Košenillitäi – eriline putukas

„ÄRGAKE!” KORRESPONDENTIDELT MEHHIKOS JA PERUUS

KUST saadakse erkpunaseid värvaineid, mida kasutatakse mõningates huulepulkades ja teistes kosmeetikavahendites? Võib-olla üllatab see sind, et mõningates põsepunades ja huulepulkades tarvitatavat karmiinpunast värvainet saadakse kilptäiliste hulka kuuluvatest putukatest košenillitäidest, kes toituvad okkalistel viigikaktustel. Heitkem sellele erilisele putukale lähem pilk.

Kas kasulik või kahjulik?

Täiskasvanud emane košenillitäi on ligikaudu kolme millimeetri pikkune ehk umbes tikupea suurune. Isased košenillitäid on aga emastest umbes poole väiksemad. Väikeste mõõtmete tõttu ei maksa neid putukaid aga alahinnata. Üks teatmeteos ütleb: „Nad on ühed suurimad kahjurputukad.” Hoolimata košenillitäide halvast kuulsusest tegelevad mõned inimesed nende kasvatamisega. Miks? Kuna kuivatatud ja purustatud emastest košenillitäidest saab kaunist punast värvainet karmiini.

Juba sellest ajast saadik, mil praegusel Oaxaca osariigi territooriumil Mehhikos elasid muistsed misteegid, on košenillitäidest värvainet toodetud. Hispaania konkistadoorid sattusid košenillitäidest saadavast karmiinpunasest värvainest vaimustusse ja peagi hakkasid seda looduslikku värvainet tarvitama paljud eurooplased. Suurbritannias kasutati košenillitäidest saadavat karmiinpunast värvainet sõdurite vormirõivaste värvimiseks. Selle värvaine tarvitamine oli nii laialt levinud, et Mehhikost eksporditi ajavahemikus 1650–1860 karmiinist rohkem üksnes kulda ja hõbedat.

Selle populaarsuse kadumine ja taas kasutuselevõtt

19. sajandi keskel hakati looduslike värvainete asemel kasutama sünteetilisi värvaineid. Põhjuseks oli mitu tegurit. John Henkel kirjutab ajakirjas „FDA Consumer”: „Keemiliselt sünteesitud värvaineid oli kergem toota, need olid odavamad ja nende värviomadused olid paremad.” Niisiis vallutasid sünteetilised värvid toidus, ravimites ja kosmeetikavahendites kasutatavate värvilisandite turu. „Nende tarvitamise suurenedes kasvas aga ka mure ohutuse pärast,” lisab Henkel.

1970. aastatel tehtud uuringud näitasid, et mõningad sünteetilised värvained võivad tekitada vähki. Kui sellistest tervist ohustavatest teguritest teada saadi, hakati taas looduslikke värvaineid kasutama. Näiteks toodetakse praegu Peruus 85 protsenti kogu maailma košenillitäide karmiinist. Samuti toodetakse karmiini Kanaari saartel, Lõuna-Hispaanias, Alžeerias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides. Kuna aga praegust karmiininõudlust ei suudeta täielikult rahuldada, püüab Mehhiko valitsus selle toodangut suurendada.

Kuidas karmiini toodetakse

Košenillitäi veedab terve oma elu okkalisel viigikaktusel. Vaenlaste eest kaitseb ta end vahataolise eritisega. See eritis moodustab putuka peale kilbi, mis on talle justkui maja eest. Tänu sellele on neid ka korjamisajal kergem üles leida.

Punast pigmenti karmiinhapet saab üksnes emastest košenillitäidest. Kõige enam sisaldavad  seda ainet viljastatud emased. Selleks, et saada kõige kvaliteetsemat värvainet, püüavad töölised korjata viljastatud emaseid just enne seda, kui need munema hakkavad. Peruu Andides korjatakse košenillitäisid seitsme kuu pikkuse perioodi jooksul tavaliselt kolm korda. Košenillitäid eemaldatakse kaktustelt kõva harjaga või kraabitakse lahti nüri teraga. Putukad kuivatatakse, puhastatakse ja purustatakse ning saadud pulbrit töödeldakse ammoniaagi või naatriumkarbonaadi vesilahuses. Tahked osad eemaldatakse filtreerimisega. Kui tahetakse saada purpurset varjundit, lisatakse vedelikule lupja.

Võib-olla ei tundu just eriti meeldivana kasutada kosmeetikavahendeid, mis on valmistatud putukatest, kuid võib kindel olla, et looduslikke „värvaineid on uuritud kõige rohkem”, sõnab Henkel. „Neid värvaineid on uuritud ja uuritud ja uuritud, mõningaid isegi kümneid kordi.” Niisiis, kui sulle öeldakse, et näed särav välja, võib see olla osaliselt tänu košenillitäile, sellele erilisele putukale.

[Pildid lk 23]

1. Košenillitäid kaktusel

2. Suurendatud pilt viljastatud emastest

3. Kuivatatud košenillitäid

4. Kosmeetikatarvetes kasutatava vedeliku töötlemine

[Allikaviited]

Lk 23 fotod: #1: The Living Desert, Palm Desert, CA; #3 ja tooted: Cortesía del Centro de Investigaciones Económicas, Sociales y Tecnológicas para la Agroindustria y la Agricultura Mundial, Universidad Autónoma de Chapingo, fotografía de Macario Cruz; #4: David McLain/AURORA

[Pilt lk 23]

Tooted, milles kasutatakse košenillitäidest saadavat värvainet