Turism – globaalne äri

„Ärgake!” Bahama-korrespondendilt

MILLAL sa viimati mõtlesid, et vajad puhkust? Võib-olla tundsid, et sa lihtsalt pead põgenema argistressist. Kas oled kunagi puhkuse ajal reisinud kuskile kaugele? Mõtle sellele, et alles pisut rohkem kui sajandi eest polnud enamikul inimestel üldse korralist puhkust. Lisaks ei käinud suurem osa inimestest terve elu jooksul kordagi kaugemal kui umbes mõnisada kilomeetrit oma sünnipaigast. Kaugetele maadele reisimine meelelahutuse või õppimise eesmärgil oli vaid väheste privilegeeritud seiklushimuliste ja rikaste indiviidide eesõigus. Ent tänapäeval on sadadel tuhandetel inimestel võimalik oma maa või koguni terve maakera risti-rästi läbi sõita. Mis tõi sellise muutuse?

Pärast tööstusrevolutsiooni kaasati miljonid inimesed tootmis- ja teenindusettevõtetesse. See tõi endaga kaasa suuremad töötasud ja inimestele jäi kätte rohkem vabalt kasutatavat raha. Seejärel toimus hüpe tehnikas. Võeti kasutusele masinad, mis võtsid üle enamiku palju tööjõudu nõudnud tööst. See andis paljudele inimestele rohkem jõudeaega. Lisaks sellistele asjaoludele muutus 20. sajandi keskpaigas ühiskondlik transport inimestele märksa taskukohasemaks ning see andis turismile rohelise tee. Samuti õhutas inimestes reisimissoovi vastloodud meediatööstus, mille vahendusel jõudis kõikjale maailma kodudesse pilte kaugetest paikadest.

Tulemuseks oli kiiresti kasvav globaalne turismiäri. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO) prognoosib, et rahvusvaheliselt reisivate inimeste hulk kasvab 1997. aasta 613 miljonilt 2020. aastaks 1,6 miljardini ja kasvutempo aeglustumist pole praegu paista. Nõudluse kasvuga tuli järjest juurde uusi turismifirmasid, -kuurorte ja -maid.

Turismiturule tuleb palju riike

Ideaaljuhul võidavad turismist kõik. Klient põgeneb tavarutiini eest ning laseb end poputada, endal meelt lahutada ja end harida. Mis kasu toob see aga turismiteenuste pakkujatele? Rahvusvaheline turism on hõlbus viis välisvaluuta sissetoomiseks. Enamik riike vajab välisvaluutat, et maksta imporditavate kaupade ja teenuste eest.

WTO raporti teatel on „rahvusvaheline turism maailma suurim välisvaluuta teenija ja tähtis artikkel paljude riikide maksebilansis. 1996. aastal laekus rahvusvahelisest turismist 423 miljardit USA dollarit, mis ületas naftatoodete, mootorsõidukite, telekommunikatsioonivahendite, tekstiilide või mõne muu toote ja teenuse ekspordist laekunud summa”.  Sama raport ütles, et „turism on maailma kiireimini kasvav majandusharu”, mis annab „kuni 10 protsenti maailma majanduse kogutoodangust”. Pole ime, et enamik riike, nüüd ka mõned endise Nõukogude Liidu maad, on sööstmas rahvusvahelisele turismiturule või juba tegutsevad seal.

Turismist laekuvat riiklikku tulu kasutatakse infrastruktuuride edendamiseks, haridusstandardite tõstmiseks ja teiste pakiliste riiklike vajaduste heaks. Peaaegu kõik valitsused muretsevad selle pärast, et nende riigi kodanikel oleks tööd. Turismis pakutavad töökohad aitavad selle probleemi lahendamisele suuresti kaasa.

Näitena sellest, missugust mõju võib turism avaldada riigi majandusele, vaadelgem väikse saareriigi Bahama kogemust. Bahama saared asuvad Mehhiko lahe suudmes USA Florida osariigi ja Kuuba saare vahel. Bahamal pole laiahaardelist põllumajandust ning seal puudub peaaegu igasugune tööstuslik tooraine. Selle eest on seal soe kliima, rikkumata troopilised rannad, väike ja sõbralik umbes veerandmiljoniline elanikkond ning lisaks paiknevad saared Ameerika Ühendriikide läheduses. Need eelised üheskoos on loonud soodsa pinnase turismimajanduse õitsemiseks. Mis on aga vajalik, et pakkuda turistidele meelepärast ja turvalist puhkust?

Tänapäeva turistide vajadused

Rahvusvahelise turismi alguspäevadel piisas paljudele reisijatele vaid välisriigi külastamisest, hoolimata tollal reisimisega kaasnevatest raskustest. Tänapäeval võimaldab aga televisioon saada paljudel ettekujutuse kaugetest paikadest, ilma et nad peaksid lahkuma oma mugavast kodust. Seepärast peavad kuurordid kõvasti pingutama, et paiga tegelik külastus oleks inimesele sama meeldejääv kogemus ning pakuks samasuguseid või paremaidki mugavusi kui kodus. Kuna paljud turistid reisivad sageli, käib sihtkohtade vahel tihti ülemaailmne rebimine.

Sellega seoses on rajatud suurejoonelisi atraktsioone ja kuurorte. Vaadelgem näiteks üht päratu suurt luksushotelli Bahamal. „Selle eesmärk on jätta inimesele unustamatu elamus,” sõnab Beverly Saunders, hotelli organisatsiooniarenduse direktor. „Me tahame veelgi rohkem. Me soovime, et ka suhtlemine kohalike inimestega oleks sama unustamatu elamus.” Kuidas rahuldavad säärased kuurordid oma külaliste vajadusi?

