Kõrrelised – rohkem kui lihtsalt rohi meie jalge all

MÕNE jaoks tähendavad need taimed lihtsalt õuemuru, mis vajab pidevat pügamist. Põllumeestele ja jalgpalluritele on need aga seotud igapäevase tööga ning lastele saab neist ideaalse mänguväljaku. Ent kas kõrrelisi kasutatakse ainult haljasalade kaunistamiseks ja mänguväljakute katteks ning kasvatatakse põllul?

Kui sa elad linnas mitmekorruselises kortermajas, võib sulle tunduda, et sinul pole kõrrelistega suurt midagi pistmist. Siiski puutub peaaegu igaüks meist nende taimede või nendest valmistatud toodetega kokku iga päev. Millised taimed on kõrrelised ja mis kasu me neist saame?

Mis iseloomustab kõrrelisi?

Heitkem nendele lihtsatele taimedele lähem pilk. Kõrreliste teaduslikuks nimetuseks on Gramineae ehk Poaceae ning nad kuuluvad üheiduleheliste rohttaimede klassi. Mõned võivad pidada kõrrelisteks ka lõikheinalisi ja loalisi, kuid tegelikult moodustavad need eraldi sugukonnad. Mille järgi võib siis ära tunda kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi? Vaatame kõigepealt nende vart.

Kas taime vars on ruljas ja õõnes, kas sellel on sõlmed? Kas lehelabad on pikad, lamedad, kitsad ja rööproodsed ning tõusevad varrelüli ümbritsevast lehetupest? Kas lehelabad asetsevad vastakuti kahe püstise reana? Kas kõrvaljuurtega peajuure asemel moodustavad juured puntras niidikeste võrgustiku? Kas õied (kui neid on näha) on silmatorkamatud ja väiksed ning moodustavad täha, pööristäha või pöörise? Kui vastused kõigile küsimustele on jaatavad, kuulub taim tõenäoliselt kõrreliste sugukonda.

Kuigi kõrrelised paistavad olevat üsna ühenäolised, kuulub sellesse sugukonda hulgaliselt liike, koguni 8000 kuni 10 000. Nende taimede kõrgus ulatub kahest sentimeetrist 40 meetrini mõnede bambuseliikide puhul. Kõrrelised moodustavad tegelikult enamiku maakera katvast taimestikust. Ja pole ka ime, sest kõrrelised on ühed kõige kohanemisvõimelisemad taimed, mis kasvavad nii polaarpiirkondades kui ka kõrbetes, nii troopilistes vihmametsades kui ka tuulistel mäenõlvadel. Sellistes taimkatte piirkondades nagu stepid, ljaanod, pampad, preeriad ja savannid on kõrrelised domineerivateks liikideks.

Üks peamisi tegureid, miks eri kõrreliste liigid igal pool nii hästi kasvavad, on nende elujõulisus. Erinevalt paljudest teistest taimedest ei kasva kõrreliste vars pikemaks mitte tipust, vaid sõlmede pealt. Uued võsud võivad hakata  arenema kas maapealsetest või maa-alustest rõhtsatest vartest. Niisiis, kui kõrreliste tipud ära niidetakse või lehmad need ära söövad, kasvavad need ikka edasi, samal ajal kui paljude teiste taimede kasv jääb seisma. See selgitab, miks sage niitmine peatab küll teiste taimede kasvu, kuid soodustab seda kõrreliste puhul, ning võib teha muru tihedaks ja kauniks.

Peale selle, kui kõrreliste vart painutab tuul või neile peale astutakse, võivad enamiku liikide kõrred kasvades end jälle püsti ajada. Neil põhjustel taastuvad kõrrelised tavaliselt pärast kahjustamist kiiresti ja see annab neile võitluses päikesevalguse eest eelise teiste taimede ees. Meil on põhjust rõõmsad olla, et kõrrelised nii visad on. Sõltub neist ju paljuski meie elu.

Mitmekülgsed taimed

Lisaks rohkusele on kõrrelised ka kõige tähtsam õistaimede sugukond maakeral. Üks botaanik ütles, et kõrrelised on meie toidu alus. Need on otsekui „tamm, mis kaitseb inimkonda nälja eest”. Meenuta, mida sa täna  sõid. Kas alustasid päeva hirsi-, kaerahelbe-, riisi- või tatrapudruga? Kui nii, siis sõid sa kõrreliste teristest valmistatud toitu. Võib-olla sõid sa hoopis võileiba. Nisu, rukis, oder või muud teraviljad, mille jahust tehakse saia- ja leivatooteid, on samuti kõrrelised. Ka maisihelbed ja muud maisitooted pole erandiks, kuna ka mais on kõrreline. Kas sa jõid teed või kohvi suhkruga? Üle poole suhkrutoodangust saadakse suhkruroost, mis kuulub samuti kõrreliste hulka. Isegi piim ja juust on meil laual tänu kõrrelistele, kuna need taimed on lehmade, lammaste ja kitsede peamiseks toiduks.

