Kuidas said universum ja elu alguse?

„Teadus ilma religioonita on lombakas ning religioon ilma teaduseta on pime.” (Albert Einstein)

ME ELAME enneolematult hämmastaval ajal. Uute kosmoseavastuste tõttu on astronoomid sunnitud muutma oma vaateid universumi tekke kohta. Paljud inimesed on lummatud kosmosest ja esitavad igivanu küsimusi, mis on seotud meie eksistentsiga selles maailmas: kuidas ja miks universum ja elu tekkisid?

Samuti kui heidame mõttes pilgu teises suunas, iseenda sisse, tekivad seoses hiljutise inimese geneetilise koodi kaardistamisega küsimused: kuidas loodi kõik need arvukad eluvormid, ja kui keegi need lõi, siis kes? Inimese geneetilise ehitusplaani tohutu keerukus pani üht USA presidenti tõdema, et „me oleme õppimas keelt, mida Jumal kasutas elu luues”. Üks juhtivaid teadlasi, kes osales inimgenoomi dekodeerimises, tunnistas alandlikult: „Me oleme heitnud esimese pilgu omaenda käsiraamatusse, mis oli varem tuttav üksnes Jumalale.” Siiski jäävad küsimused: kuidas ja miks kõik alguse sai?

„Kaks akent”

On teadlasi, kes väidavad, et kogu universumi funktsioneerimist on võimalik selgitada ratsionaalse analüüsi teel – selleks pole vaja jumalikku tarkust. Kuid paljud inimesed, sealhulgas teadlased, ei ole täiesti nõus selle seisukohaga. Nad püüavad mõista tegelikkust nii teaduse kui ka religiooni abil. Nende arvates tegeleb teadus selle selgitamisega, kuidas elu ja universum alguse said, religioon aga peamiselt küsimusega, mis oli selle eesmärk.

Selgitades neid kahte erisugust lähenemist, ütles füüsik Freeman Dyson: „Teadus ja religioon on kaks akent, mille kaudu inimesed püüavad mõista väljaspool olevat suurt universumit.”

„Teadus tegeleb mõõdetavaga, religioon aga mõõtmatuga,” arvas kirjanik William Rees-Mogg. Ta ütles: „Teadus ei saa Jumala olemasolu ei tõestada ega ümber lükata, nii nagu see ei saa ka tõestada ega kummutada millegi kõlbelisust või esteetilisust. Pole olemas ühtki teaduslikku põhjust, miks armastada ligimest või austada inimelu ... Väide, et seda, mida teaduslikult ei saa tõestada, pole olemas, on kõige jämedam viga, mis välistaks peaaegu kõige olemasolu, mida me elus hindame, mitte ainult Jumala või inimvaimu, vaid ka armastuse, luule ja muusika.”

 „Usk”, millel rajaneb teadus

Teadlaste teooriad näivad tihti põhinevat eeldustel, mis vajavad samuti omamoodi usku. Näiteks, mis puutub elu algusesse, siis hoiab enamik evolutsioniste kinni ideedest, mis nõuavad usku mõningatesse õpetustesse. Faktid on segi teooriatega. Ja kui teadlased kasutavad oma mõjujõudu, et panna inimesi pimesi evolutsiooni uskuma, annavad nad tegelikult mõista, et inimene ei vastuta oma moraalsuse eest, kuna ta on lihtsalt bioloogia, keemia ja füüsika produkt. Bioloog Richard Dawkins märgib, et universumist ei leia me mingit kavandatust, eesmärki, head ega kurja, ei midagi peale täieliku mõttetuse.

Toetamaks sääraseid uskumusi, ignoreerivad mõned teadlased teiste teadlaste ulatuslikke uurimistöid, mis lükkavad ümber nende elu tekke teooriate hüpoteetilised alused. Isegi kui elusaine tekkimiseks oleks kulunud miljardeid aastaid, on matemaatiliselt tõestatud, et elujõulise elusraku moodustumiseks vajaolevate keerukate molekulide juhuslik tekkimine on võimatu. * Järelikult tuleb paljudes õpikutes toodud dogmaatilisi teooriad elu alguse kohta pidada alusetuteks.

