Vaatleme maailma

Kuidas päästa vastsündinute elu

Igal aastal sureb neli miljonit imikut oma esimesel elukuul. Sellised neonataalsed surmad „moodustavad 40 protsenti alla viieaastaste laste surmajuhtumitest”, teatab Saksa ajakiri „Bild der Wissenschaft”. Mida saaks vastsündinute elu päästmiseks ette võtta? Uuringus „Maailma vastsündinute seisund” soovitatakse selliseid lihtsaid ja vähekulukaid meetmeid nagu hoida beebisid soojas ning toita neid rinnaga kohe pärast sündi, et tekiks immuunsus haiguste vastu. Surmajuhtumeid saab hoida ära ka nii, et parandatakse lapseootel emade tervislikku seisundit. Paljud neist on üle töötanud ja alatoidetud ning pole veel eelmisest sünnitusest täiesti kosunud. „Arengumaades, mille arvele langeb 98 protsenti vastsündinute surmajuhtumitest”, tuleks kohalikele elanikele õpetada ämmaemandaoskusi. „Nende esmane ülesanne peaks olema juhendada lapseootel emasid, hoolitseda õige hügieeni eest ning anda vaktsiine,” mainitakse uuringus.

 Kustuvad majakad

„Nii nagu elektripirn hakkas asendama küünalt, on karastunud majakavahti hakanud asendama automaatmajakas,” nenditakse ajalehes „Financial Post”. „Nüüd aga ilmneb, et ka automaatmajaka päevad on loetud.” Kuigi moodne majakas saadab välja võimsaid valgusvooge, mida merel võib näha 32 kilomeetri kauguselt, ning on varustatud automaatse udupasunaga, mis hoiatab meremehi, et maa on lähedal, võimaldab satelliittehnika meresõitjatel oma asukohta ülitäpselt kindlaks määrata. Nüüdisajal on laevad varustatud globaalse asukoha määramise süsteemiga, mis on meeskonnale meresõiduki juhtimisel abiks. Mike Clementsi, St. Johni (Newfoundland, Kanada) rannavalveprogrammi juhi sõnul võivad „majakad muutuda ülearuseks, sest need [globaalse asukoha määramise süsteemid] pole millegagi võrreldavad. Majaka järgi aga on võimatu navigeerida”.

Väikelapse kõne

„Nii nagu kuuljate vanemate lapsed hakkavad umbes seitsmekuuselt lalisema, ... hakkavad kurtide peres kasvavad lapsed oma vanemate peamist suhtlemisvormi jäljendades käte abil kuuldamatult lalisema”, seda isegi siis, kui need lapsed on kuuljad, kirjutab Londoni „The Times”. McGilli ülikooli (Montreal, Kanada) professori Laura Petitto juhtimisel tehtud uurimuses väidetakse, et imikutel on kaasasündinud võime tajuda kõigile keeltele, ka viipekeelele iseloomulikku rütmi ja mudelit. Professor ütleb, et kuuljad imikud, kellel on „viipekeelt kasutavad kurdid vanemad, teevad oma kätega erilisi, kindla rütmijoonisega liigutusi, mis erinevad muudest käteliigutustest. ... Tegelikult on see lalisemine käte abil”. Viipekeelega kokku puutuvad imikud tegid kahte tüüpi, aga end kuuldavalt väljendavate vanemate lapsed vaid ühte tüüpi käteliigutusi. Uurijad kasutasid asendijälgimissüsteemi, mis registreeris imikute käteliigutusi, kui nad olid 6-, 10- ja 12-kuused.

Avaldatud on kõik Surnumere kirjarullid

„Enam kui pool sajandit pärast seda, kui Juuda kõrbe koobastest leiti Surnumere kirjarullid, tähistavad õpetlased pidulikult viimase 2000 aasta vanuse usulise teksti avaldamist,” teatab „U.S.News & World Report”. 37-köitelise sarja väljaandmisest teatas kirjarulle analüüsinud õpetlaste rühma juhtinud professor Emanuel Tov. See töö sai valmis tänu moodsale tehnoloogiale, sealhulgas digitaalfotograafiale ja multispektraalpildistamisele, mis võimaldas teadlastel kustunud kirjutisi dešifreerida. Need heebrea, aramea, kreeka ja ladina keelest tõlgitud kirjutised dateeritakse ajavahemikku 250 e.m.a kuni 70 m.a.j.

