Miks maa väriseb

„KUNA ME OLEME NII HARJUNUD SELLEGA, ET MAA MEIE JALGE ALL ON KINDEL, TUNNEME END TÄIESTI ABITUNA, KUI SEE ÜHEL PÄEVAL KÕIKUMA HAKKAB.” („THE VIOLENT EARTH”)

„MAAVÄRINAD kuuluvad kõige hävitavamate ja võimsamate loodusjõudude hulka,” märgib teatmeteos „The World Book Encyclopedia”. See väide pole sugugi liialdus, kuna tugeva maavärisemise puhul vabanenud energia võib olla 10 000 korda suurem kui esimese aatomipommi plahvatamisel vabanenud energia. Veelgi hirmsam on tõik, et maavärin võib toimuda ükskõik millises kliimas ning ükskõik mis aasta- ja kellaajal. Kuigi teadlastel on aimu sellest, millistes paikades võivad tugevad maavärinad kõige tõenäolisemalt esineda, ei tea nad täpselt, millal need toimuvad.

Maavärisemisi põhjustavad maa sügavuses nihkuvad kivimimassid. Kivimimasside nihkumine on pidev protsess. Kuigi selle tagajärjel tekkivad seismilised lained pole alati nii tugevad, et neid võiks tunda maapinnal, on neid võimalik avastada ja registreerida seismograafi abil. * Vahel toimub maa sees aga nii suuri kivimite murdumisi ja nihkeid, et see paneb maakoore kõvasti rappuma.

Miks aga maakoor pidevalt liigub? „Vastuse annab laamtektoonika, õpetus, millel oli geoloogiateadustele pöördeline tähendus,” ütleb USA Riiklik Maavärina Infokeskus (NEIC). „Nüüd me teame, et maakera on jagunenud seitsmeks suureks laamaks, mis omakorda jagunevad paljudeks väiksemateks laamadeks,” lisab NEIC, „ja kõik need laamad on üksteise suhtes pidevas liikumises kiirusega 10 kuni 130 millimeetrit aastas.” Enamik maavärinaid leiab NEICi sõnul aset kitsal alal, laamade piiril. Seal toimub tõenäoliselt 90 protsenti tugevamatest maavärinatest.

Võimsus ja tugevus

Maavärinaid mõõdetakse võimsuse või tugevuse järgi. 1930. aastatel töötas Charles Richter välja skaala, mille järgi saab mõõta maavärinate võimsust. Kui seismoloogiajaamade arv kasvas, loodi uusi Richteri ideel põhinevaid skaalasid. Näiteks momendivõimsuse  skaala mõõdab maavärina koldest vabanenud energiat.

Nende skaalade järgi saadud andmed ei näita aga alati seda, kui suuri purustusi maavärinad on tekitanud. Näiteks toimus Põhja-Boliivias 1994. aasta juunis 8,2-magnituudine maavärin, milles hukkus teadete kohaselt ainult viis inimest. Hiinas Tangshanis 1976. aastal aset leidnud nõrgemas – 8,0-magnituudises – maavärinas hukkus aga sadu tuhandeid inimesi.

Erinevalt võimsusest hinnatakse maavärina tugevust selle järgi, kui palju inimesi selles hukkus, kui palju hooneid see purustas ning kui suurt kahju see keskkonnale tekitas. Tugevus kirjeldab paremini maavärina mõju inimestele. Värinad iseenesest ei too ju tavaliselt inimestele kahju, vaid seda teevad kokkuvarisevad seinad, gaasitorude ja elektriliinide purunemine, langevad esemed ja muu sellesarnane, mille tagajärjel saab vigastada ja hukkub kõige rohkem inimesi.

Üks seismoloogide eesmärke on püüda anda maavärinate kohta varakult hoiatusi. Selleks on välja töötatud seismiliste uuringute ja seire digitaalprogramm (Advanced Seismic Research and Monitoring System). CNNi teate kohaselt aitab see digitaalprogramm – koos kiirema ligipääsuga kogutud infole ja võimsama rakendustarkvaraga – ametnikel „peaaegu kohe määrata täpselt kindlaks, kus oli maavärin kõige tugevam”. See omakorda aitab valitsusametnikel katastroofipiirkondadesse abi saata.

Maavärinaks ettevalmistumine aitab vähendada vigastusi ja purustusi, ning mis kõige tähtsam – päästa elusid. Kuna maavärinaid toimub ka edaspidi, oleks hea teada, kuidas on inimestel aidatud pärast maavärinat toime tulla.

[Allmärkus]

[Teabegraafika lk 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kui palju toimub maavärinaid?

Kirjeldus Võimsus Aastas keskmiselt magnituudides

Väga võimas 8 ja võimsam 1

Võimas 7–7,9 18

Tugev 6–6,9  120

Keskmine 5–5,9  800

Väike 4–4,9 6200*

Nõrk 3–3,9 49 000*

Väga nõrk <3,0 2–3-magnituudised:

umbes 1000 päevas

1–2-magnituudised:

umbes 8000 päevas

* Hinnanguliselt

[Allikaviide]

Allikas: National Earthquake Information Center By permission of USGS/National Earthquake Information Center, USA

[Pildi allikaviide lk 5]

Seismogramm lk 4 ja 5: Figure courtesy of the Berkeley Seismological Laboratory