Õpetamine toob rahuldust ja rõõmu

„Mis aitab mul seda tööd edasi teha? Kuigi õpetamine võib olla raske ja väsitav, aitab mul oma tööd edasi teha see, kui näen, et lapsed on õpitavast vaimustuses ja teevad edusamme.” (New Yorgi õpetaja Leemarys)

VAATAMATA kõigile raskustele, ebaedule ja pettumustele suudavad miljonid õpetajad maailmas oma ametile truuks jääda. Mis ajendab tuhandeid noori saama õpetajateks, kui nad teavad, et ei saa selle töö eest piisavalt tunnustust? Mis aitab õpetajaid oma tööd edasi teha?

Venemaal elav kooliõpetaja Inna selgitas: „Kui tore on küll kohtuda oma endiste õpilastega, kes on nüüd täiskasvanud, ja kuulda neilt, et sellest, mis ma neile õpetanud olen, on neil elus kasu olnud! See toob tõesti rõõmu, kui nad ütlevad, et neil on head mälestused neist kooliaastatest, mis ma olen neid õpetanud.”

Giuliano, õpetaja, keda tsiteeriti eelmises artiklis, ütles: „Eriti rõõmustav on see, kui olen suutnud õpilastes oma aine vastu huvi äratada. Näiteks, kord kui olin jutustanud oma õpilastele ühest ajaloosündmusest, ütlesid mõned neist: „Rääkige veel midagi!” Sellised spontaansed sõnad on justkui valguskiir hallis hommikus, sest ma tean, et olen äratanud noortes uusi tundeid. Olen õnnelik, nähes nende säravaid silmi, kui nad on mõnest teemast aru saanud.”

Elena, kes on õpetaja Itaalias, sõnas: „Arvan, et sagedamini toovad rõõmu igapäevased asjad, õpilaste väikesed edusammud, aga mitte globaalsed saavutused, mis on niikuinii harvad.”

30. aastates Connie, kes on õpetaja Austraalias, ütles: „Kui suurt rõõmu toob küll see, kui endine õpilane võtab aega oma õpetajale kirjutada, et tänada teda vaevanägemise eest.”

Ka Oscar Argentinast Mendozast tunneb sedasama: „Kui olen kohanud oma õpilasi tänaval või mujal ja nad on mind õpetajatöö eest tänanud, tean, et ma pole teinud tühja tööd.” Angel Hispaaniast Madridist lausus: „Kõige suurem tasu selle meeldiva, kuid raske töö eest on mulle see, kui näen, et minu õpilastest on osaliselt tänu minu pingutustele saanud korralikud inimesed.”

Leemarys, keda tsiteeriti artikli sissejuhatuses, ütles: „Arvan, et õpetajad on erilist sorti inimesed. Me oleme ka pisut hullud, et oleme võtnud oma õlgadele nii suure vastutuse.  Aga kui me suudame midagi ära teha – olgu kümne või ühe õpilase heaks –, siis oleme oma ametikohuse täitnud ja sellest paremat tunnet ei ole. Selline töö teeb rõõmu.”

Kas sina oled oma õpetajaid tänanud?

Kas sina kui õpilane või lapsevanem oled kunagi tänanud õpetajaid sulle või su lapsele pühendatud aja, energia ja tähelepanu eest? Kas sa oled saatnud mõnele õpetajale tänukaardi või -kirja? Arthur Kenyast Nairobist ütles tabavalt: „Ka õpetajad hakkavad paremini tööd tegema, kui neid kiidetakse. Nii valitsus, lapsevanemad kui ka õpilased peaksid väga hindama õpetajaid ja nende teeneid.”

Kirjanik ja õpetaja LouAnne Johnson kirjutas: „Iga kriitilise kirja kohta, mida ma mõne õpetaja kohta saan, saadetakse mulle sadu tänukirju, mis kinnitavad minu arvamust, et häid õpetajaid on palju rohkem kui halbu.” On huvitav, et nii mõnedki inimesed on palganud koguni detektiivi, et „leida üles oma endine õpetaja. Inimesed tahavad oma õpetajaid üles leida, et neid tänada”.

Õpetajad on need, kes panevad vajaliku aluse inimeste haridusele. Isegi kõige paremad professorid kõige kuulsamates ülikoolides on tänu võlgu õpetajatele, kes pühendasid oma õpilastele aega ja nägid vaeva selle nimel, et tekitada ja arendada neis huvi hariduse, teadmiste ja arusaamise vastu. Arthur Nairobist ütleb: „Kõigil kõrgetel ametnikel nii avalikus kui ka erasektoris on millalgi olnud õpetaja.”

Kui tänulikud me küll peaksime olema õpetajatele, kes sütitasid meis uudishimu, puudutasid meie meelt ja südant ning näitasid meile, kuidas kustutada oma janu teadmiste ja mõistmise järele!

Veel tänulikumad tuleks meil aga olla Suurele Õpetajale Jehoova Jumalale, kes inspireeris sõnad, mis on kirjas Õpetussõnad 2:1–6: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse! Sest Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!”

Pane tähele, et selles mõtlemapanevas tekstis esineb sõna „kui” kolm korda. Kui oleme nõus seda väljakutset vastu võtma, võime leida „Jumala tunnetuse”! See on kahtlemata kõige parem haridus.

[Kast lk 13]

Tänulik lapsevanem

Selle kirja sai üks New Yorgis töötav õpetaja:

„Tänan Teid kogu südamest selle eest, mida olete teinud minu laste heaks. Tänu Teie hoolele, lahkusele ja oskustele on nad palju saavutanud, mida nad poleks suutnud ilma Teie abita. Tänu Teile olen väga uhke oma laste üle ega unusta kunagi Teie vaeva. Lugupidamisega S. B.”

Kas sa tead mõnda õpetajat, keda sina võiksid julgustada?

[Pilt lk 12]

„Eriti rõõmustav on see, kui olen suutnud õpilastes oma aine vastu huvi äratada.” (GIULIANO, ITAALIA)

[Pildid lk 13]

„Kui suurt rõõmu toob küll see, kui endine õpilane võtab aega oma õpetajale kirjutada, et tänada teda vaevanägemise eest.” (CONNIE, AUSTRAALIA)