Õpetus selle kohta, et elu tekkis pimeda juhuse tõttu, nõuab rohkem usku kui loomine. Astronoom David Block märkis: „Inimesel, kes ei usu Loojasse, peab olema rohkem usku kui nendel, kes usuvad. Kui inimene ütleb, et Jumalat pole olemas, esitab ta üldise tõestuseta väite, postulaadi, mis põhineb usul.”

Teadusavastused võivad mõningates teadlastes aukartust äratada. Albert Einstein möönis: „Vaevalt leiaksite sügavalt mõtlevate teadlaste hulgast kedagi, kel poleks mingisuguseid religioosseid tundeid. ... Religioossus avaldub tohutus imetluses loodusseaduste harmoonia üle, mis ilmutab ülimat intelligentsust, millega võrreldes inimese süstemaatiline mõtlemine ja tegutsemine on vaid kahvatu peegeldus.” Selline aukartus ei pane aga teadlasi veel tingimata uskuma Loojasse, isikulisse Jumalasse.

 Teaduse piirid

Kuigi teaduslikke teadmisi ja saavutusi on hea kohaselt tunnustada, on siiski paljud nõus sellega, et teadus pole ainus teadmiste allikas. Teaduse eesmärk on kirjeldada loodusnähtusi ja aidata vastata küsimusele, kuidas need toimuvad.

Teadus aitab sügavamalt mõista füüsilist universumit. Siiski, ükskõik kui põhjalikke teaduslikke uuringuid ka ei tehtaks, ei suuda teadus kunagi vastata küsimusele, miks universum üleüldse eksisteerib.

„On küsimusi, millele teadlased ei leia kunagi vastust,” märgib kirjanik Tom Utley. „Võib-olla toimus 12 miljardit aastat tagasi suur pauk. Aga miks see toimus? ... Kust aineosakesed sinna üldse sattusid? Mis oli enne seda?” Utley järeldab: „Praegu tundub ... selgem kui eales varem, et teadus ei rahulda kunagi inimeste janu teadmiste järele.”

Teaduslikud teadmised, mis on saadud just tänu niisugusele teadushimule, ei lükka sugugi ümber vajadust Jumala järele, vaid hoopis kinnitavad seda, kui tohutult kompleksne, keerukas ja aukartustäratav on maailm, kus me elame. Paljude mõtlevate inimeste arvates on üsna mõistlik järeldada, et nii füüsikaseadused, keemilised reaktsioonid, DNA kui ka imeline bioloogiline mitmekesisus on tõendiks Looja olemasolust. Vastupidise arvamuse kohta pole ühtki ümberlükkamatut tõendit.

„Usk on reaalne”

Kui universumi on valmistanud Looja, ei saa me oodata, et võiksime mõista tema olemust ja eesmärke teleskoopide, mikroskoopide või teiste teadusinstrumentide abil. Toome näite pottsepast ja tema tehtud vaasist. Ainuüksi vaasi väga põhjalik uurimine ei vastaks küsimusele, miks see valmistati. Seda tuleks küsida pottsepa enda käest.

Molekulaarbioloog Francis Collins selgitab, kuidas usk ja vaimsus võivad aidata täita lünga, mille on jätnud teadus: „Ma ei arvagi, et religioon oleks õige vahend inimgenoomi järjestuse määramiseks, ega seda, et teadus peaks andma teadmisi üleloomulike nähtuste kohta. Samas ma aga leian, et sellistele tähtsatele küsimustele nagu miks me oleme siin ja miks on inimestel vajadus religioossuse järele, ei suuda teadus rahuldavaid vastuseid anda. Inimeste seas on valitsenud igasugust ebausku, mis on aja jooksul kadunud. Usk pole aga kuhugi kadunud, mis näitab, et usk on reaalne.”

