Vaatleme maailma

Kalanahast jalanõud

Peruu Andides valmistatakse uue tööndusalana forellinahast kingi, annab Lima ajaleht „El Comercio” teada. Haudejaamadest või kalakasvandustest saadud kalanahad puhastatakse ja töödeldakse looduslike parkainetega. Edasi need õlitatakse ning seejärel värvitakse selliste ainetega nagu kurkuma, košenill või värvibiksa. Selline töötlus ei kahjusta kaunist rombjat nahamustrit. Sellest nahast saab valmistada ka „rahataskuid, kellarihmasid või mobiiltelefoni ümbriseid”. Insener Barbara León, kes on selle projekti juht, ütleb: „Kõige tähtsam on see, et me ei kasuta ühtki tehisparkainet, nagu näiteks kroomi. Seega jäävad ära saasteprobleemid, sealjuures on forellinahk puhtalt ökoloogiline toode.”

 Parimaks arstimiks jääb ikka naer

„Nüüd on selgunud, et doos nalja iga päev nelja nädala jooksul vähendab depressioonisümptomeid tunduvalt,” teatab Londoni „The Independent”. „Osa neist patsientidest, kellele määrati kuulata päevas 30 minutit terapeutilisi naljalindistusi, said terveks, osa aga leidis, et nende haigussümptomid on poole võrra nõrgenenud.” Enam kui sajast Ühendriikide uurimusest on selgunud, et huumori tekitatud naer võib olla kasulik. Selle soodsat mõju kogesid lisaks depressiooni all kannatajatele ka need, kellel oli allergia, kõrge vererõhk, nõrgenenud immuunsüsteem ning isegi vähk või reumatoidartriit. Naer on heaolutunde tekitajana juba ammu tuntud, ent selle täpses toimemehhanismis pole veel täit selgust. Psühhoterapeut dr Ed Dunkleblau siiski hoiatab: vältige solvavat ja sarkastilist huumorit ning hoiduge muutumast ülemeelikuks. Vastasel korral võib patsient tajuda, et tema tervisehäda ei võeta tõsiselt.

Religiooni peetakse teisejärguliseks

Hiljutine uurimus Brasiilia vaeste täiskasvanud linnaelanike hulgas näitab, et kuigi 67 protsenti neist väidab end olevat katoliiklase, usub tegelikult vaid 35 protsenti neist Jeesusesse, Maarjasse ja kiriku õpetustesse. Veelgi vähem – ainult 30 protsenti – käib iga nädal kirikus jumalateenistustel. See Brasiilia piiskoppide konverentsi korraldatud uurimus osutab ka sellele, et paljud pole nõus abielueelse seksi (44 protsenti), lahutuse (59 protsenti), uuesti abiellumise (63 protsenti) ja rasestumise vältimise (73 protsenti) kohta käiva ametliku õpetusega. Teoloog Severino Vicente sõnul on kiriku positsioon taandumas preestrite nappuse, kiriku kahaneva mõju tõttu Brasiilia haridussüsteemile ja doktriinide pealiskaudse õpetamise tõttu. Ta tõdeb: „Uus katoliiklaste põlvkond on saanud haridust relativismi vaimus ning peab religiooni teisejärguliseks.”

Oht kodus!

Briti töö- ja majandusministeeriumi avaldatud „Haiglastatistika 1999” näitab, et „kodus juhtunud õnnetustes sai iga nädal surma 76 inimest – rohkem kui liiklusõnnetustes”, teatab Londoni „The Guardian”. Sagedasemaid surma põhjusi olid „kodus kasutatavad tööriistad, trepid, vaibad ja veekeedunõud”. Esmaabipunkti pöördus üle 3000 inimese, kes olid komistanud pesukorvi otsa; üle 10 000 inimese sattus haiglasse sokkide või sukkpükste jalgatõmbamisega kaasnenud õnnetuste tagajärjel ning enam kui 13 000 sai esmaabi köögivilja töötlemisel saadud vigastuste tõttu. Umbes 100 000 õnnetusjuhu põhjuseks oli alkohol. Briti kuningliku õnnetusjuhtumite ennetamise ühingu esindaja märkis: „Me järgime töökohas ja maanteel eeskirju, ent kodus laseme end lõdvaks. Kui teekannusoojendajat ära võttes tulist vett täis kann jalgadele kukub, võib saada tõsiseid vigastusi.”

