Kas globaliseerumine lahendab tõesti meie probleemid?

„Tänapäevane globaalühiskond on kaugel ideaalist, sellel on palju puudusi. Mitte kõiki selle elanikke ei kohelda õiglaselt, neil puuduvad võrdsed võimalused. Miljonid on niivõrd vaesed, et nad isegi ei arva end kogukonda kuuluvat.” („OUR GLOBAL NEIGHBOURHOOD”)

AAFRIKA ühe suurlinna elaniku Fatima arvates on tal vedanud. Tal on vähemalt külmkapp. Tema perekond elab aga metallhurtsikus, mis on ehitatud kolme marmorhauakambri kõrvale. Nagu selle linna pool miljonit elanikku, elab ka Fatima tohutus surnuaias, kuid isegi sellised paigad on muutunud rahvarohkeks. „Liiga palju inimesi kolib linna, iseäranis siia hauakambritesse,” kurdab Fatima.

Umbes 15 kilomeetri kaugusel Fatima kodust asub uus uhke elamurajoon elegantsete restoranide ja 27-rajalise golfiväljakuga. Üks mänguring golfiväljakul maksab rohkem kui ühe inimese keskmine kuupalk selles Aafrika riigis. Vaesus on alati vaevanud seda linna, kuid eliitklassi sümboliks olevad golfiväljakud mõjuvad nii uudselt kui ärritavalt. Meie globaalühiskonnas eksisteerivad rahutukstegevalt koos luksus ja äärmine vaesus.

Wadi Hadhramaut on muistne linnadevaheline karavanitee, mis lookleb läbi põuase Jeemenimaa Lähis-Idas. Esmapilgul paistab, et aeg on selles kauges orus seisma jäänud. Välismulje võib olla aga petlik. Naabruses asuvas Saywūni linnas on muuseum kutsunud appi ühe ülikooliharidusega neiu, et valmistada muuseumivarasid tutvustav veebisait. Neiu on küll kohalik, kuid ta õppis USAs Ohio osariigis. Tänapäeval liiguvad nii  inimesed kui ideed maailmas nagu ei kunagi varem.

Paar tuhat kilomeetrit lääne pool, Saharas, sõidavad aeglaselt mööda kõrvalist teed lõunasse kolm veoautot. Ühe sõiduki juht Mashala veab televiisoreid, videomakke ja satelliiditaldrikuid. Ta ise jälgib maailmasündmusi Ameerika uudistekanalitest. Tema sõnul on ta kodulinnas kõigil satelliittelevisioon. Ülemaailmne meedia pole jõudnud vaid üksikutesse paikadesse maa peal.

Inimeste, ideede, uudiste, raha ja tehnika ülemaailmne pidev liikumine on loonud uue globaalühiskonna, millel on oma kasulikud küljed. Globaliseerumine aitab Jeemenis propageerida kohalikku kultuuri ja võimaldab Mashalal teenida kolmenädalase reisiga ligi 3000 dollarit. Säärast raha ei saa aga igaüks. Fatima ja tema naabrid näevad, kuidas mõned vähesed naudivad globaliseerumise hüvesid, samal ajal kui nemad virelevad vaesuses.

Kuigi meie globaalühiskond on kaugel ideaalist, on globaalse integreerumise protsess tõenäoliselt pöördumatu. Kas inimesed oleksid valmis välja lülitama oma televiisorid, viskama ära mobiiltelefonid, hävitama arvutid ja lõpetama teistes maades reisimise? Kas riigid püüaksid end poliitiliselt ja majanduslikult muust maailmast täiesti isoleerida? See tundub üpris ebatõenäoline. Mitte keegi ei soovi loobuda globaliseerumise hüvedest. Kuidas on aga lood sellega kaasnevate probleemidega? Need põhjustavad järjest rohkem muret ja puudutavad igaühe elu. Vaadelgem lühidalt mõningaid globaliseerumise kahjulikke kõrvalmõjusid.

