Noored küsivad:

Miks mul on toakaaslasega nii raske koos elada?

„Ma olen korraarmastaja, suur korraarmastaja. Minu toakaaslasele meeldib aga vedeleda põrandal ja vaadata telekat, nii et kõik kohad on täis igasugu pabereid ja popkorni. Koju tulles tean juba ette, milline vaatepilt mind ootab, ja tunnen, et ei taha sinna tuppa oma jalgagi tõsta.” (David)

„Minu toakaaslane oli ärahellitatud jõmpsikas. Ta vist kujutas ette, et meil on kodus teenija ja jooksupoiss. Ja alati pidi kõike tehtama tema tahtmise järgi.” (Renee) *

„VÕÕRA inimese harjumuste talumine võib õpetada ... paindlikkust ja kompromissi tegemist,” öeldi ajakirjas „U.S.News & World Report”. „Selle õppimine ei lähe aga alati sugugi valutult.” Need, kellel on kunagi toakaaslane olnud, võivad teada seda oma kogemustest.

Paljud üliõpilased elavad koos toakaaslasega, et raha kokku hoida. Teised noored on aga kolinud kellegagi kokku, et alustada iseseisvat elu. Noorte kristlaste hulgas on paljud otsustanud elada koos toakaaslasega vaimsete huvide taotlemise nimel (Matteuse 6:33). Nad on leidnud, et kui nad jagavad teise inimesega kulusid, aitab see neil teenida täisajaliste evangeeliumikuulutajatena. Tihti tuleb ka misjonäridel ja Jehoova tunnistajate harubüroo töötajatel oma kodu kellegagi jagada. *

Ajakiri „Ärgake!” intervjueeris paljusid noori mehi ja naisi, kellel on olnud toakaaslane. Kõik nad arvasid, et toakaaslane pole ainult keegi, kes aitab üüri maksta, vaid ta võib olla ka seltsiline, kellega rääkida ja koos aega veeta. „Me olime kaua üleval ja rääkisime naistejuttu või vaatasime lihtsalt televiisorit,” meenutab Lynn. „Toakaaslane võib sind ka toetada,” ütleb Renee. „Kui sa käid tööl ja  näed vaeva, et kõik oma maksud ära maksta, ning üritad ka kuulutamas käia, on tore, kui sul on toakaaslane, kes sulle toeks on.”

Vaatamata sellele võib kooselu kellegagi, eriti inimesega, kes on sulle alguses täiesti võõras, olla väga raske. Ajakiri „U.S.News & World Report” kommenteeris olukorda kolledži ühiselamutes: „Hoolimata paljudes koolides tehtud pingutustest panna kokku elama neid õpilasi, kes omavahel sobivad, pole siiski paljud oma toakaaslasega rahul.” Konfliktid ühiselamu toakaaslaste vahel on muutunud isegi nii suureks, et see on viinud vägivallani. Seepärast on viimasel ajal pandud Internetti üles veebisaite, kus õpilased saavad valada välja oma viha, mida toakaaslased neis on tekitanud. Miks pole toakaaslasega läbisaamine alati kerge?

Kooselu võõraga

„Kellegi võõraga kokku kolimine on omamoodi huvitav kogemus,” ütleb Mark. „Sul pole aimugi, milliseks isikuks ta osutub.” Mõte sellest, et sul tuleb elada koos inimesega, kellega sul on vähe või pole üldse midagi ühist, võib olla üsna rahutukstegev. Kuigi kristlastel peaks olema palju ühist ja nii mõndagi, millest rääkida, möönab David: „Mul oli oma tulevase toakaaslase suhtes igasuguseid kartusi.”

Juhtus nii, et Davidi toakaaslaseks sai noormees, kes oli samasuguse taustaga kui tema. Kõigil aga toakaaslasega niimoodi ei vea. Mark ütleb: „Mu esimene toakaaslane oli vähese jutuga. Kui elada kellegagi nii lähestikku, tuleb omavahel vestelda. Tema oli aga enamasti vait ja see hakkas mind väga häirima.”

Erisugune taust võib põhjustada ka muid pingeid. Lynn ütleb: „Alguses, kui ma omaette kolisin, tahtsin teha kõike nii, nagu mulle meeldib. Peagi aga mõistsin, et pean ka teiste peale mõtlema.” Jah, kui noor lahkub kodunt, oma turvalisest pesast, võib ta olla üsna šokeeritud, kui mõistab, et inimesed näevad asju erinevas valguses.

Teine taust, teised kombed

Väga palju sõltub kodusest kasvatusest või selle puudumisest (Õpetussõnad 22:6). Fernando ütleb: „Mina olen korraarmastaja, minu toakaaslane oli aga lohakas. Toon näiteks meie riidekapi. Tema oli harjunud riided lihtsalt kappi viskama, mina aga üles riputama.” Vahel võivad inimeste harjumused olla väga erinevad.

