Maailma pikim maanteetunnel

„ÄRGAKE!” NORRA-KORRESPONDENDILT

KUI soovid näha muljetavaldavaid mägesid ja fjorde, tule Lääne-Norrasse! See kant pakub rabavaid vaateid. Peale selle annavad sealsed kitsad looklevad teed ja paljud tunnelid tunnistust inimese leidlikkusest. Hiljuti valmis Norras uus tunnel – inseneriteaduse suursaavutus, mis ületab kõik omalaadsed. See on Lærdali tunnel, maailma pikim maanteetunnel – 24,5-kilomeetrine kaljusse puuritud maantee. Kujutle end sõitmas tunnelisse, teades, et vaid mõne minuti pärast on sinu pea kohal rohkem kui 1000 meetri paksune mäemassiiv.

Miks vajati nii pikka tunnelit? See on tähtis osa peamisest ühendusest Norra kahe suurima linna, idas paikneva pealinna Oslo ja läänerannikul paikneva Bergeni vahel. Nende linnade vahelistel mägiteedel on talvel lume ja tuule tõttu raske liigelda, seepärast oli suur vajadus uue tee järele, millel oleks ohutu sõita ka halva ilma korral. Aastal 1992 otsustas Norra parlament, et uus maantee hõlmab tunnelit kahe väikse asula Aurlandi ja Lærdali vahel. Pärast viit aastat ehitust avati tunnel ametlikult 2000. aasta novembris. Kuidas teostati see inseneriteaduse suursaavutus? Kui turvaline see tunnel on? Mis tunne on sealt läbi sõita? Vaatleme neid küsimusi lähemalt.

Ehitusprobleemid

Tunnel ühendab Lærdali ja Aurlandi. Ehitajad alustasid aga tööd tegelikult korraga kolmest kohast. Tulevase tunneli kummaski otsas asus tööle üks ehitusgrupp ja kolmas grupp alustas tööd kahekilomeetrise ventilatsioonitunneliga, mis pidi peatunneliga kokku saama 6,5 kilomeetri kaugusel Lærdali sissekäigust. Kuidas said need kolm meeskonda koordineerida puurimistöid nii, et kohtuda õiges kohas sügaval mäe sisemuses? Iga meeskonna töö täpne alguskoht arvestati välja satelliitnavigatsioonisüsteemide abil ning puurimise suunda juhiti laserikiirtega. Need juhtisid puurmasinate liikumist, et tagada lõhkeainete tarvis puuritud aukude õige asukoht.

Iga lõhkamise jaoks puuriti umbes 100 auku, kõik 5,2 meetri sügavused. Nendesse aukudesse pandi umbes 500 kilogrammi lõhkeainet, mille plahvatamise tagajärjel jäi järele umbes 500 kuupmeetrit kiviprügi, mis seejärel veoautodega ära veeti. Enne järjekordset puurimisoperatsiooni tuli tunneli seinad ja lagi kindlustada. Selleks kasutati pikki teraspolte ning pindadele pihustati kiudbetooni. Iga meeskond liikus nädalas edasi umbes 60–70 meetrit. 1999. aasta septembris leidis aset läbimurre, kui kaks peatunnelis töötavat meeskonda  omavahel kohtusid, olles kõrvale kaldunud vaid umbes 50 sentimeetrit. Neliteist kuud hiljem avati tunnel graafiku kohaselt. Selleks ajaks oli kulutatud üle 140 miljoni euro.

Kuidas tagati ventilatsioon?

Õhu kvaliteedi tagamine on tunnelit projekteerivatele inseneridele alati raske ülesanne. Kuna Lærdali tunneli läbimine kestab ligikaudu 20 minutit, on eriti tähtis, et õhk oleks hingamiseks piisavalt puhas. Kuidas see saavutati?

Kahekilomeetrine ventilatsioonitunnel, mis asub 6,5 kilomeetri kaugusel Lærdali sissekäigust, ulatub välja lähedalasuvasse orgu ja täidab otsekui korstna ülesannet. Värske õhk juhitakse tunnelisse mõlemast sissekäigust ning saastunud õhk väljub ventilatsioonitunneli kaudu. Ventilatsioonitunnelisse paigaldatud kaht võimast ventilatsiooniseadet, mis kokku suudavad teisaldada maksimaalselt 1,7 miljonit kuupmeetrit õhku tunnis, saab kasutada tugevasti saastunud õhu liikumise kiirendamiseks. See süsteem varustab piisava värske õhuga tunneli Lærdali-poolset osa. Kuna aga Aurlandi-poolsem osa on pikem, tuleb seal puhta õhu tagamiseks teha midagi enamat. Seepärast on tunneli lakke paigaldatud 32 väiksemat impulssventilaatorit, et kiirendada õhu liikumist ventilatsioonitunneli suunas. Selle pika tee jooksul Aurlandi-poolsest sissekäigust kuni ventilatsioonitunnelini muutub õhk aga järjest saastatumaks. Kuidas see probleem lahendati?

