Maheaiandus

VÕTA oma aiamaalt peotäis mulda. Kas see näib igasuguste taime-, putuka-, närilise- ja seenemürkide kasutamise tagajärjel peaaegu steriilsena või leidub seal vihmausse, putukaid ja kõiksugu mikroorganisme? Kui sinu aia muld kihab elust, siis rakendad sa üsna tõenäoliselt kas teadlikult või teadmatult maheaianduse põhimõtteid.

Maheaiandus hõlmab sageli mulla omaduste parandamist looduslike ainetega. Üks maheaianduse eesmärke on luua selline ökosüsteem, kus taimed on nii tugevad, et suudavad vastu panna kahjuritele ja haigustele. Maades, kus inimestel on üldiselt kombeks kasutada oma aias sünteetilisi taimekaitsevahendeid, on huvi maheaianduse vastu hakanud viimasel ajal kasvama mitmel põhjusel.

 Esiteks on taimemürkide jäägid puu- ja köögiviljadel põhjustanud aeg-ajalt tõsiseid tervisehäireid. Selle kohta kirjutab raamat „Pesticide Alert”, et „1985. aasta suvel said [Ameerika Ühendriikide] mitmes lääneosariigis ja Kanadas ligi 1000 inimest mürgituse, kui nad sõid arbuuse, millele oli jäänud pestitsiidi „Temik” jääke”.

Teiseks näevad paljud inimesed maheaianduses võimalust kaitsta keskkonda. Kuna mõned taimekahjurid on muutunud pestitsiidide korduva kasutamise tõttu nende suhtes resistentseks, on teadlased töötanud välja veel ohtlikumaid mürke. Need kanged kemikaalid on imbunud põhjavette ja reostanud meie hinnalisi veevarusid.

Kolmas maheaianduse kasu on see, et prügimägedele viiakse vähem prügi. Kuidas see on võimalik? Suure osa prügist moodustavad toidu- ja aiajäätmed. Selle asemel et viia need orgaanilised jäätmed prügimäele, võib need kuhjata kokku ja lasta neil laguneda ehk valmistada komposti. Võib-olla ei meeldi mõnele inimesele mõte kompostihunnikust, kuid taimedele on kompost lausa hõrgutis.

Mõningatele inimestele meeldib maheaiandus ka selle tõttu, et see annab neile võimaluse end liigutada, nautida päikesepaistet, töötada, käed mullas, ja vaadata, kuidas tillukestest seemnetest sirguvad terved taimed. Kas pole tore! Hakakem siis pihta! Esiteks räägime veidi mullast.

Milline on sinu aia muld?

Paljudes aedades on kas savi- või liivmuld. Liivmuld sisaldab jämedaid osakesi, mille tõttu vee läbilaskvus on suur ning juurtel on raske vett ja toitaineid kätte saada. Savimuld koosneb aga õhukestest kihtidest, mis on nii tihedalt koos, et vesi ei imbu kõvast pinnasekihist läbi või jääb mulda imbudes mullapooridesse pidama, nii et taimejuured ei saa õhku.

Taime kasvuks on kõige parem selline muld, kus peened ja jämedad osakesed on tasakaalus, nii et need hoiavad vajalikul määral niiskust, et juured ära ei kuivaks, kuid lasevad samal ajal läbi liigse vee. Sellistes liivsavimuldades on hea õhurežiim ja mikroorganismid saavad lagundada orgaanilist ainet ja suurendada nõnda mullaviljakust.

Tasakaalu saavutamiseks tuleb nii liiv- kui ka savimuldadele lisada suurel hulgal komposti. Komposti kasutamine parandab mulla omadusi. Kuna kompost on nagu käsn, mis hoiab endas niiskust, vajab muld vähem  kastmist. Kompostis on miljoneid kasulikke baktereid, mis lagundavad kõdunevaid aineid edasi, muutes need toitaineteks, mida taimed vajavad jõudsaks kasvuks. Tänu kompostile ei muutu muld ka liiga happeliseks ega liiga leeliseliseks.

Sellised taimed nagu ristik ja lutsern, mille juured ulatuvad sügavale mulda, peenestavad  raskeid muldasid ja suurendavad orgaanilist ainet. Multš, milleks võib olla näiteks mulla peale pandav niidetud rohi või saepuru, muudab samuti mulla koostist.