Renee meenutab: „Elasin koos tüdrukuga, kelle magamistuba oli nagu seapesa. Olen ka elanud koos tüdrukutega, kes ei koristanud enda järel söögilauda ja jätsid toidunõud mitmeks päevaks kraanikaussi vedelema.” Mis puutub majapidamistöödesse, siis mõningate kohta käivad hästi sõnad, mis on kirjas Õpetussõnad 26:14: „Uks pöörleb hingedel, laisk on asemel!”

Teisest küljest pole aga tore elada ka sellise inimesega, kes on fanaatiline puhtusearmastaja. Lee ütleb oma toakaaslase kohta: „Tema arvas, et koristada tuleks vahetpidamata. Ma pole sugugi lohakas inimene, aga vahel jätsin ma näiteks oma raamatud voodi peale. Tema arvas, et peab need sealt ära koristama.”

Samuti võivad toakaaslastel olla erisugused arusaamad hügieenist. Mark ütleb: „Mu toakaaslane tõuseb alati viimasel hetkel, tormab kraanikausi juurde, tõmbab märgade kätega läbi juuste ja jookseb siis välja.”

Erisugune taust ja isiksus võivad mõjutada ka meelelahutuse ja lõõgastuse valikut. „Meile ei meeldi ühesugune muusika,” ütleb Mark. Kui mõlemad toakaaslased teineteisest lugu peavad, võivad niisugused maitseerinevused isegi kasuks tulla, sest need aitavad silmaringi laiendada. Tihti aga põhjustavad sellised erinevused konflikte. „Mulle meeldib Hispaania muusika,” ütleb Fernando, „minu  toakaaslasel on aga selle kohta alati midagi halvasti öelda.”

Telefon – üks probleemide põhjus

Üks suuremaid probleemide põhjustajaid võib olla telefon. Mark ütleb: „Mulle meeldib vara magama minna, minu toakaaslane on aga alati kaua üleval ja räägib telefoniga. Mõne aja pärast võib see närvid üsna krussi ajada.” Lynn meenutab: „Vahel helistasid toanaabri sõbrad talle hommikul kolme-nelja ajal. Kui teda kodus polnud, pidin mina üles tõusma ja telefonile vastama.” Kuidas Lynn oma toanaabriga probleemi lahendas? „Muretsesime endale kaks telefoni.”

Muidugi pole mitte kõigil noortel võimalik omale telefoni muretseda ja paljudel tuleb kahe peale ühte telefoni kasutada. See võib tekitada suuri pingeid. Renee jutustab: „Kui üks mu toanaabritest kurameeris, rääkis ta telefoniga tundide viisi. Ühel kuul oli meie telefoniarve üle 90 dollari. Tema ootas, et igaüks aitaks seda arvet maksta, kuna olime leppinud kokku, et jagame telefoniarved võrdselt ära.”

Ka telefonile löögile saamine võib olla probleem. „Elasin vahepeal ühes korteris endast vanema naisega,” meenutab Lee. „Meil oli ainult üks telefon. Kuna mul oli palju sõpru, rippusin kogu aeg telefoni otsas. Tema aga ei öelnud mulle kunagi sõnakestki. Arvasin, et küll ta siis ütleb mulle, kui tahab telefoni kasutada. Nüüd saan aru, kui mõtlematu ma olin.”

Privaatsuse puudumine

„Igaühel on vaja mõnikord üksi olla,” ütleb David. „Vahel tahan lihtsalt lõõgastuda, nii et ma ei pea mitte midagi tegema.” Üksiolemise hetki on aga raske leida, kui jagad oma kodu kellegi teisega. „Mulle meeldib üksi olla,” ütleb ka Mark. „Seepärast on mulle olnud kõige raskem just privaatsuse puudumine. Meil on toakaaslasega sama ajakava, seega on privaatsust raske leida.”

Isegi Jeesus Kristusel oli vaja aeg-ajalt üksi olla (Matteuse 14:13). Seega on üsna frustreeriv, kui toakaaslase kodusolek teeb lugemise, uurimise ja mõtisklemise raskeks või lausa võimatuks. Mark ütleb: „Nii raske on uurida, kui kodus kogu aeg midagi toimub. Mu toakaaslane on kas sõbrad külla kutsunud, räägib telefoniga, vaatab telekat või kuulab raadiot.”

Kuigi kooselu toakaaslasega võib tekitada pingeid, on tuhanded noored sellega hakkama saanud. Selle sarja järgmistes artiklites arutleme mõningaid praktilisi viise, mis aitavad toakaaslastel omavahel hästi läbi saada.

[Allmärkused]

[Pilt lk 16, 17]

Erisugune muusikamaitse võib põhjustada tüli

[Pilt lk 18]

Üksteisega mittearvestamine võib tekitada pingeid