Emaks olemise raskused

Emadus on keeruline ja samas imeline kogemus. Emade elus on väärtuslikke hetki, mida nad ei vahetaks millegi vastu maailmas. Samas tunnevad mõned vahel, et on kokkukukkumise äärel. Helen võrdleb oma elu emana tõkkejooksuga. Tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem tõkkeid tuleb ja seda kõrgemaks need muutuvad.

Emad võivad ohverdada oma vaba aja ja suure osa seltskonnaelust, et laste eest hästi hoolitseda. „Pean olema kogu aeg kättesaadav,” sõnab viie lapse ema Esther. „Olen asendanud lõõgastavad vanniskäigud kiire duši all käimisega ja romantilised õhtusöögid mikrolaineahju toiduga. Paljud reisid on ära jäänud ja paljudes kohtades on käimata ning nii mitmedki asjad tegemata. Pesu on aga pestud ja triigitud.”

Loomulikult võiks enamik emasid rääkida ka erakordsetest rõõmuhetkedest, mida nad on oma lapsi kasvatades kogenud. Esther sõnab: „Rõõmus naeratus, armas „aitäh, emme” ja südamlik kallistus – need hetked aitavad edasi tegutseda.” *

 Töölkäivad emad

Emade elu on keeruliseks muutunud suuresti seetõttu, et paljud on lisaks traditsioonilistele perekonnakohustustele tööle läinud, et toetada peret rahaliselt. Suur osa neist ei käi tööl mitte omal valikul, vaid häda sunnil. Nad teavad, et kui nad koju jäävad, peavad nende pereliikmed, iseäranis just lapsed, paljust loobuma. Nende palk on tihti küll väiksem kui sama tööd tegevatel meestel, kuid sellest on siiski palju abi.

Näiteks Brasiilias São Paulos moodustavad 42 protsenti tööjõust naised. Üks sealne ajaleht nimetas koduseid emasid „ohustatud liigiks”. Aafrika maapiirkondades on tavaline vaatepilt, et ema kannab pea peal küttepuid ja seljas last.

Nõudlikud töökohad

Lisaks võidakse tööturul nõuda emadelt pikki tööpäevi. Sellega ei pruugi nõudmised aga veel piirduda. Kui Kreekas elav Maria tööle võeti, palus tööandja kirjutada tal alla dokumendile, kus ta pidi lubama, et ei jää kolme aasta jooksul rasedaks. Rasedaks jäämise korral pidanuks ta maksma kompensatsiooni. Maria kirjutas sellele dokumendile alla. Umbes pooleteise aasta pärast jäi ta aga siiski rasedaks. Tööandja näitas kirjutatud dokumenti Mariale, kes seejärel vaidlustas firma tegutsemisviisi kohtus ja ootab nüüd lahendust.

Vähem äärmuslikel juhtudel võivad tööandjad avaldada emadele survet, et need tuleksid pärast sünnitamist võimalikult ruttu tööle tagasi. Tavaliselt ei võimaldata tööle naasnud emadele ka lühendatud tööpäevi. Seega ei arvestata sugugi sellega, et ema on nüüd kohustatud väikese lapse eest hoolitsema. Nad ei saa võtta palju vabu päevi, ilma et neil ei tekiks rahalisi raskusi. Samuti tuleb emadel vahel leppida ka viletsate lasteaedadega ja ebapiisava riikliku toetusega.

Teisest küljest töötavad mõned emad pigem eneseteostuse, mitte rahapuuduse tõttu. Sandra otsustas pärast kummagi lapse sündi tööle tagasi minna. Ta meenutab, et kui ta oli lapsega üksinda kodus, tavatses ta vahel „seista ja aknast välja vaadata ning mõelda, mida küll mujal maailmas tehakse”. Osa emasid jälle läheb tööle seetõttu, et põgeneda pereelu pingete eest. Suurbritannia ajaleht „Daily Telegraph” teatas: „Mõned vanemad otsivad võimalust teha lisatunde suhteliselt rahulikus töökohas. See tekitab otsekui nõiaringi, kuna nii väheneb veelgi see aeg, mida nad veedavad oma lastega, kes muutuvad järjest ükskõiksemaks, agressiivsemaks ja hälbelisemaks.”

Tasakaalu leidmine

Töö ja kodu vahel tasakaalu leida pole kerge. Üks Hollandis elav ema ütles mõtte, mis väljendab paljude tundeid: „Väsinud, väsinud, väsinud. Ma isegi ärkan väsinuna. Kui tulen töölt koju, olen väsimusest lausa kokku kukkumas. Lapsed ütlevad alati, et ema on kogu aeg väsinud, ja see tekitab minus süütunde. Ma ei taha oma tööd kaotada, kuid samas soovin olla ka hea ema, kes suudab kõike. Ma pole aga selline täiuslikkuse musternäidis, nagu sooviksin.”

