Väärtuslik tarbekaup sool

„TEIE olete maa sool,” sõnas Jeesus oma jüngritele (Matteuse 5:13). Tänu säilitavatele omadustele sai sõna „sool” juba muistsetes keeltes austava kaastähenduse ning see on tal ka tänapäeval.

Sool sai ka püsivuse ja kestvuse sümboliks. Seepärast kutsuti Piiblis muutmatut lepingut „soolaosaduseks” ning lepingu sõlmijad pidasid tihti ühise söömaaja, kus soolal oli lepingut kinnitav roll (4. Moosese 18:19). Moosese Seaduse järgi tuli soola lisada altaril toodavatele ohvritele, mis märgistas vabadust pahelisusest ehk rikutusest.

Huvitavaid ajaloolisi fakte

Läbi ajaloo on sool (naatriumkloriid) olnud sedavõrd väärtuslik tarbekaup, et see on põhjustanud koguni sõdu. Üks Prantsuse revolutsiooni põhjusi olid Louis XVI kehtestatud kõrged soolamaksud. Sool oli ka väärtuslik vahetuskaup. Mauri kaupmehed vahetasid soola kulla vastu vastavuses gramm grammile ning mõned Kesk-Aafrika hõimud kasutasid kivisoolatahvleid rahana. Kreeklased maksid orjade eest soolaga, mistõttu tekkis väljend „pole oma soola väärt”.

Keskajal kujunesid soola ümber mõned ebausuga seotud uskumused. Soola mahapillamist peeti hukatuse endeks. Näiteks on Leonardo da Vinci maalil „Püha õhtusöömaaeg” Juudas Iskarioti ees ümberläinud soolatoos. Teisalt oli kuni 18. sajandini üks inimese ühiskondliku seisundi näitajaid see, kuspool ta pidulauas soolatoosist istus, nii et kõrgemast seisusest inimesed istusid soolatoosist ülalpool, laua pea lähedal.

Juba ammustel aegadel õppisid inimesed soola eraldama soolajärvest, mereveest ja soolakivist. Üks muistne Hiina farmakoloogiatraktaat käsitleb rohkem kui 40 sorti soola ja kirjeldab kahte soolaeraldamise meetodit, mis on hämmastavalt sarnased tänapäeval kasutatavatele. Näiteks maailma suurimas soolatööstuses, mis paikneb Mehhikos Baja California Suri osariigis Bahía Sebastián Vizcaíno randades, eraldatakse mereveest soola päikeseenergia abil.

On arvestatud, et kui kõik maailma ookeanid ära kuivaksid, „jääks järele vähemalt 19 miljonit kuupkilomeetrit kivisoola ehk peaaegu 14,5 korda suurem kogus kui terve Euroopa kontinent ülalpool kõrgveemärki”, ütleb „Encyclopædia Britannica”. Surnumeri on aga ookeanist üheksa korda soolasem!

Soola kasutamine tänapäeval

Tänapäeval on sool jätkuvalt väärtuslik tarbekaup, mida kasutatakse toidu maitsestamiseks, liha säilitamiseks ning muu hulgas ka seebi ja klaasi tootmisel. Iseäranis huvitav on selle kasutamine tervishoius. Näiteks rikastatakse paljudes maades soola joodiga, et võidelda endeemilise joodipuudulikkusega, mis võib põhjustada struumat (kilpnäärme suurenemist) ja raskematel juhtudel ka vaimset alaarengut. Mõnel maal lisatakse soolale ka fluori, et vältida hambakaariest.

Sool on tervise seisukohalt oluline aine – see reguleerib veremahtu ja vererõhku. Kuidas siis suhtuda vaidlusküsimusse, mis seostab omavahel soola tarbimise ja kõrge vererõhu? Arstid soovitavad tavaliselt hüpertoonikutel soola ja naatriumi tarbimist piirata. Umbes kolmandik kuni pool kõrge vererõhuga inimestest on soolatundlikud. Sellisel juhul võib vähesem soola tarbimine vererõhku madaldada.

Sool teeb toidu kindlasti maitsvamaks, nagu näitab ka Iiob oma küsimuses: „Kas magedat süüakse ilma soolata?” (Iiobi 6:6). Võime olla tõesti tänulikud Loojale, „kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks”, sealhulgas väärtuslikku tarbekaupa soola (1. Timoteosele 6:17).

 [Pilt lk 15]

Erinevaid soolasorte (ülalt päripäeva): 1) ’Alaea meresool, Hawaii; 2) fleur de sel, Prantsusmaa; 3) orgaaniline looduslik meresool; 4) sel gris (hall sool), Prantsusmaa; 5) jäme meresool; 6) must merepõhjasool, India