Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kauakestnud võitlus orjuse vastu

Kauakestnud võitlus orjuse vastu

Kauakestnud võitlus orjuse vastu

„Ori olla tähendab julma kohtlemist ja ülekohut taluda.” (Euripides, Kreeka näitekirjanik, 5. sajand e.m.a)

ORJUSEL on pikk ja valdavalt sünge ajalugu. Juba kõige varasemate tsivilisatsioonide ajal Egiptuses ja Mesopotaamias on tugevamad rahvad orjastanud oma nõrgemaid naabreid. Nii algas üks kurvemaid lehekülgi ebaõigluse ajaloos.

Teisel aastatuhandel e.m.a orjastasid egiptlased terve rahva, kuhu kuulus tõenäoliselt mitu miljonit inimest (2. Moosese 1:13, 14; 12:37). Kui Vahemere piirkonda valitsesid kreeklased, oli paljudes kreeka peredes vähemalt üks ori, just nii nagu praegusel ajal on mõningates maades ühel tavalisel perel auto. Kreeka filosoof Aristoteles õigustas orjapidamist, väites, et inimkond on jaotatud kaheks klassiks, isandateks ja orjadeks, ning et isandatel on loomulik õigus käsutada, orjad aga ongi lihtsalt sündinud kuuletuma.

Roomlased olid veel suuremad orjapidajad kui kreeklased. Apostel Pauluse päevil olid tõenäoliselt pooled Rooma linna elanikest ehk sajad tuhanded inimesed orjad. Selleks, et oleks piisavalt inimesi, kes ehitaksid monumente, töötaksid kaevandustes, hariksid põldu ja teeniksid rikaste hiigelsuurtes villades, tuli Rooma impeeriumil hankida igal aastal tõenäoliselt pool miljonit orja. * Kuna tavaliselt kasutati orjadena sõjavange, võiski Rooma täitmatu vajadus suurema hulga orjade järele olla impeeriumi pideva sõjapidamise võimas ajend.

Kuigi pärast Rooma impeeriumi lagunemist orjapidamine mingil määral vähenes, jäi see siiski püsima. Inglise maarevisjoni protokolli „Domesday Book” (koostatud 1086) järgi moodustasid orjad keskaegsel Inglismaal 10 protsenti tööjõust. Orje saadi ikka veel sõjavangide näol. Kuna suur osa varakeskaegse Euroopa orjadest oli pärit slaavi rahvaste seast, hakati näiteks inglise keeles kutsuma orje sõnaga slave.

Meie ajaarvamise algusest saadik pole orjakaubandus laastanud ühtegi kontinenti nii põhjalikult kui Aafrikat. Muistsed egiptlased kauplesid etioopia orjadega juba enne meie ajaarvamist. Umbes 1250 aasta jooksul viidi Aafrikast Euroopasse ja Lähis-Itta arvestuste kohaselt 18 miljonit inimest, et rahuldada sealset nõudlust orjade järele. Seoses Ameerika koloniseerimisega, mis algas 16. sajandil, avanes uus orjaturg ning orjade transportimine üle Atlandi ookeani sai peagi maailma üheks tulutoovaimaks äriks. Ajaloolaste arvestuste kohaselt viidi aastatel 1650–1850 Aafrikast välja rohkem kui 12 miljonit orja. * Paljud neist müüdi maha orjaturgudel.

Orjusevastane võitlus

Läbi sajandite on nii üksikisikud kui ka rahvad võidelnud, et saada vabaks orjuse ahelaist. Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist võitles Spartacus koos 70 000 Rooma orjaga vabaduse eest, kuid võitlus osutus asjatuks. Umbes kaks sajandit tagasi toimunud Haiti orjade revolutsioon oli edukam ning selle tagajärjel rajati 1804. aastal iseseisev valitsus.

Ameerika Ühendriikides püsis orjus teadagi palju kauem. Mõned orjad võitlesid järeleandmatult, et vabastada orjusest nii iseennast kui ka oma lähedasi. Oli ka vabu inimesi, kes võitlesid siiralt orjapidamise vastu, toetades orjuse likvideerimist või aidates põgenenud orje. Orjapidamine keelustati kogu riigis alles 19. sajandi lõpupoole. Kuidas on aga lugu tänapäeval?

Kas need pingutused on olnud asjatud?

„Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud,” teatab Inimõiguste ülddeklaratsioon. See eesmärk, mis kuulutati vaimustatult välja 1948. aastal, on kindlasti väga üllas. Paljud siirad inimesed on pühendanud selle saavutamiseks nii oma aega, energiat kui ka vara. Orjuse kaotamine pole aga kerge.

Nagu näitas eelmine artikkel, teevad praegugi miljonid inimesed hirmsates tingimustes tööd mitte millegi eest ning paljud neist on vastu nende enda tahtmist orjusesse müüdud. Vaatamata heasoovlikele pingutustele teha orjapidamisele lõpp ja rahvusvahelistele orjust keelustavatele kokkulepetele allakirjutamisele jääb tõeline vabadus kõigile ikkagi vaid kättesaamatuks eesmärgiks. Globaalne majandus on teinud salajase orjakaubanduse veelgi tulutoovamaks äriks. Näib, et orjus on mõningais paigus veel rohkem maad võtnud. Kas olukord on lootusetu? Vaatame.

[Allmärkused]

^ lõik 5 Ühe muistse allika järgi võis mõningatel väga rikastel roomlastel olla koguni 20 000 orja.

^ lõik 7 Mõned jultunud vaimulikud väitsid, et Jumal toetab sellist julma inimkaubitsemist. Seetõttu arvavad veel praegugi paljud inimesed ekslikult, et Piibel õigustab sellist jõhkrust, kuigi see pole tõsi. Vaata artiklit „Piibli seisukoht: kas Jumal kiitis orjapidamise heaks?” „Ärgake!” 2001. aasta 8. septembri numbrist.

[Pildid lk 4, 5]

Neid, keda Aafrikast orjalaevadega (ülal) ära viidi, müüdi tavaliselt Ameerika orjaturgudel

[Allikaviited]

Godo-Foto

Archivo General de las Indias