Kuula ja õpi

„MEIE teadmistest on 85 protsenti omandatud kuulamise teel,” teatab ajalehes „The Toronto Star” avaldatud artikkel. Kuigi kuulamisele kulub suur osa meie ajast, on meie meel sageli hajevil või millessegi muusse süvenenud või siis unustab 75 protsenti kuuldust. See rabav statistika rõhutab, kui tarvilik on arendada oma kuulamisoskust.

„Kehv kuulamisoskus on paljude ühiskonnaprobleemide algpõhjuseks,” väidab sama artikkel. Kõnepatoloogi ja suhtlemiseksperdi Rebecca Shafiri meelest on see sageli üheks teguriks, mis viib enesetapuni, koolivägivallani, pere lagunemiseni ja uimastite pruukimiseni.

Ühiskonnateadlased on täheldanud erisuguseid kuulamisviise. Osa meist on inimestele orienteeritud kuulajad, kellele meeldib kuulda kõiki looga seonduvaid värvikaid detaile. Teised on tegevusele orienteeritud kuulajad, kes soovivad, et kõneleja räägiks asja tuumast. „Seetõttu võib inimestele orienteeritud kuulaja ja tegevusele orienteeritud kuulaja vahel tekkida suhtlemisraskusi,” ütleb „The Toronto Star”.

Jeesus rõhutas seega täiesti põhjendatult vajadust ’vaadata, kuidas me kuulame’ (Luuka 8:18, UT). Hea kuulamine osutab headele kommetele. Sellest sõltub olulisel määral vestluse edukus. Jutukaaslase kuulamisel tasub arvesse võtta järgmisi praktilisi soovitusi: ära lase segajatel oma tähelepanu kõrvale tõmmata, naaldu veidi ettepoole ning anna aktiivset tagasisidet pilkkontakti hoides ja noogutades. Kuna suur osa meie õpitavatest teadmistest sõltub sellest, kui hästi me kuulame, on meil kõigil vaja pidevalt arendada oma tähelepanuvõimet.