Peale selle etendab mulla omaduste parandamises tähtsat rolli usin vihmauss. Uuristades käike kuni nelja meetri sügavusse mulda, õhustab vihmauss seda, toob ülespoole mitmesuguseid mineraale ja parandab mulla veeläbilaskvust. Selle töö käigus jätab ta endast maha väljaheiteid, mis raamatu „Step by Step Organic Vegetable Gardening” sõnul „sisaldavad viis korda rohkem lämmastikku, fosforit ja kaaliumi kui ümbritsev muld”.

Kärnkonnad, linnud ja putukad kui aiapidaja abimehed

Mida teha, kui aias on kahjurid? Kuidas saada neist lahti ilma pestitsiidideta? Pestitsiidide suhtes tuleks meeles pidada seda, et need ei tapa üksnes kahjureid, vaid ka selliseid kasulikke organisme nagu vihmaussid ja seened. Kärnkonnad on aga loodussõbralikud kahjurite hävitajad. Kärnkonn võib süüa kolme kuu jooksul kuni 10 000 kahjurputukat. Nad pole toidu suhtes valivad ja söövad selliseid taimekahjureid nagu kilgid, lutikad, kedriklaste, öölaste ja käsnalainelaste röövikud ning nälkjad.

Ka linnud on head aiakahjurite hävitajad. Raamat „Gardening Without Poisons” märgib, et üks käblik olevat viinud „oma poegadele ühe suvepäeva pärastlõuna jooksul 500 ämblikku ja röövikut”. Käblikuid ja teisi putuktoidulisi linde saab meelitada oma aeda, kui riputada üles linnutoitu või jätta nähtavasse kohta pesamaterjali. Peagi võib märgata, et „kutse” on vastu võetud. Mis kasu on aga putukatest? Paljud neist söövad kahjurputukaid. Kui näiteks lasta oma aeda lahti lepatriinusid, hakkavad nad kohe jahtima oma lemmiktoitu – lehetäisid. Aeda võib tuua ka palvetajaritsika mune. Munadest koorunud vastsed pistavad kinni peaaegu kõik putukad, kes nende teele ette jäävad.

Taimed kui kahjuritõrjujad

Aiakahjurite eemaletõrjumiseks võib kasutada ka mõningaid taimi. Selleks tuleb istutada kaitset vajavate taimede kõrvale niisuguseid taimi, millest kahjurputukad eemale hoiavad. Näiteks ümarusse, kes kahjustavad ja nõrgestavad paljude taimede juuri, saab peletada eemale peiulilledega. Väike-kapsaliblika röövikuid saab aga kapsastest eemal hoida, kui istutada kapsaste lähedale rosmariini, salveid ja liivateed. Hoiatuseks olgu siiski öeldud, et mõned taimed tõmbavad kahjureid ligi.

Praktiline kahjurite ja haiguste tõrjemeetod on ka viljavaheldus. Selle asemel et istutada aastast aastasse samu taimi ühte ja samasse kohta, oleks hea kohti vahetada. Tänu sellele võib panna piiri haigustele ja tõkestada kahjurite tegevust.

Maheaiandus nõuab pingutusi, aega ja kannatlikkust. Mulla seisundi parandamine looduslike meetoditega võib võtta kuid ja tagasilöökide kogemisel võib tekkida kiusatus sirutada käsi mõne kemikaali järele. Enne tuleks aga peatuda ja mõelda, millist pikaajalist kasu võib tuua maheaiandus. Kui oled kannatlik, võid oma aiast saada maitsvaid ja looduslikult kasvatatud köögivilju, mida pole kahjustanud kahjurid ja haigused, nagu see võib olla teiste köögiviljade puhul. See ei tähenda, et sul ei tekiks aiatööl raskusi, kuid tulemused võivad sulle rõõmu tuua. Kui sulle meeldib aiatöö, miks mitte tegeleda maheaiandusega!

[Pilt lk 17]

Savimuld

[Pilt lk 17]

Liivmuld

[Pilt lk 17]

Liivsavimuld

[Pildid lk 18]

Aiapidaja abimehed

Üks kärnkonn võib kolme kuu jooksul süüa 10 000 kahjurputukat

Käblik olevat viinud „oma poegadele ühe suvepäeva pärastlõuna jooksul 500 ämblikku ja röövikut”

Vihmauss õhustab mulda ja toob ülespoole mitmesuguseid mineraale

Lepatriinu lemmiktoiduks on kahjurputukas lehetäi

[Pilt lk 18]

Mulla omadusi parandab komposti kasutamine