Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Viivitamine mõjub tervisele

„Viivitamine võib mõjuda inimese tervisele halvasti,” öeldakse ajalehes „The Vancouver Sun” mainitud uuringus. Hiljutisel Kanadas Torontos toimunud Ameerika Psühholoogiaühingu konverentsil räägiti 200 Kanada tudengi seas korraldatud uuringust, „kus selgus, et viivitajad tekitasid endale edasilükkamisega nii suuri pingeid, et neil esines rohkem stressist tingitud haigusi kui teistel üliõpilastel. ... Viivitajate stressitase tõusis väga kõrgele eksamisessiooni lähenedes. Endise muretuse asemel kannatasid nad sagedaste pea- ja seljavalude, külmetushaiguste, unehäirete ja allergiate käes. Samuti esines neil rohkem hingamisteede haigusi, nakkushaigusi ja migreeni”.

Mägironija kala

Grupp Brasiilia ihtüolooge ehk kalateadlasi on jälginud üht haratsiinlaste sugukonda kuuluvat kalaliiki, kellel on tavaks sooritada näiliselt võimatut vägitükki: nimelt ronib kala kose all mööda märga ja libedat viiekorruselise maja kõrgust kaljut üles, märgib ajakiri „Natural History”. „Teadlased uurisid Ida-Brasiilia Espírito Santo kiirevoolulistes jõgedes elava nelja sentimeetri pikkuse kala kose all ronimise oskust.” Kala kinnitub kose all kivi pinnale kahe paari suurte uimedega ja liigub aeglaselt, jõuliste lateraalsete liigutustega mööda 15 meetri kõrgust kaljut ülespoole, puhates korrapäraste intervallidega. „Teadlased arvavad, et niisugune oskus aitab säilitada selle kalaliigi populatsioone isoleeritud kõrgustikel,” ütleb raport. Haratsiinlased pole ainsad kalad, kellel on selline oskus. Mägironijad on ka teised karpkalaliste hulka kuuluvad liigid, samuti mudillased.

Soola taluvad tomatid

„Teadlased on geneetilise muutmise teel saanud maailma esimese soolast vett taluva tomati. See on edusamm, mis võib lahendada ühe suurima põllumajandusprobleemi,” ütleb washingtonpost.com. Tomat talub soola selle tõttu, et temasse on siiratud kapsaga samasse sugukonda kuuluva taime geen. Tomatisse kantud geen võimaldab sellel „juhtida sool lehtede vakuoolidesse, tänu millele taim suudab kasvada pinnasel, mis on enamiku taimede kasvuks kõlbmatu”. Teadaande kohaselt „saab geneetiliselt muudetud tomat kasvada pinnases, mida kastetakse umbes 50 korda soolasema veega kui tavaliselt”. Loodetakse, et soola taluvad taimed suudavad kasvada pinnases, kuhu ei lange sademeid korrapäraselt. Teadaanne lisab, et muudetud tomatitaimede (või muude soola taluvaks tehtud kultuuride) teine võimalik kasu on see, et imades endasse soola, parandavad nad mineraalidest küllastunud pinnast”.

Enesetapualtid lapsed

Suurbritannia heategevusasutusse noorte usaldustelefonile helistanud enesetapumõtetega laste kõnede arv kahekordistus 346-lt (1990/91) 701 kõnele (1998/99), teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Lapsed olid suures meeleheites kas „kiusamise, seksuaalse ja füüsilise ahistamise, leina või eksamistressi pärast”. See, et enesetapukatsed on lihtsalt püüd endale tähelepanu tõmmata, nagu kaldutakse arvama, on heategevusasutuse sõnul ohtlik arusaam. „Vale on arvata, et need, kes enesetapust räägivad, seda ei soorita. Paljud suitsidaalsed lapsed, kes usaldustelefonile helistasid, ütlesid, et nende masendust süvendas vanemate või hooldajate hoolimatus.” Pärast esimest enesetapukatset „tunnevad pered lapse ellujäämisest nii suurt kergendust, ... et nende arvates on nüüd probleem lahendatud. Siis juhtub see aga uuesti”, tavaliselt mõni kuu pärast esimest katset. Kuigi suitsidaalseid tüdrukuid oli ühe poisi kohta neli, õnnestus poistel enesetapp paremini. Enamik enesetapumõtetega lapsi, kes usaldustelefonile helistasid, olid 13- kuni 18-aastased, noorimad aga kõigest kuuesed.

