Vaatleme maailma

Kahjulikud sissetungijad

„Võõrliikide sissetungimine läheb kogu maailma majandusele igal aastal maksma tõenäoliselt miljardeid dollareid, samuti levitavad võõrliigid haigusi ja põhjustavad suurt ökoloogilist kahju,” kuulutab „International Herald Tribune”. Paljud taimed ja loomad, kes ei tekita mingisuguseid probleeme oma kasvukohas või elupaigas, on viidud kas teadlikult või teadmatult uutesse paikadesse. Näiteks Austraaliast ja Indoneesiast pärit boigad (maoliik), kes on hävitanud Guami saarelt kohalikud metsalinnud, on nüüd levimas ka teisel pool Vaikset ookeani, kuhu mõned neist on sattunud lennuki telikukoopasse peitunult. Vetikas Caulerpa taxifolia ja vesihüatsint, mis on toodud sisse teistesse ökosüsteemidesse, hävitavad määratu suurtel aladel kohalikke mere- ja mageveeorganisme. Ameerika Ühendriikidest Hiina golfiväljakutele toodud kõrreliste levikut ei suuda inimesed enam kontrolli all hoida, samal ajal kui Hiinast kaubatõstealustega Ameerikasse toodud siklased kahjustavad jälle Põhja-Ameerika metsasid. Muude kahjulikuks osutunud liikide hulka kuuluvad hallmangust, tavaline rändkarp, taim Miconia calvescens, niiluse ahven, hallorav, aasia angersäga, üks röövteo ja üks kuklase liik.

 Kosmeetika lastele

Ajaleht „The Japan Times” teatab, et Jaapani kosmeetikatootjad pakuvad laste jaoks valmistatud kosmeetikasarja. Kogu riiki on tabanud kosmeetikahullus. Kaubamajad on täis moeteadlikke tüdrukuid, kaasa arvatud eelteismelisi, ostmas läikega huulepulki ja värvitut ripsmetušši, et jäljendada oma lemmiklauljaid. Kui vanasti oli huulte värvimine tüdrukutele mäng, siis nüüd kasutab järjest rohkem tütarlapsi kosmeetikat kaunistamiseks. Nad tahavad ka teada, kuidas kasutada kosmeetikat mõne näojoone esiletõstmiseks või varjamiseks. Ühe lasteajakirja toimetaja märkis: „Alaväärsuskompleksi on hakanud põdema järjest nooremad. Tänapäeval on lapsed palju nooremas eas oma puudustest teadlikud kui varasematel aegadel.” Üks firma, kes aga selle suundumusega kaasa pole läinud, ütleb: „Jaapani kultuuris pole tavaks, et kosmeetikat kasutavad põhikooli õpilased. Me ei valmista (neile) kosmeetikat, kuna seda ei luba ühiskondlik moraal.”

„Raputatud beebi sündroom”

Kui raputada last kätest, jalgadest või õlgadest, võib see talle tõsiseid tervisehäireid põhjustada, teatab México ajaleht „El Universal”. „Mõned arstid arvavad, et paljud õppimisraskustega inimesed on saanud imikuna raputamise tõttu kannatada.” Lastearst Juan José Ramos Suárezi sõnul „võib see trauma põhjustada aju verejooksu ja ajukahjustusi isegi siis, kui sellest pole mingisuguseid väliseid märke”. Ta lisab, et see võib põhjustada kuulmise kaotust, pimedust, seljavigastusi, halvatust, krampe ja koguni surma. See on tingitud sellest, et imiku pea on suhteliselt raske, kaelalihased pole aga eriti tugevad ega suuda toetada pead, kui last raputatakse. On tõsi, et lapse nutt võib olla ärritav, kuid ajaleht annab laste hooldajatele „kolm lihtsat soovitust, mis ei võta minutitki: peatu, istu ja lõdvestu. Kontrolli oma tundeid, selle asemel et neid oma lapse peale välja valada”. Seejärel vaata, miks laps nutab, võib-olla tahab ta süüa või on tal vaja mähkmeid vahetada, või tee midagi, et last rahustada.

Kas gondlite tegemine lõpeb?

„Iidne gondlite valmistamise kunst Veneetsias on hääbumas,” ütleb Londoni ajaleht „The Independent”. „Tulevikus võivad gondleid valmistama hakata amatöörid, kes ei järgi traditsioone, materjali valikut ja võtteid, mis peegeldavad ühe maailma kuulsaima linna ajalugu.” Neid kuulsaid paate, mida on teadupoolest kasutatud alates 11. sajandist, ei osata enam varsti teha, kuna vana tava, mille kohaselt isa annab selle oskuse edasi pojale või meister õpipoisile, on hääbumas.” Põhjus on selles, et gondlite valmistamine maksab palju ning veneetslased pole nõus õppima ametit, mis võtab aega 20 aastat. Näib, et kui praegused üksikud meistrid jäävad pensionile, pole kedagi, kes nende töö üle võtaks. Ühe gondli valmistamiseks kulub 500 tundi. Gondel erineb teistest paatidest selle poolest, et vasak pool on paremast laiem ja gondoljeer tasakaalustab seda oma aeruga. Selline asümmeetriline kuju võimaldab gondoljeeril sõita isegi Veneetsia kõige kitsamatel kanalitel.