Millest koosnes sinu lõunasöök? Nii makaronid kui ka pitsapõhi valmistatakse nisujahust. Kanu ja teisi kodulinde toidetakse tavaliselt viljateradega. Veised toituvad igasugu kõrrelistest. Seega saame mune, linnu- ja loomaliha süüa suures osas tänu looma ainevahetuse käigus lagundatavatele kõrrelistele. Kõrrelisi võib tarbida ka joogi kujul. Piim oleks üks näide, kuid kõrrelistest tehakse ka paljusid alkohoolseid jooke, näiteks õlut, viskit, rummi, riisiveini, kalja ja viina.

Ära pahanda, kui siin polnud mainitud sinu lemmiktoitu. Kõiki toiduaineid, mis on saadud tänu kõrrelistele, pole võimalik üles lugeda. Mõningate arvestuste kohaselt saadakse üle poole maailmas tarbitavatest kaloritest just kõrrelistest. Pole siis ime, et kõrrelistega on kaetud ligi 70 protsenti kogu kultiveeritavast maast.

Kõrrelisi ei kasutata siiski üksnes toiduks. Mõningais paigus ehitatakse savist ja õlgedest majaseinu, ning just õled on need, mis annavad seintele vajaliku tugevuse. Mitmes maailma osas tehakse roogkatuseid. Kagu-Aasias valmistatakse bambusest tellinguid, torusid, mööblit, seinu ja muid vajalikke esemeid. Kõrrelistest punutakse ka matte ja korve ning need on liimi ja paberi tooraineks. Ära unusta oma rõivaid. Enamik loomi, kellelt me saame villa ja nahka, toituvad kõrrelistest. Üht kõrrelise liiki, harilikku arundot, kasutatakse puupuhkpillide, näiteks klarneti lesthuuliku valmistamiseks. Pole leitud ühtki teist materjali, mida saaks kasutada samal eesmärgil nii hästi kui arundot.

Kõrrelised katavad ja kaunistavad suurt osa meie maakerast. Kui ilus, rahulik ja lõõgastav vaatepilt on roheline niit või hästi hoolitsetud muru. Kuna kõrreliste mass on nii suur, on need üheks suuremaks hapnikutootjaks. Peale selle kaitsevad nende peened juured mulda erosiooni eest. Kui mõelda kõrreliste mitmekülgsuse peale, pole sugugi üllatav, et kõrreliste kasutamisel ja kultiveerimisel on pikk ajalugu.

Kõrrelised ajaloos

Esimest korda viidatakse kõrrelistele Piiblis loomisaruandes. Jumal ütles kolmandal loomispäeval: „Maast tärgaku haljas rohi” (1. Moosese 1:11). * Kõik suured tsivilisatsioonid on sõltunud ühest või teisest kõrrelise liigist. Näiteks egiptlaste, kreeklaste ja roomlaste pearoaks olid nisust ja odrast valmistatud toidud, hiinlastel hirsi- ja riisitoidud, Induse jõe ääres elavatel rahvastel nisu-, odra- ja hirsitoidud ning maajadel, asteekidel ja inkadel maisitoidud. Mongoli ratsaväe hobustele olid söödaks määratute steppide kõrrelised. Jah, kõrrelised on inimeste elus alati tähtsat rolli etendanud.

Kui sa järgmine kord näed tuules õõtsuvat rukkipõldu, lopsakat rohelist niitu või kõnnitee kivide vahel väikseid rohututte, võiksid mõelda sellele, kui imeline ja mitmekülgne on see taimesugukond. Sul võib tekkida ka soov tänada nende taimede suurt Loojat Jehoova Jumalat, nagu tänas laulukirjutaja, kes laulis: „Jehoova, mu Jumal, sina oled üpris suur ... Sa lased tärgata rohu lojustele ja orased inimeste tarviduseks, et tuua leiba välja maa seest! ... Kiida, mu hing, Jehoovat!”

[Allmärkus]

[Joonis/pildid lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kõrrelise ehitus

Kõrreliste peamised õisiku vormid

Tähk

Pööristähk

Pööris

Narmasjuured

Lehetupp

Lehelaba

Vars

Sõlm

 [Pildid lk 18]

Kas oled täna söönud kõrrelistest valmistatud toitu?

[Pilt lk 18]

Või oled joonud tänu neile saadud jooki?

[Pilt lk 18]

Ka nemad söövad kõrrelisi

[Pilt lk 18]

Mõned inimesed elavad nendest ehitatud majas