Kreeka toetab usulisi õigusi

EELMISEL AASTAL andis Kreeka valitsus esimest korda Jehoova tunnistajatele loa korraldada suur konvent hallis, mida peetakse üheks sealsete spordirajatiste pärliks. See 20 000-kohaline kliimaseadmega olümpiahall kuulub spordikompleksi, mida kasutatakse 2004. aasta Ateena olümpiamängude ajal.

On tähendusrikas, et aastatel 1963 ja 1988 olid Jehoova tunnistajad samuti plaaninud korraldada oma konvendid Ateena suurtes spordirajatistes. Mõlemal korral aga andsid ametiisikud Kreeka õigeusu kiriku ähvardustele järele ning keelasid tunnistajatel nende hoonete kasutamise.

Teistsugune tulemus

2001. aasta veebruaris taotlesid Jehoova tunnistajad luba kasutada olümpiahalli, mis on üks linna vähestest hoonetest, kuhu mahub selline hulk inimesi. Ärevust tekitas aga küsimus, kas ajalugu kordub. Ametivõimude esialgne vastus oligi kartuste kohaselt negatiivne.

Selle peale pöörduti aga kohe kõrgete ametnike poole, kes on tuntud oma erapooletu ja eelarvamusteta hoiaku poolest. Kas nad toetavad igaühe põhiseaduslikku õigust usutalitusi täita ja rahumeelselt koguneda? Kas nad söandavad religioossele survele vastu astuda? Seda nad tõesti tegid ja uue otsusega lükati varasem äraütlemine ümber. See võimaldas Jehoova tunnistajatel planeerida  oma konvent olümpiahallis 27.–29. juulini 2001.

Samal ajal said tunnistajad võimudelt loa kasutada ka üht teist riiklikku spordipaleed Thessaloníkis.

Tugev surve ei kanna vilja

Ateena konvendi avapäeva lähenedes tekitasid ikka veel muret küsimused, kas võimud peavad antud lubadust ega anna järele õigeusu vaimulike survele ning kas tunnistajad saavad rahulikult koguneda, ilma et neid seadusevastaselt segataks.

Õigeusu kirik kasutas nüüdki oma igivana mõjutamistaktikat ja püüdis sel viisil konvendi toimumist takistada. Telejaamade teatel nõudsid õigeusu vaimulikud neilt, et nad ei mainiks eetris konvendi toimumisest sõnagi. Lõpuks aga oli selge, et kiriku pingutused ei kanna vilja.

Õigeusu kirik on süüdistanud Jehoova tunnistajaid selles, et nad on mingi salajane usk. Kummalisel kombel aga püüdis just kirik takistada üldsusel teada saamast, mis selles spordihallis toimub. Õnneks ei lasknud julged uudiste reporterid end vaimulike survest heidutada, vaid andsid konvendist ulatusliku ja erapooletu ülevaate.

Lisaks teavitasid inimesi konvendist ja rääkisid neile oma uskumustest tuhanded delegaadid. Igal pool võis konvendidelegaate nende kollaste rinnasiltide järgi kergesti ära tunda. Konvendile kutsuti ka palju neid, kes polnud Jehoova tunnistajad, nii et lõpupäeval oli Ateena olümpiahallis programmi kuulamas 15 760 inimest. Kahel viimasel juulikuu nädalavahetusel Thessaloníki spordipalees toimunud konvendil oli kohalolijaid ühtekokku 13 173.

Kõrvaltvaatajad olid hämmastunud

Kui 2604-liikmeline Jehoova tunnistajatest vabatahtlike parv Ateena olümpiahalli täitis, et seda koristada, värvida ja konvendiks ette valmistada, ütlesid halli juhatajad: „Tulime siia, et oma silmaga näha vaatepilti, mida selles paigas pole kunagi varem nähtud.” Üks inimene märkis: „Te peaksite seda rajatist iga aasta kasutama, siis saaks see põhjalikult remonditud.”

Olümpiahalli suhtekorraldusosakonna direktor Andreas Vardakis oli hämmastunud. „Te olete selle paiga kauniks muutnud,” ütles ta. „Meil on olemas personal, kes selle halli tööd korraldab, kuid teie osavõtt oli katalüsaatoriks, mis tagas konvendi kordamineku.”

Kui politseiülem mõistis, et tal ei ole vaja saata konvendi ajal oma mehi rahumeelse rahva sekka korda pidama, ütles ta: „Ma pole ealeski näinud sellist viisakust ja korda.”

Üks konvendi kõrghetki

Konvendi lõpukõnes teatati, et Kreeka haridus- ja usuasjade ministeerium on tunnustanud Jehoova tunnistajaid „tuntud religioonina”. Lisaks tunnustas ministeerium ametlikult ka Jehoova tunnistajate kohalikku peakorterit Ateenas. Valitsuse dokumendis öeldi muu seas:

„Valitsus peab kristlikke Jehoova tunnistajaid tuntud religiooniks ... ja seoses sellega laienevad neile kõik sellest tulenevad õiguslikud tagajärjed. Eelmainitud põhiseaduse artikkel kaitseb usuvabadust, õigust valida meetodeid ja vahendeid oma usu väljendamiseks ning vabadust valida, kuidas juhtida ja korraldada igat kirikut või religioosset koosolekut. See kaitse laieneb ilmselgelt organisatsiooni Marousi kinnistule ja rajatistele [Jehoova tunnistajate harubüroole], mis püha ja pühitsetud paigana on pühendatud Jumala teenimisele. Neid rajatisi nimetatakse Peeteliks ehk ’Jumala kojaks’.”

Nii Jehoova tunnistajad kui ka kõik teised usuvabaduse pooldajad on rõõmsad sellise sündmuste arengu üle. Nad palvetavad, et sealsed kristlased võiksid jätkata oma kristlikku elu vaikselt ja rahulikult, kõiges jumalakartuses ja aususes (1. Timoteosele 2:1, 2).

[Pildid lk 10]

Jehoova tunnistajad kogunevad olümpiahallis

[Allikaviide]

Harry Bilios