Piraatlus on kasvamas

„Käes on piraatluse õitseaeg,” teatab Prantsusmaa ajakiri „Valeurs Actuelles”. Piraatide rünnakud on viimase kahe aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud. Eriti tõsine on olukord Kagu-Aasias, kus majanduskriisi tõttu on kõige vaesemad elanikud läinud kuritegelikule teele. Piraatlus on aga kasvamas ka Aafrika ja Lõuna-Ameerika ranniku lähedastes vetes. Prantsusmaa Laevaomanike Keskkomitee esindaja Edouard Berlhet ütles, et „1998. aastal ulatusid kahjud 16 miljardi dollarini. Mõned laevad kaovad jäljetult koos lastiga. Laevad röövitakse ja maskeeritakse ning need ilmuvad sadamatesse mugavuslipu all”. Piraadid, kes kasutavad kiirpaate ja moodsaid sidepidamisvahendeid, on raskesti relvastatud ning muutuvad aina vägivaldsemaks.

Noored joodikud

„Euroopa noored hakkavad jooma järjest varasemas eas ja aina sagedamini,” teatab Saksamaa ajaleht „Süddeutsche Zeitung”. Sellele murettekitavale suundumusele juhiti hiljuti Euroopa Liidu tervishoiuministrite tähelepanu. Kui tõsine see probleem on? 1998. aastal korraldatud uuring näitas, et mõningates maades joob 40 kuni 50 protsenti 15-aastastest poistest regulaarselt õlut, sama vanad tüdrukud Inglismaal, Šotimaal ja Walesis edestavad aga poisse veini ja kangema alkoholi joomises. Taanis, Soomes ja Suurbritannias on rohkem kui 50 protsenti 15-aastastest noortest üle ühe korra end täiesti purju joonud. Alkoholi tarbimise tõttu on Euroopa Liidu maades igal aastal tuhanded 15–29-aastased ka surma saanud. Ministrite Nõukogu soovitab teavitada noori joomise tagajärgedest.

Kas suitsetamine on majanduslikult kasulik?

„Tšehhi Vabariigis levitavad Philip Morrise ametnikud majandusanalüüse, milles järeldatakse, et ... suitsetajate enneaegne surm aitab korvata arstiabi peale minevaid kulutusi,” teatab ajakiri „The Wall Street Journal”. „Tubakakompanii tellitud uuringus ... tuuakse välja tubakast saadud tulu riigikassale, sealhulgas sigarettide aktsiisimaksud ja muud maksud ning enneaegse surma tõttu vähenenud kulutused arstiabi peale.” Artikkel lisab: „Arvestades kokku plusse ja miinuseid, järeldab uuring, et 1999. aastal sai riik suitsetamise pealt puhaskasu 5,82 miljardit Tšehhi krooni.” Uuringu avaldamisele järgnes kiiresti protestikisa. „Varem eitasid tubakafirmad seda, et suitsetamine põhjustab surma. Nüüd nad aga kiitlevad sellega, „ kirjutas üks kolumnist. Majandusteadlane Kenneth Warner ütles: „Kas on olemas mõnda muud firmat, kes tunneks uhkust selle üle, et toob riigikassasse raha oma klientide tapmisega? Mina ei tea ühtegi.” Järgmisel nädalal esitas Philip Morris vabanduse. „Me mõistame, et see polnud üksnes kohutav viga, vaid ka ebaeetiline,” ütles vanem asepresident Steven C. Parrish. „Sellest ei piisa, kui ütleme, et see sõnum oli täiesti kohatu.”

Lapsi õpetatakse olema vähem materialistlikud

Lapsed on „turundajate sihtmärk”, kuna isegi väikesed lapsed on „suured tarbijad”, teatab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”, „ning miski pole suutnud seda suundumust peatada”. Ent Stanfordi ülikooli meditsiinikooli professorid arvavad, et nad on leidnud lahenduse – nad on mõelnud välja kuue kuu pikkuse programmi, mille eesmärk on aidata lastel vähendada telerivaatamist ja olla telerisaadete suhtes valivad. Programmis osalenud lapsed olid õppeaasta lõpuks muutunud: nad ei palunud enam oma vanematelt nii palju uusi mänguasju kui varem. Sama ajalehe sõnul „näeb laps keskmiselt 40 000 reklaami aastas, mis on 20 000 reklaami rohkem kui 1970. aastatel aastas”.