Oaxaca aardeid uurimas

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

MEHHIKO Antropoloogia ja Ajaloo Riikliku Instituudi sõnul on riigi kaguosas asuvas Oaxaca osariigis 4000 arheoloogilist leiupaika. Neist leiupaikadest on arheoloogid kaevanud välja hinnalisi säilmeid, millest paljusid võib näha Oaxaca kultuuride muuseumis. Teeme sellesse põnevasse muuseumi külaskäigu.

Oaxaca kultuuride muuseum * asub 430 kilomeetrit Méxicost kagu pool Oaxaca linnas endises Santo Domingo de Guzmáni kloostris. Muuseumi 14 saalis on pandud välja ehteid, skulptuure, keraamikat ja teisi väärtuslikke kunstiteoseid.

Esimesse saali on välja pandud noolepead, mis on ainus tõend küttidest, kes rändasid Oaxacas ringi tuhandeid aastaid tagasi. Teine saal tutvustab Oaxaca oru kohal kõrguva mäe tipus asetsenud Monte Albáni linna. Seda linna on nimetatud Ameerika esimeseks suurlinnaks, mille õitseaeg oli tõenäoliselt aastail 300 kuni 900 m.a.j. Linn võib olla aga rajatud juba kaheksandal sajandil e.m.a.

 Monte Albáni hästi säilinud varemed näitavad, et selle linna elanikel olid põhjalikud teadmised astronoomiast ja kullassepakunstist ning nad kasutasid hieroglüüfkirja. Linna arheoloogilised aarded on säilinud tänase päevani. Näiteks seisab linna ümbritsevas orus mitu silmapaistvat püramiidi. Lisaks sellele on kaevatud välja suuri väljakuid, maa-aluseid käike, mänguväljakuid, kus mängiti rituaalset pallimängu ollama’t, ning 170 maa-alust hauda.

1932. aasta 9. jaanuaril avastas arheoloog dr Alfonso Caso haua number 7, kus olid sapoteegi üliku jäänused, ning suure aarete peidiku. Sellest hauast leiti muu hulgas kullast, hõbedast, vasest, nefriidist, türkiisist, mäekristallist, pärlitest ja korallidest ehteid. Paljud neist ehetest ja kuldesemetest, mis kaaluvad ühtekokku neli kilogrammi, on samuti muuseumisse välja pandud.

Peale sädelevate ehete ja kalliskivide leiti samast hauast kauneid saviesemeid ja üks luuskulptuur. Ühe silmapaistva esemena võiks mainida ka mitmevärviliste joonistustega kaunistatud kruusi. Kui Monte Albáni linn hävis, lõppes reljeefkirjas teksti monumentidele jäädvustamise periood ning algas misteekkirja periood, mil koostati peamiselt koodekseid ehk köidetud käsikirju.

Aastaks 900 olid hüljatud kõik suured Mesoameerika linnad, kaasa arvatud Monte Albán. Järgmise 600 aasta jooksul olid võimul sõdalased ja sõjalised kildkonnad. Kõikidest hõimudest, kes sel ajal Oaxacat asustasid, on endast ehk kõige suurema pärandi jätnud misteegid. Teatmeteos „The Encyclopedia Americana” ütleb: „Misteegid olid meisterlikud käsitöölised ja kunstnikud, kõige paremad juveliirid ja pildiraamatute valmistajad.”

Loodame siia muuseumi kunagi tagasi tulla ja tutvuda infoga, mis puudutab Mehhiko võitlust Hispaania ülemvõimu vastu. Kellel võimalik, võiks samuti muistse Mehhiko aaretega tutvust teha. Seda külaskäiku pole kindlasti vaja kahetseda.

[Allmärkus]

[Pildid lk 24, 25]

Monte Albáni õitseaeg oli aastail 300 kuni 900

All: hauast number 7 leitud rinnaplaat ja teised esemed ning samasse perioodi kuuluvad nõud

[Allikaviide]

Kõik pildid: Reproducción Autorizada por el Instituto Nacional de Antropología e Historia CONACULTA-INAH-MEX