Püüame kirjutada korea kirja

„ÄRGAKE!” LÕUNA-KOREA KORRESPONDENDILT

IGAL MAAILMA KIRJASÜSTEEMIL ON OMA AJALUGU JA TAVALISELT ON SEE ÜSNAGI VANA. ÜKS TÄHESTIK LOODI AGA VAID VIIE SAJANDI EEST NING KAVANDATI SELLISELT, ET SELLE SAAKS ÄRA ÕPPIDA ÜHEAINSA HOMMIKUGA. SEE ON KOREA TÄHESTIK HANGUL EHK HANKUL. SELLE ARENGU- JA KASUTUSELEVÕTULUGU ON PÄRIS PÕNEV.

ENNE hangul’i loomist polnud korea keeles oma kirja. Rohkem kui tuhat aastat kasutasid Korea haritlased oma keele kirjutamiseks hiina kirjatähti. Aja jooksul üritati korduvalt luua paremat kirjasüsteemi. Kuna aga need kõik põhinesid hiina tähtedel, oskasid vaid haritlased neid kasutada.

Kuninga juhtimisel loodud tähestik

15. sajandil hakkas Korea Yi dünastiast pärit kuningas Sejong mõtlema oma alamate peale, kes ei osanud ei lugeda ega kirjutada. Enamikul neist polnud mingit muud võimalust kaebustega võimuesindajate poole pöörduda kui vaid suuliselt. See vaevas kuningas Sejongi, kes oli tuntud lihtrahva murede ärakuulajana.

Seepärast asus kuningas Sejong looma tähestikku, mis sobiks korea kõnekeelega ning mida oleks lihtne ära õppida ja kasutada. Projekt valmis aastal 1446. Oma avaliku teadaande sissejuhatuses teatas kuningas Sejong: „Välismaise päritoluga hiina kirjatähed ei suuda täielikult edasi anda koreakeelsete sõnade ainuomaseid tähendusi. Seetõttu ei saa paljud lihtinimesed väljendada oma mõtteid ja tundeid. Kaastundest nende raskuste vastu lõin ma 28 märgist koosneva tähestiku. Neid tähti on väga lihtne õppida ja minu palavaks sooviks on, et need parandaksid kõigi inimeste elu.”

Kahjuks olid mõned õpetlased hangul’i vastu just seetõttu, et see oli nii kergesti õpitav. Nad kutsusid seda mõnitavalt amkul’iks, mis tähendab ’naiste tähed’. Nad suhtusid põlgusega sellisesse süsteemi, mida suutsid ära õppida isegi naised, keda tollal ei õpetatud koolis lugema. Selline üleolev suhtumine hangul’isse valitses kõrgemas seisuses korealaste hulgas veel mõnda aega. Möödus rohkem kui 400 aastat, enne kui Korea valitsus teatas, et hangul’it võib kasutada ametlikes dokumentides.

Hangul ja Piibel

Piibel mängis hangul’i ajaloos tähtsat rolli. Kuigi Koreasse toodi  palju hiina kirjamärkides kirjutatud koreakeelseid religioosseid väljaandeid, ei toonud misjonärid sisse hiinakeelseid Piibleid, mis olid küll kättesaadavad. 1887. aastal tõlgiti Kristlikud Kreeka Kirjad (Uus Testament) korea keelde ning anti välja Hiinas Mukdenis hangul’i kirjamärkides. *

Viimaks oli korea keeles selline Piibel, mida suutsid lugeda peaaegu kõik inimesed, isegi naised ja lapsed, kel polnud kunagi olnud võimalust õppida hiina kirjatähti. Tänapäeval on moodsas hangul’is välja antud vähemalt kaheksa piiblitõlget, sealhulgas Uue Maailma Pühakirjatõlge.

Kerge õppida

Üks Korea tähestikku luua aidanud õpetlane ütles hangul’i kohta: „Tark suudab selle ära õppida ühe hommikuga ning rumalgi õpib selle kümne päevaga ära.” Mõned hangul’i algsed vastased kutsusid seda tähestikku seetõttu halvustavalt achimgul’iks, mis tähendab ’hommikused tähed’. Nad pidasid hangul’it enda jaoks liiga lihtsaks, kuna selle võis üheainsa hommikuga selgeks õppida.

Igatahes aitas hangul’i lihtsus kirjaoskamatuse Koreast peaaegu välja juurida. Tõesti, selleks ajaks, kui lapsed kooli lähevad, on enamikul see tähestik juba selge. Hangul väljendab koreakeelse kõne häälikuid nii täpselt, et kuulmise järgi kirjutamine ei valmista mingeid raskusi.