Kuurordi kulisside taga

„Kui meie 2300-toaline kompleks on täis, tuleb meil võõrustada korraga 7500 kuni 8000 külalist,” sõnab Beverly. „See tähendab tohutuid töid logistika vallas. Kõigi külaliste soovide rahuldamiseks läheb vaja sama suurt organisatsiooni kui väikese linna juhtimiseks, kuid siin tuleb arvestada veel lisaraskustega. Meil peab olema pakkuda säärast toitu, mida meie külalised on harjunud kodus sööma. Samas peame pakkuma ka eksootilisi roogi ja meelelahutust, et muuta nende siinolek meeldejäävaks. Paljudes kuurortides on umbes 50 protsenti personalist seotud jookide pakkumise või toitlustamisega.”

I. K. Pradhan täheldab aga oma kirjutises „Socio-Cultural Impact of Tourism in Nepal”: „Kõigist teguritest, millest sõltub reisi tõeline õnnestumine, on tähtsaim see, kuidas kohtlevad turiste kohalikud elanikud, ning külaliste turvalisus.”

Kuidas tagavad edukad turismikuurordid üle kogu maailma oma klientidele parimad võimalused? „Koolituse, soovitud käitumise juurutamise, parandamise ja alatiste otsingutega, kuidas pakkuda pidevalt  kõrgetasemelist teenindust,” vastas sellele küsimusele Bahama ühe juhtivaima kuurordi koolitusjuht. „Enamik bahamalasi on loomu poolest heatujulised. Siiski on väga raske olla tööl kogu aeg sõbralik, meeldiv ja naeratav. Seepärast me juurutame nõuet käituda igas ülesandes samasuguse professionaalsusega, mis iseloomustab arste, advokaate või kindlustusagente. Me järgime rahvusvahelisi standardeid eranditult kõiges, millega turistid võivad kokku puutuda. Mida rohkem me nende standardite saavutamise nimel meeskonnana koos töötame, seda ühtlasem ja kõrgetasemelisem on tulemus.”

Olukorra varjukülg

Kas oled reisides kogenud, et korralikust planeerimisest hoolimata võib alati ette tulla ootamatuid kulusid? Turismi edendajad on kogenud sedasama.

„Turismimajandus võib tuua meie arenevale ühiskonnale suurt kasu,” täheldab eespool tsiteeritud Pradhan. Ta märgib, et ilma korralike meetmeteta võivad „ilmneda ka parandamatud sotsiaalsed probleemid”. Ta lisab: „[Me] peame olema piisavalt teadlikud moodsa turismi eri mõjudest.” Mis probleemidele ta viitas?

„Rahvad, kes võõrustavad suurt hulka turiste, kogevad peaaegu alati suuri ja soovimatuid muutusi oma traditsioonilistes eluviisides. Mõnes paigas on kohalik kultuur täiesti hääbunud.” Nõnda kirjeldab Bahama turismiministeeriumi kõrge ametnik Cordell Thompson turismi tavalist kõrvalmõju. Thompson räägib uhkusega kõikidest headest külgedest, millega turism on tema riiki mõjutanud. Samas möönab ta, et kui elada sellises riigis, kus puhkajate arv on kohalikust elanikkonnast pidevalt suurem või moodustab sellest märkimisväärse osa, tuleb arvestada paljude teiste ootamatustega.

Näiteks hakkavad mõned, kes töötavad turistidega, lõpuks ekslikult arvama, et külastajad puhkavad kogu aeg. Kohalik elanik võib püüda järgida sedasama kujuteldavat elustiili. Teisi see niivõrd ei mõjuta, kuid veetes palju vaba aega turistidele mõeldud meelelahutuspaikades, hääbub lõpuks nende traditsiooniline eluviis. Mõnikord kasutab kohalik elanikkond turistidele mõeldud rajatisi nii aktiivselt, et põliskultuuri keskused jäävad lõpuks päris tühjaks ning lakkavad mõnes paigas tegutsemast.

Paljud välisturistide meelispaigad seisavad dilemma ees. Nad tervitavad külalistevooluga kaasnevat head sissetulekut. Samas aga ägavad nad sotsiaalsete probleemide koorma all, mida põhjustavad äriettevõtted, mis on mõeldud nende turistide tarbeks, kes soovivad rahuldada oma ebaseaduslikke himusid.

Säästev turism

Kuna mõned moodsa turismi kõige tulusamad valdkonnad toovad endaga kaasa tagajärgi, mis ohustavad turismi ennast, räägitakse üha sagedamini „säästvast turismist”. See näitab, et inimesed on hakanud mõistma mõnede tulutoovate turismiharude lühiajalistest kasumitest tulenevat ohtu „tappa hani, kes muneb kuldmuna”. Et sellel majandusharul võiks olla pikemat perspektiivi, on vaja lahendada mõningad rasked küsimused.

Tulevikus tuleb leida tasakaal kõige sagedamini omavahel võistlevate valdkondade vahel. Näiteks turismi mõju keskkonnale ja põliskultuuridele või kuidas sobitada ühte kasumisaamisele orienteeritud kuurortide sihid ja võõrustajamaa rahvuslikud huvid. Viimastel kuudel on turvalisuse ja julgeoleku probleemid turismimajandusele suurt kahju tekitanud ning need küsimused vajavad lõpuks lahendust. Kuidas mõjutavad need raskused tänapäeva turismi edasist arengut, seda näitab tulevik.

Kui otsustad järgmine kord põgeneda argirutiinist ja soovid lõõgastuda oma kodust kaugel paiknevas kuurordis, oskad ehk juba rohkem hinnata globaalset turismiäri.

 [Lehekülje suurune pilt lk 15]