu seisma kiusatusele suruda läbi enda soove. Teisest küljest, kuigi lõplikud otsused teevad pruut ja peigmees, tasuks neil kuulata heatahtlikke nõuandeid. Kui paar otsustab, missuguseid soove arvestada, tasuks neil meeles pidada Piibli nõuannet: „Kõik on lubatav, kuid kõigest ei ole kasu; kõik on lubatav, kuid kõik ei ehita kogudust. Ärgu ükski  otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” (1. Korintlastele 10:23, 24).

Ettevalmistused hõlmavad mitmesuguseid tegevusi alates kutsete saatmisest kuni peo korraldamiseni. „Mida parem ettevalmistus ning mida rohkem ette mõeldakse ja planeeritakse, seda väiksem on väsimus ja pinge,” sõnab Henry Bowman oma raamatus „Marriage for Moderns”. Ta hoiatab: „Ka kõige paremal juhul võib tekkida mõningane kurnatus ja seepärast oleks arukas teha mõistlikke pingutusi, et seda miinimumini vähendada.”

Pruutpaaril tuleb ette igasuguseid asjaajamisi ja ka külalisi tuleb võõrustada. Kas saaksid sõbrad ja perekond pakkuda oma abi? Kas oleks võimalik mõned toimingud, mida pruut ja peigmees ei pea vältimatult ise tegema, delegeerida teistele vastutusvõimelistele isikutele?

Kulud

Oluline on teha mõistlik eelarve. Poleks arukas ega armastav oodata, et pruutpaar ja nende vanemad peaksid võtma võlgu, et maksta üle jõu käivate pulmade eest. Paljud, kes saaksid endale lubada märksa suurejoonelisemaid pulmi, otsustavad siiski tagasihoidlikumate kasuks. Mõned paarid on pidanud otstarbekaks koostada arvatavate ja tegelike kulude nimekiri. Samuti oleks kasulik kirja panna kõigi asjatoimetuste tähtajad. Kui usaldada selles osas vaid oma mälu, võib see tõenäoliselt tekitada suurt stressi.

Kui palju lähevad pulmad maksma? Hinnad on paikkonniti erinevad, kuid sõltumata elukohast, tasuks endalt küsida: „Kas me saame endale lubada kõiki planeeritud asju? Kas need on tõesti hädavajalikud?” Pruut Tina ütles: „Mõni algul „hädavajalikuna” tundunud asi osutus lõpuks mittevajalikuks.” Pane tähele Jeesuse nõuannet: „Kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks?” (Luuka 14:28). Kui sa ei saa lubada endale kõike, mis sulle meeldiks, siis jäta midagi välja. Isegi kui saad endale rohkem lubada, võid siiski eelistada lihtsust.

Pulmateenuste ja -kaupade mess Itaalias andis ligikaudse ettekujutuse, kui palju tüüpiline Itaalia pruut võib kulutada. Jumestus ja soeng läheb maksma ligi 8000 krooni, luksusauto üürimine üle 5000 krooni, pulmavideo üle 10 000 krooni, pulmaalbum (ilma fotodeta) 2000–8000 krooni, lilled alates 10 000 kroonist, pidusöök ligi 800–1500 krooni inimese peale, pulmakleit alates 20 000 kroonist. On arusaadav, et nii tähtsa sündmuse puhul tahetakse korraldada midagi erilist, kuid otsused peaksid peegeldama tasakaalukust.

Kuigi mõned võivad kulutada terve varanduse, on teised rahul sellega, kui saavad kulusid kokku hoida – või pole neil lihtsalt teist valikut. „Olime mõlemad pioneerid [täisajalised evangeeliumikuulutajad] ning meil polnud raha, kuid see polnudki tähtis,” sõnab üks pruut. „Minu ämm ostis kleidiriide ning kleidi õmbles üks sõber pulmakingiks. Abikaasa kirjutas ise kutsed ja üks kaaskristlane laenas meile auto. Vastuvõtupeoks ostsime kõik vajamineva ja üks sõber tõi veinid.  Polnud midagi eriti suurejoonelist, kuid sellest piisas.” Ühe peigmehe sõnul aitab „kulusid suuresti vähendada” perekonna ja sõprade praktiline abi.

Sõltumata kristliku pruutpaari rahalisest seisust oleks hea vältida igasuguseid liialdusi, ilmalikkust või toretsemist (1. Johannese 2:15–17). Kui kurb oleks, kui sellise rõõmsa sündmuse tõttu nagu pulmad lakkaks keegi järgimast Pühakirjas toodud mõõdukuse põhimõtet hoiduda liigsöömisest, liigjoomisest ja kõigest muust, mis võiks röövida inimeselt „laitmatu” maine (Õpetussõnad 23:20, 21; 1. Timoteosele 3:2).

Ära püüa suuremate ja uhkemate pulmadega teisi üle lüüa. Mõtle, missugust ekstravagantset loori kandsid ühel maal kaks pruuti: üks loor oli 13-meetrise läbimõõduga ja kaalus umbes 220 kilo, teine oli 300 meetrit pikk ja seda pidi kandma 100 pruutneitsit. Kas säärane toretsemine oleks kooskõlas Piiblis toodud mõistlikkuse nõuandega? (Filiplastele 4:5, UM.)

Kas peaks järgima traditsioone?