Peibutis sääskedele

Üks Singapuri firma valmistab seadmeid, mis aitavad saada sääskedest lahti ilma putukamürke kasutamata. See seade on ligi 40-sentimeetrine must plastkarp, mis „kiirgab soojust ja süsinikdioksiidi peaaegu nii nagu inimese keha”, teatab Londoni ajaleht „The Economist”. Kuna sääsed leiavad inimese üles kehasoojuse ja väljahingatava süsinikdioksiidi järgi, meelitab see seade ligi sääski, kes loodavad süüa saada. Karp soojeneb elektri abil ja laseb süsinikdioksiidi välja väikesest balloonist. Sädelevad tuled meelitavad sääse karbi pilust sisse, kust ventilaator puhub putuka allapoole vette, kus ta upub. See seade võib püüda õhtu jooksul 1200 sääske ning seda võib kohandada püüdma öise eluviisiga hallasääski, kes kannavad malaariatekitajaid, ning päevase eluviisiga metsasääski, kes levitavad kolla- ja denguepalavikku. Seade on kasulik ka selle poolest, et see ei tapa kahjutuid putukaid, näiteks liblikaid.

Meestel soovitatakse kala süüa

Meestel, kes söövad palju rasvast kala, nagu lõhet, heeringat ja makrelli, areneb kaks kuni kolm korda vähema tõenäosusega eesnäärmevähk kui meestel, kes söövad kala harva, ütlevad Stockholmi Karolinska instituudi teadlased. 30 aastat kestnud uuringus, kus jälgiti 6272 meest, võeti arvesse ka selline riskifaktor nagu suitsetamine. Teadlased järeldasid, et „niinimetatud oomega-3 rasvhapped [mida sisaldavad eriti rasvased kalad] takistavad ilmselt eesnäärmevähi arenemist”. Samad rasvhapped „vähendavad ka südameinfarkti riski”, ütleb raport. Seepärast soovitavad eksperdid süüa kala korra või kaks nädalas.

Riisikliid säästavad puid

Kuna Põhja-Peruu tellisetehastes kasutatakse puude asemel kütusena riisikliisid, säilivad paljud jaanileivapuud, mis on ohustatud liik, teatab Peruu ajaleht „El Comercio”. See, et 21 tellisetööstust kasutavad põllumajandusjäätmeid riisikliisid, on aidanud vähendada ka süsinikdioksiidi emissiooni. Lisaks sellele on ahjude kasutegur kasvanud 15 protsenti, kuna põletusahje krohvitakse liiva, savi ja melassi seguga, mis parandab isolatsiooni ja vähendab soojuskadu. Riisikliide tuhka on katsetatud ka tellisesegusse lisada, mis peaks loodetavasti telliseid tugevdama. „Peale selle vähendab riisikliide kasutamine saastet ja jäätmete ladustamise probleemi,” sõnab „El Comercio”.

Laste vaimne tervis

„Statistika näitab, et igal viiendal lapsel on juba 11-aastaselt probleeme vaimse tervisega,” ütleb Kanada Montreali ajaleht „The Gazette”. „Hea vaimne tervis tähendab seda, et inimese sotsiaalne, füüsiline, usuline ja emotsionaalne elu on tasakaalus.” Kanada Vaimse Tervise Liidu ühiskondliku hariduse koordinaatori Sandy Bray sõnul tuleks meil olla oma vaimsest tervisest sama huvitatud kui füüsilisest tervisest. Bray ütleb: „Kui inimesed ei pea vaimset tervist tähtsaks, langevad nad masendusse, muutuvad ärritunuks ja stressist kurnatuks.” Lapsevanemaid innustatakse probleemide ennetamiseks hoolitsema oma laste vaimse tervise eest, võttes aega nendega koos olemiseks ja koos söömiseks. Veel soovitati kõigil hea vaimse tervise säilitamiseks piisavalt magada, korralikult toituda, püsida heas füüsilises vormis, võtta aega meeldivate asjadega tegelemiseks, veeta aega sõpradega, naerda, teha vabatahtlikku tööd, öelda komplimente ja tänada nende eest, olla teistele kuulvaks kõrvaks ning mitte olla enda eksimuste suhtes liiga kriitiline.

Ülekalastamise ränk hind

„Nagu näitab üks uuring, on inimesed tekitanud merekeskkonnale ettearvamatult suurt kahju: ülekalastamise tõttu on välja surnud tuhanded liigid,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. „See, et inimesed suudavad püüda hulgaliselt suuri mereloomi ja koorikloomi, on rikkunud toiduahelaid ja ökosüsteeme nii suurel määral, et mered on jäädavalt muutunud,” ütleb uurimisprojekt. Raport mainib seda, et kui kapten John Smith purjetas 1607. aastal Ameerika idaranniku Chesapeake’i lahte, oli üle parda kukkunud kahurit „üheksa meetri sügavuses vees selgelt näha”. Teadlaste arvates oli vesi nii selge tänu „austritele, kes filtreerisid kogu lahe vett iga kolme päeva tagant, hoides niiviisi mikroobide ja vetikate kasvu kontrolli all”. Tol ajal oli selle piirkonna „hallvaalade, delfiinide, lamantiinide, kanada saarmaste, merikilpkonnade, alligaatorite ja tuurade arvukus suur”. Nüüd leidub selles lahes varem elanud liikidest vaid väike osa.