Putukariigi jäätmekäitluseksperdid

LIGIKAUDU 150 aastat tagasi hakkasid inimesed rajama keerukaid reovee ja jäätmete kõrvaldamise süsteeme. Putukariigis oli aga juba ammu olemas jäätmekäitlusekspert – troopilises Ameerikas elav väike sipelgas.

Aedniksipelgad elavad tavaliselt miljoniliikmelises peres suures maa-aluses pesas. Igal sipelgapere liikmel on oma ülesanne. Mõned sipelgad koguvad lehetükikesi, teised jälle mäluvad need peeneks massiks. Seda lehemassi kasutavad aedniksipelgad selleks, et kasvatada oma pesa kambrites söödavaid seeni. Kõik, mis võiks levitada nakkusi, näiteks kahjulikud seened, surnud või surevad sipelgad ja kõdunev aine, viiakse aga kambritest minema. Mida sipelgad oma „prügiga” ette võtavad?

Ajaleht „The Independent” kirjutab, et briti teadlased Sheffieldi ülikoolist on leidnud sellele küsimusele vastuse. Aedniksipelgad viivad oma jäätmed seenekasvatuskambrikeste lähedal asuvatesse suurematesse kambritesse. Sipelgad, kelle kohustuseks on prügitöötlus, veedavad neis kambrites kogu oma elu, pöörates jäätmeid ümber. Jäätmete ümberpööramine aitab kaasa nende lagunemisele, mis omakorda hävitab haigusttekitavaid baktereid. Teised sipelgad ei sisene jäätmekambritesse mitte kunagi. Nad toovad jäätmed tunnelisse, kust prügitöölised need minema viivad. Niisugune tõhus jäätmekäitlus hoiab ära igasuguse saastumisohu ja kaitseb sipelgapere tervist.

Jumal pole andnud tarkust üksnes putukatele. Üle 3500 aasta tagasi andis ta Iisraeli rahvale praktilisi tervisejuhendeid. Kui iisraellased nende juhendite järgi elasid, võisid nad ära hoida toidu ja veevarude saastumise, peatada nakkushaiguste leviku ning kõrvaldada ohutult jäätmed. Kui palju haigusi ja surmajuhtumeid on küll nende põhimõtete järgimisel võimalik ära hoida! (3. Moosese 11:32–38; 4. Moosese 19:11, 12; 5. Moosese 23:10–15.)