Et võita ebakindlust

Kanada kristlike väljaannete kaubandusühing on pärast Ühendriikide terrorismiakti suurendanud Piiblite läbimüüki koguni 30 protsendi võrra, teatab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. „Inimesed otsivad oma küsimustele vastuseid,” ütleb ühingu juhataja Marlene Loghlin. „Üheks teguriks on hirm. Inimeste südames ja meeles on hulk küsimusi, mis ootavad vastust.” Teates lisatakse, et ka kõige väiksemates raamatupoodides on kasvanud „traagilistesse sündmustesse selgust tuua tõotavate kõikvõimalike usuliste väljaannete läbimüük”. Ühe Toronto ülikooli teoloogiaprofessori sõnul on see tavapärane reaktsioon. „Suure ebakindluse ajal hakkavad inimesed esitama fundamentaalseid usulisi küsimusi.” Ta lisab: „Abi võib olla Piiblist vastuste otsimisest.”

AIDS – Lõuna-Aafrika Vabariigi peamisi surmapõhjusi

„AIDS on saanud Lõuna-Aafrika Vabariigi peamiseks surmapõhjuseks, kusjuures kõige rängem hoop on tabanud just noori täiskasvanuid,” ütleb „The New York Times” Lõuna-Aafrika Vabariigi meditsiiniuuringute nõukogu uuringut kommenteerides. Teadlaste arvates sureb järgmise aastakümne jooksul Lõuna-Aafrika Vabariigis AIDSi viis kuni seitse miljonit inimest. Noori üle 20-aastaseid naisi sureb rohkem kui üle 60-aastaseid naisi. Lõuna-Aafrika Vabariigis on rohkem kui ühelgi teisel maal „inimesi, kes teatakse olevat nakatunud HIVi, viirusesse, mis põhjustab AIDSi”, lisatakse artiklis. „Üks üheksast lõuna-aafriklasest, sealjuures üks neljast täiskasvanust [vanuses 30–34 aastat], arvatakse praegu kandvat HI-viirust,” teatavad valitsusametnikud.

Elamine linnades

„Aastal 1900 olid suurimad linnad London, New York, Pariis, Berliin ja Chicago,” märgib Londoni „The Sunday Times”. Kuid vastavalt uutele suundumustele, „jäävad läänemaailma linnad aastaks 2015 varju. Siis on suurimad linnad Tokyo, Bombay, Lagos, Dhaka Bangladeshis ja São Paulo Brasiilias”. Neis ja veel 25 linnas on siis elanikke üle 20 miljoni. Kuid arvestuste järgi „kaotab London aastaks 2015 oma koha 30 kõige elanikerohkema linna hulgas ning saab esirea linnadest ainsaks, kus rahvaarv kahaneb”, ütleb „Times”. Plahvatuslikust kasvust tuleneb hulgaliselt probleeme. „Kõrgete kuritegevusnäitajate, vägivalla ja sotsiaalsete rahutuste poolest kuulsate vaestelinnaosade rahvastikutihedus kasvab järjest,” ütleb Douglas Massey, Pennsylvania ülikooli (USA) sotsioloogiaprofessor. Tokyo, mille elanike arv kasvab ilmselt peagi 26 miljonilt 30 miljonini, on tulnud olukorraga toime, sest linna kasv on olnud aeglasem ning vajalikud infrastruktuurid ja teenused on olemas. Massey sõnul pole Rooma ajast kuni Victoria ajastuni elanud linnades üle 5 protsendi rahvastikust, kuid aastal 2015 elab linnades tema arvestuste järgi 53 protsenti rahvastikust.

Jäta suitsetamine lõplikult maha!

„Kõik suitsetajad peavad üritama suitsetamisele lõppu teha. Õnnestumise korral tuleb kindlasti hoolitseda selle eest, et mitte taas alustada,” hoiatab professor Bo Lundback Stockholmi tööhõiveinstituudist. Miks? Sest endised suitsetajad, kes hakkavad uuesti suitsetama, võivad kannatada kopsutalitluse kiirema halvenemise all kui need, kes suitsetamist kunagi ei lõpeta. Uurimusest, kus kümne aasta jooksul jälgiti 1116 meest ja naist vanuses 35–68 aastat, ilmneb, et neil, kes kogu uurimisperioodi vältel suitsetasid, halvenes kopsutalitlus 3 protsenti, neil aga, kes rohkem kui aastaks suitsetamise lõpetasid, siis aga taas alustasid, halvenes kopsutalitlus 5 protsenti. „Kõige rohkem halveneb kopsutalitlus esimese paari aasta jooksul pärast suitsetamise taasalustamist,” hoiatab Lundback. „Suitsetajate kopsutalitlus ei taastu iial.” Neil, kes selle kümneaastase uurimisperioodi jooksul edukalt suitsetamisest lahti said, halvenes kopsutalitlus vaid 1 protsent, teatab Londoni „The Times”.