Püha Peetruse kala

GALILEA järve ääres Iisraelis võib restorani menüüs näha sellist huviäratavat rooga nagu „Püha Peetruse kala”. Kelneri sõnul on see üks populaarsemaid roogasid, ja seda eriti veel turistide seas. See kala on tõeliselt maitsev, kui seda on värskelt praetud. Mis seos on sellel kalal aga apostel Peetrusega?

Vastuse annab juhtum, mida kirjeldatakse Piiblis Matteuse 17:24–27. Sellest loost saame teada, et kui Peetrus viibis Galilea järve ääres Kapernaumas, küsiti temalt, kas Jeesus maksab templi maksuraha. Jeesus selgitas hiljem, et temal kui Jumala Pojal pole kohustust sellist maksu maksta. Selleks aga, et teisi mitte pahandada, käskis ta Peetrusel järve äärde minna, visata õng vette, võtta esimene õnge otsa sattunud kala ning anda kala suust leitud münt maksurahaks.

Nimetus „Püha Peetruse kala” on pandud selle Piibli jutustuse järgi. Mis liiki kala Peetrus aga järvest püüdis?

 Järv, kus on palju kalaliike

Arvatakse, et ligi 20-st Galilea järves leiduvast kalaliigist võivad üksnes 10 sobida selleks kalaks, mis Peetrus õngega välja tõmbas. Need kümme liiki on jagatud kolmeks kaubanduslikult tähtsaks rühmaks.

Suurim rühm on musht (tilaapia), mis tähendab araabia keeles ’kamm’, sest selle rühma viiel liigil on kammiga sarnanev seljauim. Üks musht’i liik on kuni 45 sentimeetrit pikk ja kaalub umbes kaks kilogrammi.

Teise rühma moodustavad Kinnereti (Galilea järve) sardiinid, kes meenutavad väikest heeringat. Sardiinipüügi tipphooajal saadakse igal ööl mitu tonni kala, mis teeb umbes tuhat tonni aastas. Juba muistsest ajast peale on seda kala olnud tavaks sisse soolata.

Kolmanda grupi moodustavad biny’d, pardkalad. Semiidikeelne nimi biny, mis tähendab ’karv’, on pandud sellepärast, et selle grupi kolmel pardkalaliigil on suunurgas kompimisjätked. Pardkalad toituvad molluskitest, tigudest ja väikestest kaladest. Üks pardkala liik kasvab kuni 75 sentimeetri pikkuseks ja kaalub üle seitsme kilogrammi. Pardkaladel on palju liha ning juutidel on kombeks süüa neid hingamispäeval ja pühade ajal.

Nende kolme kaubanduslikult tähtsa rühma hulka pole arvatud suurt angersäga, mis on Galilea järve suurim kala. Angersäga võib kasvada 120 sentimeetri pikkuseks ning kaaluda üle 10 kilogrammi. Kuna angersägal puuduvad soomused, oli see Moosese Seaduse järgi ebapuhas (3. Moosese 11:9–12). Seega ei söö juudid angersäga ning see ei saa olla kala, mille Peetrus järvest püüdis.

Millise kala Peetrus püüdis?

Üldiselt arvatakse, et Peetruse püütud kala oli musht ja seda pakutakse Galilea järve ääres asuvates restoranides kui „Püha Peetruse kala”. Kuna sellel kalal on suhteliselt väikesed luud, on seda kerge valmistada ja süüa. Kas on see aga tõesti kala, mille Peetrus püüdis?

Kalur Mendel Nun, kes on elanud Galilea järve ääres üle 50 aasta ja keda peetakse kohalike kalade heaks asjatundjaks, märgib: „Need kalad toituvad üksnes planktonist ja nende söödaks ei sobi mingi muu toit. Seetõttu püütakse neid võrgu, mitte õngega.” Seega pole see kala tõenäoline kandidaat. Veelgi ebatõenäolisem on sardiin, kuna see on liiga väike, et sobida Peetruse püütud kalaks.

Niisiis jääb üle pardkala, mis sobib mõningate arvates paremini Peetruse kalaks. Nun ütleb: „[Galilea järve] kalurid on juba iidsetest aegadest kasutanud sardiine söödana, et püüda pardkalasid, kes on röövkalad ja toituvad põhjaloomadest.” Ta järeldab, et „üsna tõenäoliselt oli Peetruse püütud kala pardkala”.

Miks pakutakse siis musht’i „Püha Peetruse kala” pähe? Nun vastab: „Selleks saab olla ainult üks selgitus. See toob tulu turismile ... Kui kaugetest paikadest hakkasid tulema palverändurid, tundus hea äriideena nimetada „Püha Peetruse kalaks” musht, mida valmistati järveäärsetes söögikohtades juba ammustest aegadest peale. Nii sai see väga tavaline ja kergesti valmistatav kala endale müüvaima nime.”

Kuigi me ei tea täpselt, millise kala Peetrus püüdis, maitseb „Püha Peetruse kalana” serveeritav roog igal juhul väga hästi.

[Pilt lk 19]

Musht

[Pilt lk 19]

Pardkala

[Pildi allikaviide lk 19]

Garo Nalbandian