Pulmakombed on riigiti erinevad, nii et pole võimalik neid kõiki siin vaadelda. Kui pruutpaar otsustab, kas nad soovivad järgida mõnda tava, oleks neil hea endalt küsida: „Mis on selle tähendus? Kas see on kuidagi seotud ebausuga õnne või lasterohkuse soovimisel, nagu seda on näiteks noorpaari riisiga ülekallamine? Kas see on seotud valereligioonitavade või mõnede teiste Piiblis hukka mõistetud tavadega? Kas see on ebamõistlik või armastusetu? Kas see võib tekitada piinlikkust või panna teisi komistama? Kas see võib tekitada kahtlusi noorpaari motiivides? Kas see näitab halba maitset?” Kui kas või mingis siin toodud valdkonnas tekib kahtlusi, oleks parem sellist tava vältida ja vajaduse korral anda külalistele sellest varakult teada.

Rõõm ja emotsioonid

Emotsioonid sellel suurel päeval võivad ulatuda eufooriast pisarateni. „Rõõm oli niivõrd suur, see oli nagu unistuse täitumine,” sõnab üks pruut. Ent peigmees meenutab: „See oli mu elu halvim, kuid samas ka parim päev. Minu ämm ja äi lahistasid nutta, kuna ma võtsin ära nende esimese tütre, mu naine valas pisaraid, kui nägi oma vanemaid nutmas. Lõpuks ei suutnud ka mina enam vastu pidada ja purskasin nutma.”

Säärane käitumine ei peaks kohutama, kuna need tulenevad pingest. Ei tasuks ka üllatuda, kui peresuhted, isegi noorpaari vahelised, on pulmade aegu pisut pingelisemad kui muidu. „See on siiski nende esimene kogemus korraldada koos nii tähtsat sündmust ja sellega kaasnev erutus mõjutab tõenäoliselt mingil moel nende suhteid,” sõnab „The Complete Wedding Organiser and Record”. „Pole mõtet ärrituda, kui kõik ei laabu ootuspäraselt. Kõige parem oleks sellisel juhul paluda teistelt nõu ja toetust.”

Üks peigmees teatas: „Olen palju kahetsenud, et puudus hea ja usaldusväärne nõuandja, kellega oma tundeid jagada. Oleksin talle väga tänulik olnud.” Kes saaks paremini täita säärast rolli kui küps sõber või sugulane või mõni teine kristliku koguduse kogenud liige?

Kui vanemad näevad oma last perekonnaringist lahkumas, võib neid haarata tunnetesegadus alates rõõmust ja uhkusest kuni nostalgia ja ärevuseni välja. Nad peaksid siiski isetult mõistma, et kätte on jõudnud aeg, mil nende laps „jätab maha oma isa ja ema” ja hoiab oma abikaasa poole, kellega ta Looja eesmärgi kohaselt on „üks liha” (1. Moosese 2:24). Kommenteerides oma reaktsioone esimese poja abiellumisele, meenutab üks ema: „Valasin pisaraid, kuid mitte ainult kurbusepisaraid, vaid ka rõõmupisaraid, kuna olin saanud endale tõesti armsa minia.”

Et see sündmus oleks meeldiv ja ülesehitav, peaksid nii vanemad kui ka pruut ja peigmees ilmutama kristlikke omadusi: koostöövalmidust, rahulikkust, isetust ja tolerantsust (1. Korintlastele 13:4–8; Galaatlastele 5:22–24; Filiplastele 2:2–4).

 Mõned pruudid kardavad, et pulmapäeval juhtub mingi kohutav äpardus: autokumm läheb katki ja nad jäävad tseremooniale hiljaks, ilm on kehv või juhtub pulmakleidiga viimasel minutil midagi parandamatut. Ilmselt ei toimu midagi sellist. Siiski tasuks olla realist. Mitte kõik ei pruugi minna täiuslikult, tuleks arvestada tagasilöökidega (Koguja 9:11). Ära kaota raskustes huumorimeelt ja säilita positiivne suhtumine. Kui miski peaks viltu minema, pea meeles, et aastate pärast võid sa seda lugu teistele naerdes rääkida. Ära lase väikestel viperustel rikkuda pulmapäeva rõõmu.

[Allmärkus]

 [Väljavõte lk 7]

„Mõni algul „hädavajalikuna” tundunud asi osutus lõpuks mittevajalikuks.” (PRUUT TINA)

[Kast/pildid lk 7]

ETTEVALMISTUSTE NÄIDISNIMEKIRI *

6 kuud või varem

❑ Arutage plaane oma tulevase abikaasaga, tema ja oma vanematega

❑ Otsustage, mis laadi pulmi soovite

❑ Koostage eelarve

❑ Uurige, mida nõuab seadus

❑ Pange kinni pulmapeopaik

❑ Võtke ühendust fotograafiga

4 kuud

❑ Valige (olemasolevast rõivavarust), ostke, õmmelge või laske õmmelda pulmariided

❑ Tellige lilled

❑ Valige ja tellige kutsed

2 kuud

❑ Saatke kutsed laiali

❑ Ostke sõrmused

❑ Muretsege vajalikud dokumendid

1 kuu

❑ Proovige pulmariideid

❑ Kinnitage tehtud tellimusi ja korraldusi

❑ Kirjutage tänukirjad juba saadud kingituste eest

2 nädalat

❑ Hakake isiklikke asju uude elukohta viima

1 nädal

❑ Tehke kindlaks, et kõik abilised teavad, mida neilt oodatakse

❑ Korraldage üüritud ja laenatud esemete pärastine tagastamine

❑ Delegeerige kõik, mis võimalik, teistele

[Allmärkus]

[Pilt lk 8]

„Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!”