Hangul’it võib kasutada ka muukeelsete sõnade kirjutamiseks. Kas sooviksid seda proovida? Kuigi alltoodud skeemid pole täielikud, aitavad need sul vähemalt oma nime hangul’is kirja panna. Sel moel võid ise kogeda, kui mitmekülgne on see tähestik, mille võib ära õppida üheainsa hommikuga.

[Allmärkus]

 [Kast lk 13]

HANGUL’I KONSONANDID JA VOKAALID

KONSONANDID:

ㄱ g,k

ㄴ n

ㄷ d,t

ㄹ r,l

ㅁ m

ㅂ b,p

ㅅ s

ㅇ *

ㅈ ch [tš],j [dž]

ㅊ ch’ [tšh]

ㅋ k’ [kh]

ㅌ t’ [th]

ㅍ p’ [ph]

ㅎ h

VOKAALID:

ㅏ a

ㅑ ya [ja]

ㅓ ǒ [ə]

ㅕ yǒ [jə]

ㅗ o

ㅛ yo [jo]

ㅜ u

ㅠ yu [ju]

ㅡ ǔ [õ]

ㅣ i

DIFTONGI NÄIDE

ㅓ (ǒ) + ㅣ (i) = ㅔ (e)

*Konsonanti ㅇ ei hääldata, välja arvatud siis, kui ta on lõpukonsonant, kus teda hääldatakse ’ng’.

Vokaale ǒ, yǒ ja ǔ hääldatakse ümardatud huultega; o, yo ja u öeldakse välja kinnise naeratusega.

[Kast lk 13]

KOREA SÕNADE KIRJUTAMINE

Kõik koreakeelsed silbid koosnevad kahest või kolmest osast: algushäälik, keskhäälik (vokaal või vokaalid) ja tavaliselt ka lõpuhäälik. Sõnad moodustatakse ühest või mitmest silbist. Iga silp kirjutatakse kujuteldavasse kasti, nagu on näidatud allpool. Algushäälik (konsonant või hääldamatu ㅇ) kirjutatakse üles või vasakule ülanurka. Kui keskhäälik on vertikaalne, kirjutatakse see algushäälikust paremale, horisontaalsed vokaalid kirjutatakse aga algushääliku alla. Tähti võib rõhutamiseks kirjutada ka kahekordselt ning diftonge võib kirjutada tihedamalt ja paigutada kõrvuti. Kui silp lõpeb konsonandiga, kirjutatakse see alati alumisse ossa. Sel moel saab hangul’is kirjutada tuhandeid erisuguseid silpe.

NÄITEID:

ㅅ (s)  + ㅗ (o)  = 소 (so) ’lehm’

ㅅ (s)  + ㅏ (a)  + ㅇ (ng)  = 상 (sang) ’auhind’

ㄱ (k)  + ㅗ (o)  + ㅁ (m)  = 곰 (kom) ’karu’

ㅁ (m)  + ㅗ (o)  + ㄱ (k)  = 목 (mok) ’kael’

ㅅ (s)  + ㅏ (a),

ㄹ (r)  + ㅏ (a)  + ㅇ (ng)  = 사랑 (sa-rang) ’armastus’

[Kast/joonis lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Korea tähestik

Kuningas Sejongi päevil koosnes hangul 28 tähest, millest 24 on siiani kasutusel. Nende hulgas on 14 konsonanti ja 10 vokaali. Viie põhilise konsonandi kirjamärgid meenutavad suu ja kõri asendit nende häälikute moodustamisel: ㄱ (g, k), keeleselg puudutab suulae tagaosa; ㄴ (n), ülestõstetud keeletipp puudutab suulae esiosa; ㅁ (m), suu eestvaates; ㅅ (s) hambad; ㅇ (ng), avatud kõritrakt. Nendele põhikonsonantide kirjamärkidele lisatud joontega kujutatakse teisi lähedasi konsonante, mida hääldatakse ligikaudu samasuguse suu asendiga.

Vokaalide täpike (•)* sümboliseerib taevavõlvi, horisontaaljoon (ㅡ) tasast maad ja vertikaaljoon (ㅣ) seisvat inimest. Nendega kujutatakse sõltuvalt keele asendist kas ees-, kesk- või tagavokaale.

*Tänapäeva hangul’is seda tähte ei kasutata.

[Joonis]

ㄱ

ㄴ

ㅁ

ㅅ

ㅇ

[Pilt lk 13]

Kuningas Sejong