Ainulaadne metsikute valgete veiste kari

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

INGLISMAA ja Šotimaa piiri ääres Northumberlandi krahvkonnas asuvas Chillinghami pargis elab väike valgete veiste kari. Igal aastal tullakse neid veiseid kõikjalt vaatama. Miks? Kuna need loomad on ainulaadsed. Täna tulime ka meie naisega neid veiseid uudistama.

Arvatakse, et see metsikute valgete veiste kari on olnud Chillinghamis juba vähemalt 13. sajandist alates,  mil toiduhankimise hõlbustamiseks ümbritseti 600 hektari suurune lagendik taraga, et sinna veised sulgeda. Neil erakordsetel loomadel, kes elavad nüüd pargis 140 hektari suurusel maa-alal, on punased kõrvad, mustad jalad ja tähniline pea. Tähnid tekivad veistel umbes kahe aasta vanuselt ning aja jooksul muutuvad tähniliseks ka kael ja turi.

Pole teada, et mõni selle karja veis oleks sünnitanud muud värvi või kirju järeltulija. Oletatavasti pole nad ristunud ühegi koduveisega ning nad erinevad umbes tuhandest muust Chillinghami pargi veisest, keda võib praegu leida väikeste karjadena ka mujal Suurbritannias ja Põhja-Ameerikas. Analüüsid näitavad, et selle karja veregrupp on Lääne-Euroopa veiste seas ainulaadne.

Pullide sarved kasvavad ette- ja väljapoole, lehmade omad aga tahapoole. Kolju kuju ja sarvede poolest meenutavad nad tarvaid, väljasurnud metsikuid veiseid, keda on kujutatud Euroopa muistsetel koopajoonistel. Kuigi mõned eksperdid arvavad, et Chillinghami valged veised on kunagi Briti saartel elanud tarvaste otsesed järeltulijad, pole see siiski kindel.

Hierarhia karjas

Et neid loomi lähemalt näha, istume valvuri neljarattaveoga sõidukisse ja alustame kiiret sõitu mööda konarlikku karjamaad allamäge. Äkitselt märkame karja, kes on varjunud päikese eest puudesallu. Mõned loomad vaatavad meid uudishimuliku pilguga nagu veised ikka. Kaks-kolm neist tulevad ja kõnnivad ümber meie auto ning hõõruvad selle vastu oma massiivseid sarvi.

Valvur näitab, milline on karja juhtpull. See on pullidest tugevaim. Oma umbes kolmeaastase „valitsusaja” jooksul sigitab ta kõik vasikad, kes lehmadele sünnivad. Näib, et nii kantakse järgmistele põlvedele üle ainult parimad omadused. Mitte ühtki pulli ei lasta paarituda tema oma järeltulijaga ning mitte ükski poeg ei löö oma isalt üle sigitaja rolli.

Metsikud instinktid

Kord olid nende veiste suurimateks vaenlasteks hundid, kes pidasid jahti peamiselt karja nõrgematele liikmetele. Kuigi hundid surid Suurbritannias välja juba 16. sajandil, hakkab kari ehmatuse korral ikkagi mõnikord meeletult tormama. Kui ehmunud loomad lõpuks seisma jäävad, võtavad pullid instinktiivselt lehmade ja vasikate ümber ringkaitsesse, et tõrjuda võimalikku kallaletungijat.

Kuna Chillinghami valged veised on täiesti metsikud, pole moodsatest loomapidamismeetoditest nende eest hoolitsemisel suurt abi. Isegi talvel, kui rohtu napib, söövad nad ainult heina ja õlgi ning põlgavad ära teravilja ja veisetoidu. Vasikad kaaluvad sündides väga vähe, seepärast läheb poegimine üsna kergesti. Kui aga lehmal peaks poegimisel raskusi tekkima, pole teda mitte kuidagi võimalik aidata, sest loomaarste appi kutsuda ei saa. Räägitakse, et kui inimene on mõnda veist puudutanud, võib ülejäänud kari selle looma tappa.

Kui lehmad hakkavad poegima, eralduvad nad muust karjast, oma vastsündinud vasikaid hoiavad nad ülejäänud karjast eemal umbes nädal aega. Pärast seda tuleb lehm koos oma vasikaga karja juurde ning juhtpull läheb neile vastu ja viib nad karja sekka. Seejärel nuusutavad ja uurivad vasikat teised lehmad, enne kui nad ta omaks võtavad. Pärast seda, kui vasikas on omaks tunnistatud, ei pöörata talle enam erilist tähelepanu.

1967. aastal jõudis laialdaselt puhkenud suur suu- ja sõrataud Chillinghami pargist umbes 4 kilomeetri kaugusele. Sissepääs parki suleti kiiresti ja nii suudeti kari päästa. Hiljem otsustati rajada veiste väljasuremise ärahoidmiseks Šotimaale väike varukari. Sel puhul polnud vaja karta mõne looma väljatõrjumist, kuna kõik uue karja moodustamiseks välja valitud loomad viidi koos teise kohta üle.

Tundsime rõõmu oma lühikesest ekskursioonist metsikute valgete veiste juurde ja samuti sellest, et saime midagi teada veiste mineviku kohta. Võib-olla õnnestub ka sinul ükskord neid ainulaadseid loomi selles rahulikus paigas oma silmaga näha.

[Piltide allikaviited lk 27]

Courtesy Chillingham Wild Cattle Association

Loaned by courtesy of Lawrence Alderson