Jaanalinnumunas sündiv ime

„ÄRGAKE!” LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI KORRESPONDENDILT

LIIKUMATU jaanalinnumuna inkubaatoris ei reeda vähimalgi määral seda, mis toimub selle sees või millised suured muutused seal peagi toimuma hakkavad. Siin, jaanalinnufarmis, on aga võimalik saada teada, millised imelised sündmused leiavad aset jaanalinnu arenedes looteeast alates.

Kuidas munade eest hoolitsetakse

Jaanalinnuemad munevad umbes 1,5 kilogrammi kaaluvad vandlikarva munad liiva sisse pesalohku. * Niipea, kui munad on munetud, viivad farmitöölised need inkubaatorisse, mis on nende koduks umbes kuus nädalat.

See on aeg, mil jaanalinnumunadega tuleb väga hoolikalt ümber käia. Neid hoitakse soojas, umbes 37 °C juures, mis on loote arenguks kõige sobivam. Et munarebu või loode ei vajuks muna põhja ega jääks nahkkesta külge kinni, pööravad seadised neid automaatselt või pööratakse neid iga päev käsitsi ümber. Just seda teevad ka savannis elavad jaanalinnuvanemad liivalohus lebavate munadega.

Pilguheit muna sisse

Kuidas saada teada, mis toimub linnumuna sees? Farmer võtab õrnalt muna ja asetab selle ühe kasti ülaosas olevasse auku. Kasti sees on ere elektripirn. Tänu sellele protseduurile, mida nimetatakse muna läbivalgustuseks, saab farmer aimu loote imepärasest arengust. Uurimaks loote arengut, valgustab farmer mune perioodiliselt. Kui läbivalgustustel on muna keskel näha vedelikku, on selge, et muna pole viljastatud ning seda ei panda inkubaatorisse tagasi.

Nende 39 päeva jooksul, mil jaanalinnumune inkubaatoris hoitakse, toimub portselanitaolise munakoore sees imeline areng. Samal ajal moodustub õhukamber, mis võtab lõpuks muna sisemusest enda alla umbes kolmandiku. * Nii jääb linnupojale küllaltki vähe ruumi ning ta muudab asendit, mis aitab tal peagi muna seest väljuda. Enne seda peab aga aset leidma tähtis protsess – rebukott peab imenduma läbi nabaväädi ja naba linnupoja tillukesse kõhtu. Rebukott sisaldab energiarikkaid toitaineid, mida linnupojad vajavad peagi pärast koorumist.

Koorumine

Lõpuks saabub kauaoodatud päev, mille tunnistajaks saame olla ka meie. Enne kui linnupojad saavad asuda munakoore purustamise juurde, tuleb neil lõhkuda õhukambri sisekest. Erinevalt teiste linnuliikide poegadest, kellel on munahammas, millega munakoorde avaus lüüa, katab jaanalinnupoegade nokka kiht, mis kaitseb nende õrna nokatippu. Jaanalinnupoeg hoiab oma nokka vastu munakesta ning surub kaela tagaosaga vastu kesta seda osa, mis lahutab teda õhukambrist. Pärast suurt tõukamist nahkkest lõpuks  puruneb. Nüüd on kogu muna sisemus linnupoja päralt. (Vaata joonist A.)

Esimest korda hingab linnupoeg oma tillukeste kopsude abil. Pärast niisuguseid jõupingutusi läheb aga sellistes kitsastes oludes talumatult umbseks. Seega pole võitlus veel lõppenud ning linnupojal tuleb edasi pingutada ja lõhkuda ka munakoor. Linnupoeg tõmbab korduvalt oma pead tahapoole ja lööb kogu jõust nokatipuga vastu koort. Lõpuks tekib munakoorde kitsas pragu ja väsinud linnuke näeb valguskiirt ning saab hingata värsket õhku. (Vaata joonist B.)

Pärast vajalikku puhkust on linnupojal piisavalt jõudu, et pragunenud munakoort edasi lõhkuda, milleks talle on abiks parem jalg ja tilluke kaitsekihiga kaetud nokk. Ajanud munakoore tükid laiali nagu väike Koljat, üritab ta end püsti ajada ja vaatab ümbritsevat maailma nii suure väärikuse ja enesekindlusega, kui see äsjakoorunud ja võbiseval jaanalinnupojal üldse võimalik on. (Vaata joonist C.)

Miks ei aita farmer linnupoega pragunenud munakoorest välja? See võib linnule ohtlik olla. Rebu imendumine võtab aega, misjärel naba tõmbub kokku ja sulgub. Kui keegi püüaks mõtlematult linnupoega aidata ja seda protsessi kiirendada,  võiks see väikest ja õrna olevust vigastada või ta tõsisesse nakkusohtu seada.

Lõpuks ongi farmi väiksed jaanalinnupojad koorunud. Meile, kõrvalseisjatele, on see justkui põnev etendus, kui näeme, mismoodi väsinud, aga võidukad linnupojad end munakoorest välja rabelevad.

Kohtumine kasuvanematega

Mõne aja pärast kuivab linnupoegade sametine sulestik inkubaatori soojas õhus ning nad muutuvad vastupandamatult armsaks ja kohevaks. Pärast seda asetatakse linnupojad väikse puuriga õue päikese kätte. Kuidas neile küll õues meeldib! Lõpuks ometi saavad nad oma väikseid värisevaid jalgu liigutada, mida nad nii väga on igatsenud.

Järgmine päev on neile udusulistele linnupoegadele ülitähtis. Nad viiakse kokku oma kasuvanematega, täiskasvanud jaanalindudega, kes hoolitsevad nende eest järgmised kolm kuud. Siiamaani pole linnupojad nälga tundnud, sest nad on saanud toitaineid munarebust. Mõned päevad pärast koorumist muutuvad aga linnupojad juba pisut näljaseks. Mis on nende järgmiseks roaks? Oleme üllatunud, kui näeme, et pojad hakkavad sööma oma kasuvanemate värskeid väljaheiteid. Farmer selgitab, et see aitab kaasa nende immuunsüsteemi väljakujunemisele.

Kui naljakas on vaadata, mismoodi need pisikesed paterdajad püüavad iga hinna eest oma pikajalgsete kasuvanemate kannul püsida. Kahtlemata nõuab see neilt suuri pingutusi. Jaanalinnupojad kasvavad aga uskumatult kiiresti, koguni 30 sentimeetrit kuus. Kõigest kuu aja pärast suudavad nad juba suurte lindudega sammu pidada.

Kui noored linnud on saanud poole aasta vanuseks, on nad sirgunud täiskasvanud linnu suuruseks ehk ligi 2,5 meetri kõrguseks. On raske uskuda, et kõigest üle poole aasta tagasi olid need pika kaela ja pikkade jalgadega olevused liikumatu muna sees jaanalinnufarmi inkubaatoris.

[Allmärkused]

[Joonis lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KOORUMINE

A

B

C

[Allikaviide]

Visandite allikas: Dr. D. C. Deeming

[Pilt lk 23]

Kauaoodatud päev, mil linnupojad kooruvad

 [Pildi allikaviide lk 25]

John Dominis/Index Stock Photography