Kuidas muuta töökeskkonda turvalisemaks

HOOLIMATA töötervishoiu- ja tööohutusseadustest, on vigastuste ja surmaga lõppevad tööõnnetused siiani suur probleem. On ilmne, et töökoha turvalisust ei saa tagada vaid seadusandlusega. Tööandjad ja töötajad peavad teataval määral vastutama nii enda kui teiste turvalisuse eest.

Kogu personal peaks seega oma töökeskkonda ja tööharjumusi hoolega jälgima. Oled sa näiteks uurinud, kas sinu töökoht on ikka piisavalt turvaline? Kas sa töötad mürgiste ainetega? Kui töötad, kas oled siis korralikult nende vastu kaitstud? Kas oled pidevalt stressis? Kas sinu töögraafik ületab  seadusega kehtestatud piirmäärad või tunnid?

Nendele küsimustele vastamine võib paljuski näidata, kui turvaline on sinu töökoht.

Teadvusta ohte

Ebamõistlik töögraafik võib olla ohtlik. Professor Lawson Savery Austraalia Curtini ülikoolist analüüsis koos ühe teise asjatundjaga 3,6 miljonit töötajat ja 37 200 töökohta hõlmanud uurimust ning esitas sellest kokkuvõtte pealkirjaga „Kas pikad tööpäevad on ohtlikud ja kas inimesed on nendega nõus?”. Mõlema küsimuse vastus oli jaatav.

Väsinud töötajad pole tõesti eriti tõhusad ja teevad rohkem vigu. Austraalia ajaleht „The Sun-Herald” tõi välja professor Savery tähelepaneku: „Paljud kompaniid õhutasid töönarkomaaniat, otsisid aktiivselt töönarkomaane ja premeerisid neid.” Tagajärjed võivad olla laastavad. See probleem pole ehk kusagil ilmsem kui transpordiettevõtetes, kus veokijuhte innustatakse või isegi sunnitakse sõitma pikki päevi ilma puhkepausideta, kuigi mõnel maal on see seadusega keelatud.

Halvad tööharjumused, kui eiratakse näiteks korra- ja puhtusenõudeid, võivad samuti olla ohtlikud. Põrandal vedelevad tööriistad või voolu all olevad isoleerimata elektrijuhtmed viivad sageli õnnetusteni, mis võivad lõppeda isegi surmaga. Sama võib öelda ka ohutusnõuete eiramise kohta elektririistade ja -masinate kasutamisel. Vigastusi ja surma võivad põhjustada ka mahavalgunud vedelikud, eeskätt mürgised ained, mis jäetakse koristamata. Õlisel või märjal põrandal libastumine on põhjustanud palju traumasid. Seega võib öelda, et hea töö puhul on esmatähtsad puhtus ja kord.

Paljud siiski kipuvad ohutusnõuetest kõrvale hiilima. Ajakiri „Monthly Labor Review” märkis: „Surve töökohtadel võib kujundada arvamuse, et nõudmiste rahuldamiseks tuleb kõik ülesanded täita kiirmeetodil.” Nii võivad mõned arutleda, et midagi pole ju juhtunud, kui nad on ohutuseeskirjad täitmata jätnud. Üks kogenud vabrikudirektor märkis:  „Kõige halvem, mida töö juures võidakse teha, on ignoreerida ohutusnõudeid ilma halbu tagajärgi kogemata!” Mispärast? Kuna see tekitab liigset enesekindlust ja hooletust ning võib põhjustada õnnetusi.

Tšernobõli tuumaelektrijaama plahvatust Ukrainas 1986. aastal nimetatakse tihti „maailma raskeimaks tuumakatastroofiks”. Miks see õnnetus juhtus? Katastroofi raport toob välja „nimekirja hoolimatutest tööprotseduuridest” ja „korduva ohutusnõuete eiramise”.

Nii tööandjad kui töövõtjad saavad teha koostööd, et võimalikke ohte ette näha. Üks Piibli õpetussõna ütleb mõistlikult: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” (Õpetussõnad 22:3). Tõesti, arukas inimene märkab võimalikku ohtu ning otsib võimalusi ennast ja teisi kaitsta.

