Magus tervendaja mesi

MÕNED meditsiiniteadlased on vaimustuses mee tõhusatest antiseptilistest ja põletikuvastastest omadustest. Kanada ajaleht „The Globe and Mail” teatab: „Erinevalt antibiootikumidest, mis ei mõju ravimiresistentsetele supermikroobidele, saab mesi jagu vähemalt mõningatest neist mikroobidest, kui on tegemist nakatunud haavaga.”

Kuidas suudab mesi haavu parandada? Vastus on seotud töömesilasega, kes kogub õitelt nektarit. Mesilase süljenäärmete eritis sisaldab glükoosoksüdaasi, ensüümi, mis lagundab nektari glükoosi. Lagundamise kõrvalsaaduseks on vesinikperoksiid, mida kasutatakse traditsiooniliselt haavade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Üldiselt on haava peale pandud vesinikperoksiidi toime lühiajaline, kuid mee sees on selle toime teistsugune. „Haava peal muutub mesi koevedelike tõttu mõnevõrra vedelamaks ja see vähendab mee happelisust,” ütleb teadaanne ajalehes „The Globe and Mail”. Tänu happelisuse vähenemisele hakkab see ensüüm tööle. Suhkru lagundamine mees toimub pikkamööda ja pidevalt. Vesinikperoksiid vabaneb selle protsessi käigus koguses, millest piisab, et hävitada vigastatud koha bakterid, kuid jätab puutumata ümbritsevad terved koed.

Ajalehe sõnul on meel mitu omadust, mis aitavad haavu parandada. „Õhuke meekiht loob niiske keskkonna, mis kaitseb nahka ja hoiab ära kõvade kärnade moodustumise. Mesi stimuleerib uute kapillaaride teket ja kasvu ning soodustab nahakoe taastumist.” Peale selle on mee antioksüdantidel põletikuvastane toime, mis aitab „vähendada paistetust, parandada vereringet ning takistab haava immitsemist”.

„Siiski ei sobi mesi kõigile raviks,” hoiatab teadaanne. Arvestuste kohaselt sisaldab 5 protsenti meest botulismi tekitavaid baktereid. Kanada tervishoiuministeeriumi alla kuuluv botulismi teabetalitus ja lastearstide ühingud ei soovita anda mett alla aastastele lastele, kuna „väikelastel pole veel soolestikus arenenud piisavalt mikrofloorat, mis neid selle bakteri eest kaitseksid”.