Süvenev lõhe

Globaalsed rikkused pole kunagi õiglaselt jagunenud, kuid majanduslik globaliseerumine on süvendanud veelgi lõhet rikaste ja vaeste vahel. Tõsi küll, ilmneb, et mõned arenguriigid on saanud kasu globaalmajandusega integreerumisest. Eksperdid väidavad, et viimase kümne aasta jooksul on Indias allpool vaesuspiiri elavate inimeste arv langenud 39 protsendilt 26 protsendile ning et sarnane protsess on toimunud kogu Aasias. Üks uurimus näitab, et aastaks 1998 elas kõigest 15 protsenti Ida-Aasia elanikkonnast ühe dollari eest päevas, võrrelduna 27 protsendiga kümme aastat varem. Ülemaailmne olukord pole aga sugugi nii lootustandev.

Sahara-taguses Aafrikas ja veel mõnes vähem arenenud piirkonnas on inimeste sissetulek viimase 30 aastaga tegelikult vähenenud. „Rahvusvaheline kogukond ... lubab selles enneolematult rikkas maailmas ligi 3 miljardil inimesel (peaaegu pool inimkonnast) elatuda vaid 2 dollarist või vähemast  päevas,” osutab ÜRO peasekretär Kofi Annan. Üks säärase hiiglasliku sotsiaalse lõhenemise peapõhjusi on majanduslik kasumihuvi. „Kusagil maailmas ei hooli erarahaturud väga vaestest,” selgitab USA endine rahandusminister Larry Summers. „Tavalised pangad ei püüagi kanda kinnitada vaestes kogukondades, kuna seal ei liigu raha.”

Tohutu vahe rikaste ja vaeste sissetulekus eraldab nii inimesi kui ka riike. Alles mõne aja eest ületasid Ameerika Ühendriikide jõukaima mehe rikkused enam kui 100 miljoni kaasmaalase vara netoväärtuse. Globaliseerumine on soodustanud ka rikaste hargmaiste kompaniide kasvu, nii et need on teatud kaupade osas saavutanud peaaegu täieliku kontrolli maailmaturul. Näiteks aastal 1998 kontrollis vaid kümme kompaniid 86 protsenti 262 miljardi dollarilisest telekommunikatsiooniärist. Sääraste hargmaiste kompaniide majanduslik mõjujõud ületab tihti valitsuste oma ning inimõiguskaitseorganisatsiooni Amnesty International’i sõnul pole „inimõigused ja töötajate õigused nende jaoks sugugi esmatähtsad”.

Seepärast on mõistetav, miks inimõiguste organisatsioonid tunnevad muret maailma rikkuste koondumise pärast väheste privilegeeritute kätte. Kas sulle meeldiks elada paikkonnas, kus 20 protsenti rikkaid teenib 74 korda rohkem kui 20 protsenti vaeseid? Televisiooni kaudu teab see vaesuses virelev 20 protsenti väga hästi, kuidas elavad nende jõukad kaasmaalased, kuigi neil pole suurt mingit võimalust enda olukorda parandada. Säärane globaalühiskonnas valitsev äärmine ebaõiglus külvab kindlasti palju rahutuse ja frustratsiooni seemneid.

Kultuuri globaliseerumine

Teine murevaldkond on kultuuride kokkupõrked ja materialistlike väärtuste levik. Ideedevahetus on globaliseerumise üks tähtsaid jooni ning miski ei sümboliseeri seda fenomeni rohkem kui Internet. Kahjuks ei levitata Internetis vaid kasulikku informatsiooni, kultuuri ja äritegevust. Mõned veebisaidid propageerivad pornograafiat, rassismi või hasartmänge. Mõned annavad isegi täpseid juhiseid, kuidas ise pomme valmistada. Nagu viitab Thomas L. Friedman, „on Internetis pahandused vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Sa võid sattuda virtuaalsesse neonatside õllelokaali või pornograafilisse raamatukokku, ... kus sind mitte keegi ei peata ega suuna”.

Televisioonil ja filmidel on samuti suur mõju inimeste mõtlemisele. Maailma filmiekraanidel edastatavad sõnumid lähtuvad tihti Hollywoodist, maailma peamisest fantaasiakontorist. Need väärtused, mida see tohutu meelelahutustööstus peegeldab, propageerivad tihti materialismi, vägivalda ja ebamoraalsust. Taolised väärtused võivad olla maailma paljudele kultuuridele täiesti võõrad. Siiski ei suuda valitsused, haridustöötajad ja lapsevanemad reeglina sellele voolule vastu seista.