See naine on üks miljonitest töötavatest emadest, kes on leidnud, et lastega koos  veedetud kvaliteetaeg ei korva sagedasi äraolekuid isegi mitte osaliselt, nagu nad olid arvanud. Paljud tänapäeva emad ütlevad, et püüdes tasakaalu hoida stressi tekitava töö ja koduste kohustuste vahel, on nad üle töötanud, ülepinges ja alatasustatud.

Kui naine on palju tunde oma lastest eemal, ei saa lapsed seda, mida nad kõige enam vajavad – ema aega ja tähelepanu. Brasiilia lastepsühholoog Fernanda A. Lima ütleb, et mitte keegi teine ei saa täita ema rolli nii hästi kui ema ise. „Lapse kaks esimest eluaastat on kõige kriitilisemad,” sõnab ta. „Laps on siis veel liiga väike, et saada aru, miks ema kodus pole.” Hoidja võib küll leevendada lapse vajadust ema järele, kuid ei saa võtta endale ema kohta. „Väikelaps tajub, et ta jääb ilma ema armastavast hoolest,” sõnab Lima.

Täiskohaga töötav Kathy, kellel on väike tütar, sõnas: „Mul oli tohutu süütunne, nagu oleks ma oma lapse [lastesõime] maha jätnud. On raske elada teadmisega, et sa ei näe oma lapse kasvu ja arengut, ning on äärmiselt imelik mõelda, et laps on kiindunud rohkem lastesõime kui sinusse.” Üks Mehhiko stjuardess möönis: „Mõne aja pärast ei tee laps sinust enam välja, ta ei arvesta enam sinuga lihtsalt selle pärast, et sa ei kasvata teda. Lapsed küll teavad, kes on nende ema, kuid eelistavad äkitselt olla oma hoidjaga.”

Teisest küljest ütlevad kodus lapsi kasvatavad naised, et neil tuleb taluda palgatööd ülistava ühiskonna üleolevat suhtumist. Mõnes ühiskonnas ei peeta koduperenaise rolli enam austusväärseks, nii et naised tunnevad survet karjääri teha, isegi kui lisasissetulekuks pole vajadust.

Jäetud üksi rabelema

Veel üheks emade ees seisvaks raskuseks on järgmine tõik: täispikast tööpäevast väsinud ema tuleb koju, kuid mitte puhkama, vaid ta jätkab igapäevaste majapidamistöödega. Ükskõik kas emad käivad tööl või mitte, peetakse majapidamise ja laste eest hoolitsemist tihti peamiselt nende kohustuseks.

Kuigi üha rohkem emasid töötab terve pika päeva, ei püüa isad just alati olukorda kergendada. Londoni „The Sunday Times” kirjutab: „Suurbritannia on kodust eemalviibivate isade maa, nagu näitab üks uus uurimus, mille järgi mehed veedavad päevas koos oma lastega vaid 15 minutit. ... Paljudele meestele ei meeldi eriti koos oma perega aega veeta. ... Võrdluseks võib öelda, et Suurbritannia töölkäiv ema veedab päevas lastega 90 minutit.”

Mõned mehed kurdavad, et nende abikaasal on raske ülesandeid jagada, kuna naine nõuab, et kõike tehtaks täpselt nii, nagu tema on harjunud tegema. „Vastasel juhul teed sa valesti,”  sõnab üks mees. On ilmne, et koostööks abikaasaga peab väsinud naine ehk olema valmis tegema mõningaid järeleandmisi selles osas, kuidas teatud majapidamistöid teha. Teisest küljest ei peaks mees kasutama eeltoodud väidet vabandusena, et mitte midagi teha.

Lisaraskused

Sügavalt juurdunud traditsioonid võivad samuti raskusi lisada. Jaapanis oodatakse emadelt, et nad kasvataksid oma lapsed teiste  samaealiste sarnaseks. Kui teised lapsed käivad klaveritunnis või kunstiringis, tunneb ema sundust ka oma laps sinna saata. Kool mõjutab vanemaid, et nende lapsed osaleksid samades tunnivälistes ettevõtmistes kui teised lapsed. Kui laps teistest erineb, võivad teised lapsed, õpetajad, teiste laste vanemad ja sugulased teda kimbutama hakata. Sama on lugu ka teistes maades.

Reklaam ning tarbimishuvi õhutamine võivad muuta lapse väga nõudlikuks. Arenenud maades võivad emad tunda, et nad peavad oma laste soovid rahuldama, kuna teised emad teevad seda. Kui see pole võimalik, võivad nad tunda, et nad ei ole head emad.