Viikingite toidu säilitusaine

Tuhat aastat tagasi võtsid viikingid oma merereisidele turbarabast vett kaasa, sest nii püsis see terveid kuid värskena. Skandinaaviamaades säilitati kala ja taimset päritolu toiduvarusid, näiteks porgandeid ja naereid, traditsiooniliselt turbarabas. Teadlased on pikka aega olnud arvamusel, et orgaanilise aine lagunemist aeglustavad soode parkhapped või hapnikupuudus. CNN teatab, et nüüd on dr Terence Painter koos oma kaaslastega Norra teaduse- ja tehnikaülikoolist eraldanud turbasamblast liitsuhkru, mis nende arvates ongi see säilitusaine. Demonstreerimaks selle efektiivsust, panid nad ühed lõhenahad puidutselluloosi sisse, teised aga matsid turbasse või katsid turbaekstraktiga. „Turbas või ekstraktis hoitud kala püsis värskena kuni kuu aega, tselluloosis kala aga läks paari päeva pärast haisema,” öeldakse teates.

Sudu suurendab südameataki ohtu

„Paks sudu, millesse mähkuvad suvel paljud Kanada linnad, võib vallandada südameatakkide laine paari tunniga,” teatab Kanada ajaleht „National Post”. Sudu sisaldab imeväikseid nähtamatuid saasteosakesi, mida paiskavad õhku eeskätt autod, elektrijaamad ja küttekolded. „Patsientidel, kes võivad kergesti saada südameataki, näiteks suhkruhaiged, südamehaiged või vanurid, suurenes südameataki oht 48% kahe tunni jooksul pärast eksponeeritust neist osakestest tingitud suurele õhusaastele,” kirjutatakse selles ajalehes. „24 tunniga kasvas oht 62%.” Kui edastatakse suduhoiatus, „püüdke veeta rohkem aega eelistatavalt neis ruumides, kus töötavad ventilatsiooniseadmed”, annab dr Murray Mittleman Harvardi ülikooli meditsiinikoolist nõu. „Need osakesed on sedavõrd väiksed, et tungivad ruumidesse, ent ventilatsiooniseadmed filtreerivad need välja.”

Uinaku vägi

Nagu väidab briti unespetsialist professor Jim Horne Loughborough’ ülikoolist, on parim rohi pealelõunase unisuse vastu „lihtsalt kümneminutine uinak”, annab teada Londoni „The Times”. Horne on seisukohal: „See on nagu iga raviga: mida vahetumalt enne haigushoogu doos sisse võtta, seda mõjusam see on.” Mõned Ühendriikide kompaniid on oma töötajatele seadnud uinakutegemiseks sisse ruumid, kus on voodid, tekid, padjad ja kõlab vaikne muusika ning kus äratuskellad helisevad iga 20 minuti järel. Ent professor Horne hoiatab, et kui tukkuda liiga kaua – näiteks 25 minutit – võib juhtuda, et ärgatakse halva enesetundega. „Kui anda organismile aega rohkem kui kümme minutit, arvab see, et käes on ööaeg, ning hakkab käivituma sügava une protsess.”

Tüsedus ja vähk

„Läänemaailmas on tüsedus esmaseid välditavaid vähipõhjuseid mittesuitsetajate seas,” teatab Londoni „The Times”. 50 aastat uuringuid osutavad sellele, et muudatused elustiilis – kaasa arvatud kaalust alla võtmine, kui ollakse tüse – võiks kahandada mittesuitsetajate vähihaigestumust poole võrra. „Mittesuitsetajate puhul on kaks kõige enam muret tekitavat aspekti ülekaalulisus ning mao- ja emakakaelavähki põhjustavad viirused,” ütleb professor Julian Peto Briti vähiuuringute instituudist. „Katsed loomadega, kelle toidusedelit piirati, osutasid vähiriski märkimisväärsele kahanemisele.” Inimene on meditsiini seisukohalt ülekaaluline, kui tema kehakaal ületab iga, sugu, pikkust ja kehaehitust arvesse võttes normaalset kehakaalu 20 protsendi võrra.

Abielueelne kooselu

„Lapsevanemad, kes elavad juba enne abiellumist koos, lahutavad oma abielu peaaegu kaks korda suurema tõenäosusega,” teatab Kanada „National Post”. Kanada statistikaameti uurimuse kaasautor Heather Juby ütleb, et uurijad oletasid lapse muretsemise olevat vanemate teineteisele pühendumise sümboli. „Paraku need paarid, kes meelsamini valivad vabaabielu, ka lahutavad meelsamini,” märgib ta. Uurijatele selgus, et enne abiellumist vabaabielu elanutest lahutas 25,4 protsenti, võrreldes nende 13,6 protsendi lahutanud vanemaga, kes ei elanud enne abiellumist koos. „Nende inimeste suhted, kes enne abiellumist koos elavad, on kergemad purunema,” ütleb Juby, „sest inimesed, kes on valmis [vabaabielu elama], oletatavasti väärtustavad abielusidemeid vähem.”