„Me armastame USA kultuuri ... ja teame kõiki Hollywoodi tähti,” selgitas elanik Kuubast Havannast ühele põhja-ameeriklasele. Lääne kultuur ülistab ka kiirtoitu ja  karastusjooke. Üks Malaisia ärimees täheldas: „Inimesed armastavad siin kõike läänelikku, iseäranis ameerikalikku. ... Nad soovivad süüa lääne toite ja olla ise läänelikud.” Ühe Havanna kolledži rektor tõdes kurvalt: „Kuuba pole enam saar. Enam polegi üldse saari, on vaid üks suur maailm.”

Sissetungiv lääne kultuur mõjutab inimeste lootusi ja soove. „Soovist teistele mitte alla jääda ei taotleta enam mitte oma lähinaabrite, vaid filmides ning televisiooni-show’des nähtud rikaste ja kuulsate elustiili,” märgib 1998. aasta inimarengu aruanne. On ilmne, et valdav osa inimkonnast ei saavuta seda kunagi.

Kas globaliseerumine on lahendus?

Nagu paljudel teistel inimeste ettevõtmistel, on globaliseerumiselgi nii head kui halvad küljed. Mõnele on see toonud majanduslikku kasu ning see on juhatanud sisse globaalse kommunikatsiooni ajastu. Siiski saavad sellest rohkem kasu rikkad ja vägevad kui vaesed ja puudusekannatajad. Nii kurjategijad kui isegi viirushaigused on kasutanud globaliseerumise eeliseid tunduvalt tõhusamalt kui valitsused. (Vaata kaste lk 8 ja 9.)

Suurel määral on globaliseerumine meie ebatäiuslikus maailmas valitsevaid probleeme hoopis võimendanud. Selle asemel et pakkuda maailma hädadele lahendusi, on globaliseerumine ise muutunud mureküsimuseks. Sotsiaalsed lõhed on suurenenud ja pettumust on üha rohkem. Kõikjal maailmas rabelevad valitsused selle nimel, et saada globaliseerumisest kasu, ning püüavad samal ajal kaitsta oma elanikke selle kahjulike tagajärgede eest. Kas see õnnestub neil? Kas inimsõbralik globaliseerumine võiks olla lahendus? Järgmine artikkel analüüsib neid küsimusi.

 [Kastid/pildid lk 8, 9]

GLOBALISEERUNUD KURITEGEVUS JA TERRORISM

Kahjuks saab äri ja kaubanduse edendamisvahendeid hõlpsasti muuta kuritegevuse tööriistadeks. „Samal ajal kui hargmaised korporatsioonid on aktiivselt osalenud maailma majanduse globaliseerumises, on rahvusvahelised kuritegelikud sündikaadid kärmed sellest kasu lõikama,” selgitab 1999. aasta inimarengu aruanne. Mis kasu on organiseeritud kuritegevus globaliseerumisest saanud?

Uimastikartellid on leidnud tohutult uusi võimalusi miljardidollariliste tulude pesemiseks. Samuti teeb paljude tollikontrollide likvideerimine ja inimeste üha suurenev liikumine kartellidele tunduvalt lihtsamaks illegaalsete uimastite transpordi ühest riigist või ühelt kontinendilt teise. On huvitav, et 1990. aastatel kokaiini tootmine kahekordistus ja oopiumi tootmine kolmekordistus. Rahvusvahelised maffiagrupid on samuti arendanud tulutoovat prostitutsiooniäri. Igal aastal saadavad nad Lääne-Euroopasse sel eesmärgil umbes 500 000 naist ja tüdrukut, seda enamasti sunniviisil.

Kuritegelikud sündikaadid nagu ka hargmaised korporatsioonid on viimastel aastatel oma jõu ühendanud. Paljud tegutsevalt globaalselt ja see toob neile aastas arvestuste kohaselt 1,5 triljonit dollarit tulu, mis on suurem kui Prantsusmaa rahvamajanduse kogutoodang. *

Internet on samuti osutunud ideaalseks tööriistaks ebaausate arvutispetsialistide käes. Aastal 1995 varastas üks kräkker miljoni dollari maksumuses informatsiooni ning lisaks ka 20 000 konfidentsiaalset krediitkaardinumbrit. „Varastamine uue tehnika abil pole nii riskantne ja on palju tulutoovam,” selgitas Hispaania pankur José Antonio Soler.