Kui tööandjad seda teevad, saavad sellest kasu nii nemad ise kui nende alluvad. Näiteks kavandas üks kompanii ümber oma kontorid, et vältida niinimetatud ruumiõhu sündroomi. Peatselt märkasid nad produktiivsuse kasvu ning ka personali rahulolu paranes märgatavalt. Samuti leiti, et vähem inimesi jäi haiguslehele. Nagu see juhtum näitas, ei loo teiste tervise eest hoolitsemine mitte ainult tööandjale ja töötajale parema töökeskkonna, vaid võib ka majanduslikult kasulik olla.

Eelmises artiklis märgiti, et töökohtades on vägivald üsna levinud. Mida sa saaksid enese kaitsmiseks ette võtta?

Ettevaatusabinõud

On tähele pandud, et ka väiksed agressiivsuseilmingud töökohtadel võivad muutuda tõsisteks rünnakuteks. „Harvard Business Review” annab kainestava soovituse: „Kui üritad lõppu teha vägivallale töökohal, ole valmis selleks, et mõningast agressiivsust ilmutavad inimesed võivad tihti veelgi vägivaldsemaks muutuda.”

Naisterahva väljakutsuv riietumisviis, kõne ja käitumine võivad teistele jätta lodeva mulje, kuigi tal ei pruugi olla kavatsust oma töökaaslaste tähelepanu köita. Viimasel ajal on isegi selline käitumine, mis pole mõeldud äratama kohatut tähelepanu, põhjustanud suuri probleeme, sealhulgas jälitamisi, vägistamisi või koguni tapmisi. Seega jälgi, kuidas sinu riietus ja käitumine teisi mõjutab. Järgi Piibli nõuannet ’viisakalt riietuda, end ehtida häbeliku ja mõistliku meelega’ (1. Timoteosele 2:9).

„Monthly Labor Review” tõi välja ühe teise riskantse olukorra, teatades: „Muret tekitab olukord, kui inimesed töötavad üksinda hilisõhtul kõrvalistes paikades.” Mõtle seega järele, kas on ikka tark seada ennast võimalikesse ohtudesse, mis sageli kaasnevad töötamisega üksinda hilja õhtul. Kas teenitav summa on tõesti seda riski väärt?

Samuti on tähtis mõelda, kuidas me reageerime stressis kaastöötajate ärritunud või vaenulikule käitumisele. Mida teha, et leevendada ohtlikuks kujunevat olukorda? Piibli õpetussõna soovitab: „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!” (Õpetussõnad 15:1). Kui vastad lahkelt ja lugupidavalt, võid pinget paljugi vähendada ning kokkupõrget ära hoida.

Tänapäeva pingelises töökeskkonnas on ärritunud ja vaenulik käitumine üsna tavaline. Kui keegi käitub nõnda meie suhtes, võib põhjuseks olla vaid inimeses pakitsev stress ja frustratsioon. Me oleme võib-olla lihtsalt valel ajal vales kohas. Seega on tähtis, kuidas me reageerime. Sellest sõltub, kas olukord rahuneb või muutub hullemaks.

Tegemist võib olla ka tõsiste lahkarvamustega. Raamatus „Resolving Conflicts at Work” on kasulik tähelepanek: „Kui satume konflikti ..., ütleme harva siiralt seda, mida me tegelikult tunneme.” Milles on asi? Raamat jätkab: „Konflikt otsekui segab ja hüpnotiseerib meid, nii et hakkame uskuma, et meil ei jää muud üle kui võidelda.”

 Mis oleks lahendus? KUULA! Sama raamat täheldab: „Kui kuulame tähelepanelikult inimest, kellega oleme lahkarvamusel ..., võime näha lahendusi ja saada üle emotsionaalsest soovist vastu rääkida.” See on hea nõuanne, et lahkarvamused või eksiarvamused ei muutuks suurteks kokkupõrgeteks.

Tark on seega turvalisuse küsimust kaine mõistusega käsitleda. See tähendab muu hulgas, et tuleb hoolsalt järgida kohalikke ohutusnõudeid, mis aitavad töökohta märksa turvalisemaks muuta.

On tõsi, et suhtumine ellu, töösse ja vabasse aega võib samuti mõjutada meie töökoha valikut ja suhtumist turvalisusse. Järgmine artikkel võib aidata selles osas häid valikuid teha.

[Pilt lk 5]

Puhasta mahavalgunud õli põrandalt korralikult ära

[Pilt lk 7]

Rahulik vastus võib leevendada pingelist olukorda