Vastus küsimusele „miks”

Õige religioon, mis vastab küsimusele „miks” ja annab elule eesmärgi, pakub ka eluks väärtushinnanguid, moraali- ja eetikapõhimõtteid ning juhatust. Teadlane Allan Sandage väljendas seda järgmiselt: „Ma ei otsi bioloogiaõpikust vastust sellele, kuidas oma elu elada.”

Miljonid inimesed maailmas usuvad, et on leidnud, kust otsida elujuhiseid. Nad tunnevad, et on ka saanud rahuldustpakkuvad vastused küsimustele: miks me eksisteerime ja mida toob tulevik? Kust võib siis leida nendele küsimustele vastuseid? Kõige vanemast ja kõige laialdasemalt levitatud pühast raamatust, Piiblist.

Piibel ütleb, et Jumal lõi maa just inimestele. Jesaja 45:18 ütleb maa kohta: „Jumal ... ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks.” Ta lõi maa peale ka kõik selle, mida inimestel läheb vaja mitte üksnes elus püsimiseks, vaid ka elust rõõmu tundmiseks.

Jumal usaldas maa inimeste hoolde, inimesed pidid seda „harima ja hoidma” (1. Moosese 2:15). Samuti näitab Piibel, et teadmised ja tarkus on Jumala and ning et meil tuleb üksteist armastada ja õiglaselt kohelda (Iiob 28:20, 25, 27; Taaniel 2:20–23). Seega võivad inimesed leida elule mõtte ainult siis, kui nad saavad teada, mis eesmärgil Jumal nad lõi, ning kui nad elavad selle eesmärgiga kooskõlas. *

Kuidas võib tänapäeva mõtlev inimene saada üle sellest näilisest lõhest teaduse ja religioossete tõekspidamiste vahel? Millised põhimõtted aitavad seda teha?

[Allmärkused]

 [Kast/pildid lk 7]

Mida on öelnud mõned teadlased

Mõned inimesed eeldavad, et enamik teadlasi väldib religiooni- ja teoloogiaküsimusi, kuna teadlased pole usklikud ega soovi sekkuda teaduse ja religiooni vahelistesse väitlustesse. See peab küll paika mõningate, kuid sugugi mitte kõigi teadlaste kohta. Pane tähele, mida on öelnud mõned teadlased.

„Universumil oli algus, teadlased aga ei oska selgitada, miks sai universum alguse. Vastus on Jumal.” „Mina pean Piiblit tõe raamatuks ja Jumalast inspireerituks. Kogu elutalitluse komplekssuse taga peab olema keegi intelligentne olend.” (USA Geoloogiaameti planetoloog Ken Tanaka)

„Lõhe (teaduslike ja religioossete) teadmiste vahel on pigem kunstlik. ... Teadmised Looja ja loomise kohta on omavahel tihedalt seotud.” (Mehhiko riikliku ülikooli füüsika ja teoreetilise keemia teaduskonna teadlane ja professor Enrique Hernández)

„Kui uurime lähemalt kogu seda infot [inimgenoomi kohta], näeme selle materjali keerukust ja vastastikust sõltuvust. See näitab, et selle on teinud intelligentne looja, intelligentne isik.” (Biokeemik Duane T. Gish)

„Teaduse ja religiooni vahel pole ebakõla. Nad mõlemad otsivad ühte ja sama tõde. Teadus näitab, et Jumal on olemas.” (Keemiaprofessor D. H. R. Barton Texasest)

[Allikaviited]

NASA/U.S. Geological Survey

Foto: www.comstock.com

NASA and The Hubble Heritage Team (STScI/AURA)

[Pildid lk 5]

Kas teadusuuringud suudavad vastata küsimusele, miks me eksisteerime?

[Allikaviide]

Courtesy Arecibo Observatory/David Parker/Science Photo Library

[Piltide allikaviide lk 6]

Tähed lk 2, 3, 5 ja lk 7 ülal: National Optical Astronomy Observatories