Mis muudab töökoha ohtlikuks

„Tööl sureb rohkem inimesi kui liikluses.” Sellist rasvase pealkirjaga plakatit levitas Austraalia Uus-Lõuna-Walesi töökaitseorganisatsioon.

SURMAGA lõppevad tööõnnetused on muidugi vaid osa probleemist. Aastas saab miljoneid inimesi töökohas raskeid, isegi sandistavaid kahjustusi. Paljud teised surevad enneaegselt, kuna puutuvad töö juures kokku ohtlike ainetega või kogevad tööl palju stressi. *

Kuna surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi esineb peaaegu kõigis tootmis- ja kaubandussektorites, on kohane küsida: „Kui turvaline on minu töökoht? Mis võib ohustada tööl minu tervist või isegi elu?”

Pingeline töökeskkond

Töötajaile avaldatakse tihti tohutut survet, et nad oleksid produktiivsed. Jaapanis kasutati esimest korda terminit karoshi (ületöötamisest tingitud surm) leinavate perede kompensatsiooninõuetes. Aastate eest tehtud uuringute kohaselt kardab 40 protsenti Jaapani kontoritöötajatest võimalikku ületööst tingitud surma. Sellele valdkonnale spetsialiseerunud advokaadi hinnangul on „Jaapanis vähemalt 30 000 karoshi juhtumit aastas”.

Jaapani politsei arvates on tööga seotud probleemid 50–59-aastaste inimeste enesetappude sagenemise peamine põhjus. Raamatu „The Violence-Prone Workplace” järgi pidas kohus ühe töötaja enesetapu eest vastutavaks tema tööandjat, kes koormas alluvat töömuredega.

Austraalia ajaleht „The Canberra Times” kirjutas, et „ameeriklased on hakanud jaapanlasi ületama maailma pikimate tööpäevade osas”. Uudistelood selliste pealkirjadega nagu „Pikad tööpäevad viivad inimese surma” räägivad väsinud töölistest – näiteks kiirabiautojuhtidest, lenduritest, ehitajatest, transporditöölistest ja öövahetuses töötajatest –, kes töökohal surevad.

Kui firmad teevad ümberkorraldusi ja koondavad tööjõudu, et majanduslikult kasumisse jääda, oodatakse töötajatelt järjest suuremat produktiivsust. „The British Medical Journal” teatas, et koondamine mõjub töötajate tervisele halvasti.

Vägivald töökohal

Ületöö ja stress ei ohusta mitte ainult töötajaid endid. Üks Briti uurimus leidis, et paljud  kontoritöötajad on suure osa tööajast oma kolleegide peale vihased ja see vallandab tihti vägivaldseid reaktsioone.

„Nädalas mõrvatakse Ameerikas töökohal umbes 15 töötajat,” teatab ajakiri „Business Week”. „Harvard Business Review” kommenteerib: „Vägivald töökohtades pole just firmajuhtide meelisteema. Faktid näitavad aga, et aastas ründavad sajad töötajad oma kolleege või lausa tapavad nad.”

Paljud kogevad töö juures hoopis klientide vägivalda. Austraalia kriminoloogiaraport teatab, et mõned arstid kardavad vägivaldseid rünnakuid sel määral, et võtavad koduvisiitidele saatja kaasa. Riskigruppi kuuluvad ka politseiametnikud ja kooliõpetajad.

Veel üks töökohtades valitsev vägivallavorm on emotsionaalne ahistamine, mida Rahvusvaheline Tööorganisatsioon nimetab psühholoogiliseks vägivallaks. Üks selle peamisi vorme on teiste türanniseerimine.

Professor Robert L. Veninga USA Minnesota Ülikoolist teatab, et „stress ja sellest tulenevad haigused mõjutavad töötajaid peaaegu kõigis maailma paigus”. Ta ütles, et „ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1993. aasta ülemaailmse tööraporti andmeil on keskseks probleemiks isikupäratust, pidevalt muutuvast ja tihti vaenulikust töökeskkonnast tulenev stress”.

Küsimus on siis selles, kuidas saaksid tööandjad ja töötajad muuta oma töökohta turvalisemaks. Seda teemat arutab järgmine artikkel.

[Allmärkus]