See arutelu tänapäeva emadest pole mõeldud varjutama nende miljonite ennastohverdavate emade saavutusi, kes rasket tööd tehes annavad siiski oma parima, et täita kõige õilsamat ülesannet – kasvatada inimpere tulevast põlve. See on eesõigus. Piibel ütleb: „Lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt!” (Laul 127:3). Kahe lapse ema Miriam esindab hästi selliseid emasid, öeldes: „Raskustest hoolimata on ema elus täiesti võrreldamatuid rõõme. Meile, emadele, pakub rahulolu, kui näeme, et lapsed lasevad end õpetada ja distsiplineerida ning et nendest saavad vastutustundelised ühiskonnaliikmed.”

Mis võib aidata emadel sellest annist kõige rohkem rõõmu tunda? Järgmine artikkel pakub mõningaid kasulikke soovitusi.

[Allmärkus]

[Kast lk 6]

„Emadepäev”

Lõuna-Aafrikas kannatavad emad äärmise vaesuse, hariduse puuduse, vastutustundetute meespartnerite, sagedase kuritarvitamise ja aidsiepideemia käes. Ühel viimatisel emadepäeval teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „The Citizen”: „Emadepäeval kogevad tuhanded naised oma partneri käe läbi füüsilist või seksuaalset vägivalda ning osa naisi kaotab sel päeval isegi oma elu.” Selliste probleemide tõttu hülgavad igal aastal tuhanded emad Lõuna-Aafrika Vabariigis oma lapsed. Viimase kahe aasta jooksul kasvas hüljatud laste arv 25 protsenti. Veelgi kurvastavam on enesetappu sooritavate naiste arvu kasv. Mõnda aega tagasi seisis üks vaesusest laastatud piirkonnast pärit ema, kolm last süles, läheneva rongi ette. Kõik said surma. Et ots otsaga kokku tulla, töötavad mõned emad prostituudina ja müüvad illegaalseid uimasteid või õhutavad oma tütreid sellele teele.

Hongkongist on teatatud, et „mõned noored emad tapavad oma lapse kohe pärast sündimist või viskavad lapse prügikasti, kuna nad ei suuda pingele vastu seista”. „South China Morning Post” teatas, et mõned nooremad abielunaised Hongkongis „on tänapäeval nii suures stressis, mis võib nende vaimset tervist sel määral kahjustada, et nad teevad enesetapu”.

[Kast lk 7]

Emad eri maades

Liiga vähe aega

❖ Hongkongis tehtud uurimusest ilmnes, et 60 protsendi töötavate emade arvates ei pühenda nad oma lastele piisavalt aega. 20 protsenti kuni kolmeaastaseid töölkäivate vanemate lapsi elab nädala sees kodunt eemal, tavaliselt oma vanavanemate juures.

❖ Mehhiko naistel kulub umbes 13 aastat oma elust vähemalt ühe alla viieaastase lapse eest hoolitsemiseks.

Emad ja töö

❖ Iirimaal jääb umbes 60 protsenti naistest koju oma laste eest hoolitsema. Hispaanias, Itaalias ja Kreekas on see suhe umbes 40 protsenti. Eestis on aga aktiivses tööhõives 53 protsenti eelkooliealiste lastega naistest.

Kodutööd

❖ 80 protsenti Jaapani koduperenaistest soovib, et mõni pereliige aitaks neid kodutöödes, iseäranis siis, kui nad on haiged.

❖ Hollandis veedavad mehed umbes 2 tundi päevas oma lastega ja teevad 0,7 tundi kodutöid. Naised pühendavad lastele umbes 3 tundi ja kodutöödele 1,7 tundi.

Stressis emad

❖ Saksamaal tunneb üle 70 protsendi emadest, et nad on stressis. Umbes 51 protsendil on kaebusi seoses lülisamba ja lülivaheketastega. Rohkem kui kolmandik on kogu aeg väsinud ja masenduses. Peaaegu 30 protsenti kannatab peavalu ja migreenihoogude käes.

Vägivald emade kallal

❖ Hongkongis ütles 4 protsenti uuritud naistest, et nende mees peksis neid raseduse ajal.

❖ Ajakirja „Focus” uurimus Saksamaal näitas, et peaaegu iga kuuenda ema kallal on tema enda laps vähemalt korra tarvitanud füüsilist vägivalda.

[Pildid lk 7]

Emaroll võib olla äärmiselt stressirohke, kuna paljud naised peavad ühtlasi nii tööl käima kui pereelu eest hoolt kandma