Toitainerikas toit on kättesaadav

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

ANGÉLICA ja tema kümneliikmeline pere elasid Mehhiko Oaxaca osariigi väikses maa-asulas. Nad olid vaesed ning nende igapäevase menüü hulka kuulusid tortiljad, oad, tšillikastmed, riis, sai ja tee. „Me ei kasvanud eriti,” ütleb Angélica. „Olime väiksed ja kõhnakesed. Jäime tihtilugu haigeks – meil esines nii seederikkeid, parasiite kui külmetust.”

Angélica ja tema pere otsustasid kolida Méxicosse, kust nad lootsid leida töö, mis aitaks neil oma majanduslikku järge parandada. Angélica arvates sööb nende pere nüüd  märksa paremini, kuna toidusedelisse on lisandunud piim, munad, liha, koor, mõningad köögiviljad ja mitmesugused töödeldud toiduained. Kuid kas nende toit on ka tegelikult toitainerikkamaks muutunud?

Kui levinud on halb toitumus?

Kogu maailmas ähvardab ligikaudu 800 miljonit inimest oht surra alatoitluse tagajärjel. Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) raportile „Maailma tervishoid aastal 1998” on umbes 50 protsenti alla viieaastaste laste surmajuhtumitest seotud alatoitlusega. Need, kel õnnestubki ellu jääda, on enamasti põdura tervisega.

Samas aga väidetakse, et teist 800 miljonit inimest ähvardab jällegi oht surra liigsöömise tõttu. Tasakaalustamata toidusedel võib viia selliste krooniliste haigusteni nagu rasvumine, ateroskleroos, kõrgvererõhk, suhkurtõbi, tsirroos ja vähi erisugused vormid. Seda teemat kokku võttes ütleb MTO: „Halb toitumus hõlmab seega väga mitmesuguseid hädasid, sealhulgas alatoitumust, mingi toitaine vaegust ja ületoitumust; see tapab, sandistab, pidurdab füüsilist ja vaimset arengut, võtab nägemise ning pärsib inimkonna arengut ülemaailmses ulatuses.”

Ühelt ja samalt maalt võib leida nii alatoidetud kui ka rasvunud inimesi. Samuti võib ühessamas kodus olla vaegussümptomitega imik ja liigsest kehamassist tingitud krooniliste vaevustega täiskasvanu. Mõnel juhul on lapsena alatoidetud isik täiskasvanueas tüsedaks läinud. Nii võib juhtuda näiteks nendega, kes maalt linna kolivad.

Paljud inimesed ei mõista, et nende tervislik seisund ja söömisharjumused on omavahel tihedalt seotud. Üheks põhjuseks on ilmselt see, et halva toidusedeli mõju tervisele pole kohe märgata. Tervislik toitumine aitab aga paljusid  haigusi vältida. MTO hinnangul võiks söömisharjumusi ja liikuvust parandades ära hoida kuni 40 protsenti vähijuhtudest. Kuidas aga parandada oma toiduvalikut?

Kuidas toiduvalikut parandada

Mõne hinnangul jagunevad toiduained kolme põhirühma. Esimesse kuuluvad teraviljasaadused, nagu mais, nisu, riis, kaer, rukis, oder ja hirss, ning mugulviljad, nagu näiteks kartul ja jamss. Need süsivesikuterohked toiduained on organismi vahetuks energiaallikaks. Teise gruppi kuuluvad kaunviljad, nagu aed- ja põldoad, sojaoad, läätsed, kikerherned, ning mõned loomsed toiduained, nagu liha, kala, munad, piim ja piimasaadused. Need sisaldavad valku, rauda, tsinki ja mitmesuguseid vitamiine. Kolmanda rühma moodustavad puuviljad, marjad ja köögiviljad. Neist saab olulisi vitamiine ja mineraale. Samuti annavad need kiudaineid ja energiat ning on ainsaks C-vitamiini looduslikuks allikaks.

Vastavalt dr Héctor Bourgesile, kes on Mehhiko Salvador Zubiráni nimelise riikliku meditsiini- ja toitumisinstituudi (INCMNSZ) direktor toitumise alal, eeldab tervislik toitumine kõigi nende kolme rühma toiduainete küllaldast ja tasakaalustatud tarbimist. Ta soovitab meil „arvata igasse söögikorda vähemalt ühe toiduaine igast rühmast ning vaheldada iga rühma toiduaineid ja nende valmistusviisi nii palju kui võimalik”.

Mõelgem María näite peale. Ta elas oma perega Mehhikos Hidalgo osariigi maapiirkonnas Atopixcos. Nad olid väga vaesed ning nende põhitoiduks olid tortiljad, oad, makaronid, riis ja tšillipipar. Erinevalt Angélica perest, kellest oli juttu artikli alguses, kuulusid nende toidusedelisse veel kõrvitsad, seened ja sellised rohttaimed nagu portulak, hanemalts ja rebashein, mis selles maakohas kasvasid. Samuti püüdsid nad aeg-ajalt süüa hooajalisi puuvilju. Need pingutused tagasid neile parema tervise.

INCMNSZ-i toitumisteaduse ja -hariduse osakonna juhataja dr Adolfo Chávez soovitab kasutada loomseid toiduaineid roa lisandina, mitte aga põhikomponendina. Näiteks võib valmistada söögi vaid mõnest munast koos kartulite, köögiviljade ja ubadega. „Seda nimetatakse toitumisteaduses roa täiendamiseks,” ütleb dr Chávez. Siiski on põhjust ettevaatuseks: puu- ja köögiviljad tuleb alati hoolikalt pesta, eeskätt need, mida kavatsetakse toorelt süüa.

Samuti peab toiduvalik vastama inimese vajadustele, arvesse tuleb võtta selliseid tegureid nagu vanus, sugu ja elulaad. Täiskasvanutel soovitatakse iga toidukorra ajal süüa kaks portsjonit puu- ja/või köögivilja ning suurendada täisteraviljatoitude ja kaunviljade tarbimist. On antud nõu loomseid toiduaineid iga söögikorra ajal vaid väikestes portsjonites süüa, kusjuures eelistada tuleks kala, kana (ilma nahata) ja tailiha. Samuti soovitatakse piirata rasva ja suhkru tarbimist.

Ka arengumaades ja vaesuses elavatel inimestel on vahel võimalik oma toiduvalikut parandada. Kuidas? Tuleb valida toitainerikkad toiduained, vaheldada ja kombineerida neid, näiteks valmistada teraviljatoite koos kaunviljadega. Tarvita väikeses koguses liha või mune, et tõsta toidu toiteväärtust. Samuti kasuta ära ümbruskonnas kasvavaid rohttaimi ning hooajalisi puuvilju ja marju.

Meie Looja laseb inimeste rõõmuks „tuua leiba välja maa seest” (Laul 104:14). Piiblis Koguja 9:7 öeldakse: „Mine söö rõõmuga oma leiba.” Kindlasti võime toidu valikul tasakaalu ja mõõdukust ilmutades kasu saada kõigest maitsvast ja toitvast, mis Looja on meile andnud.

[Pilt lk 26]

ESIMENE RÜHM: teraviljasaadused ja mugulviljad

[Pilt lk 26]

TEINE RÜHM: kaunviljad, liha, kala, munad ja piimasaadused

[Pilt lk 26]

KOLMAS RÜHM: puu- ja köögiviljad