Ka terroristid kasutavad globaliseerumise vahendeid enda kasuks ära. Tänu ülemaailmsele uudistelevile võib mõne Lääne turisti röövimine planeedi kõrvalises paigas tuua mistahes poliitilise kaebuse silmapilkselt avalikkuse tähelepanu orbiiti.

 SOOVIMATUD „REISIJAD”

Haigused nagu ka inimesed võivad reisida kogu maailmas ja mõned säärased haigused on surmavad. „Inimeste, kaupade ja ideede ülemaailmse liikumise tohutu kasv on peamine haiguste globaalse leviku põhjus,” selgitab epideemiate ekspert professor Jonathan M. Mann. „Maailm on kiiresti muutunud palju kaitsetumaks haiguspuhangute, eeskätt uute ja vanade nakkushaiguste laialdase leviku ning isegi ülemaailmse leviku ees.”

Mitte miski ei sümboliseeri seda uut globaalset ohtu jõulisemalt kui AIDSi pandeemia, millesse sureb praegu umbes kolm miljonit inimest aastas. Mõnes Aafrika riigis kardavad meedikud, et sellesse haigusse sureb lõpuks kaks kolmandikku noortest meestest ja naistest. „Vaatamata epideemiate, sõja ja nälja millenniumile, pole mitte kunagi varem ajaloos olnud suremus noorte hulgas niivõrd suur,” teatab ÜRO HIV/AIDS-i ühendprogramm.

Mikroobid ja viirused pole ainsad soovimatud globaalreisijad. Loomad, taimed ja putukad on pääsenud välja nende tavalisest elupaigast ja tunginud teistele kontinentidele. Vaikse ookeani saari on hakanud asustama Austraaliast pärit mürkmaoliik, kes on sinna sattunud ilmselt salaja lennuki pardale hiilides. Guamis on see madu juba hävitanud peaaegu kõik metslinnud. Vesihüatsint on Lõuna-Ameerikast levinud juba 50 troopikariiki, kus ta blokeerib kanaleid ja hävitab kalatiike. „Sissetungivad võõrliigid” lähevad globaalmajandusele maksma võib-olla sadu miljardeid dollareid aastas, pealegi levitavad need haigusi ja põhjustavad ulatuslikku ökoloogilist hävingut,” teatab „International Herald Tribune”.

[Allmärkus]

[Pildid]

RAHA SMUGELDAMINE

Mängukarude saadetises

KOKAIINI SMUGELDAMINE

Ühest haagissuvilast leiti piiriületuspunktis 4 000 000 dollari väärtuses kokaiini

BIOTERRORISM

Sõdurid otsivad Kapitooliumilt (USA, Washington) Siberi katku pisikuid

POMMIPLAHVATUSED

Autopommiplahvatus Iisraelis

AIDS-I GLOBAALNE LEVIK

AIDS-i epideemia on Lõuna-Aafrika Vabariigis niivõrd levinud, et mõned riiklikud haiglad ei võta enam inimesi vastu

VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG

Boigad on Guami metslinnud peaaegu täielikult hävitanud

VESIHÜATSINT

See taim ummistab kanaleid ja jõekaldaid juba 50 riigis

[Allikaviited]

Raha ja kokaiini smugeldamine: James R. Tourtellotte and Todd Reeves/U.S. Customs Service; bioterrorism: AP Photo/Kenneth Lambert; põlev buss: AP Photo/HO/Israeli Defense Forces; laps: AP Photo/Themba Hadebe; madu: Photo by T. H. Fritts, USGS; vesihüatsint: Staff CDFA, California Dept. of Food & Agriculture, Integrated Pest Control Branch

[Pildid lk 7]

Globaalmajandus on süvendanud lõhet rikaste ja vaeste vahel

[Allikaviide]

UN PHOTO 148 048/J. P. Laffont – SYGMA

[Pildid lk 10]

Internetti kasutatakse terrorismi edendamiseks