Lahenduseks ehitati umbes kümne kilomeetri kaugusele Aurlandi sissekäigust 100-meetrine paralleeltunnel, milles paikneb puhastusseade. Mõlemast otsast on see tunnel ühendatud peatunneliga. Peatunneli õhk juhitakse sellesse paralleeltunnelisse, kus eraldatakse õhust kuni 90 protsenti tolmu ja lämmastikdioksiidi.

Selline ventilatsioonisüsteem ja puhastusprotsess võimaldavad Lærdali tunnelis rahuldavalt teenindada kuni 400 autot tunnis. Tunnelis olevad sensorid jälgivad õhu kvaliteeti ja reguleerivad ventilatsioonisüsteemi tööd. Kui õhusaaste muutub liiga suureks, suletakse tunnelis liiklus. Siiamaani pole see aga vajalik olnud.

Kui turvaline see on?

Mõned inimesed kardavad tunnelis sõita. Lisaks on viimasel ajal toimunud mitmes Euroopa tunnelis raskeid liiklusõnnetusi ja tulekahjusid, mistõttu ohutuse tagamine omandas  Lærdali tunnelis eriti suure tähtsuse. Mida on tehtud tunneli ohutuse tagamiseks?

Lærdali juhtimiskeskus jälgib pidevalt tunneli turvasüsteeme ning kui turvalisus on ohus, tunnel suletakse. Selleks, et tunnelit oleks võimalik kiiresti sulgeda ja sealt saaks kiiresti evakueeruda, on tarvitusele võetud palju ettevaatusabinõusid. Lisaks on paigaldatud iga 250 meetri taha hädaabi telefonid ja iga 125 meetri taga paikneb kaks tulekustutusseadet. Juhtimiskeskus registreerib automaatselt koha, kust tulekustuti ära võetakse. Kui üks kustutusseade on eemaldatud, hoiatavad valgusfoori punased tuled sõitjaid tunnelisse sisenemise eest ning tunnelisisesed märguanded ja valgustus juhivad sõidukijuhid tunnelist ohutus suunas välja. Juhid saavad pöörata oma sõiduki ümber, kuna tunnelis on autode jaoks iga 500 meetri järel ümberpööramiskohad ja 15 sellist kohta, kus saab ka suuremaid sõidukeid ümber pöörata. Tunnel on varustatud ka raadioantennide süsteemiga, mis võimaldab informeerida sõidukijuhte nende autoraadio kaudu. Loendus- ja fotosüsteemid kontrollivad liiklust tunneli sees ja väljas. Teedespetsialistid peavad selle tunneli turvalisust väga heaks, kui arvestada suhteliselt väikese liiklustihedusega.

Mis on selles tunnelis erilist?

Mis tunne on läbi selle tunneli sõita? Inseneride üks tähtsaid eesmärke oli teha selles tunnelis sõitmine positiivseks kogemuseks, nii et juhid tunneksid end turvaliselt ja saaksid ka sõita turvaliselt. Selle saavutamiseks kasutati tunneli sisekujundusel teiste hulgas uurimisinstituudi liikluspsühholoogide, valgusdisainerite ning ka sõidusimulaatori abi.

Mis oli tulemus? Tunnel pole päris sirge. Väikesed kurvid aitavad hoida sõidukijuhte erksana, kuid nende nägemisulatus on siiski 1000 meetrit. Kurvid hõlbustavad kindlaks teha lähenevate sõidukite kaugust. Kolm suurt koopasarnast mägisaali vähendavad sõidu monotoonsust. Need loovad illusiooni, otsekui sõidetaks ühe pika tunneli asemel neljas lühemas tunnelis. Nende saalide eriline valgustus, kus kollane või roheline valgus paistab altpoolt ning helesinine ülaltpoolt, loovad sissetuleva päevavalguse ja päikesetõusu efekti. Peale nende valgusefektide on kogu tunnel hästi valgustatud, nii et enamik juhte tunneb end mugavalt ja turvaliselt.

Nüüd on reisijatel võimalus saada harukordne elamus, läbides maailma pikimat maanteetunnelit. Tänu sellele nüüdisinseneriteaduse suursaavutusele on olemas kindel ühendus Ida- ja Lääne-Norra vahel. See on võimas tõend sellest, mida inimene võib korda saata, kui ta kasutab konstruktiivselt oma võimeid ja leidlikkust.

 [Joonis/pilt lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Tunneli marsruut

Lærdal ← → Aurland

[Joonis/kaart lk 27]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Lærdali tunnel

Maanteed

↑ Lærdali

→ E16 Oslosse

* Impulssventilaatorid

Õhu liikumise suund

↓

mägisaal

↓

Ventilatsioonijaam → ventilatsioonitunnel

↑

*

↑

mägisaal

↑

*

õhupuhastusseade

↑

*

mägisaal

*

↑

*

↑

Õhu liikumise suund

Aurland

↓ E16 Bergenisse

1 kilomeeter

[Allikaviide]

Statens vegvesen, Sogn og Fjordane

[Kaart lk 24]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

NORRA

Lærdali tunnel

Bergen 16 OSLO

[Pilt lk 25]

Lærdali sissesõit

[Pilt lk 25]

Õhupuhastuskeskuse visand

[Pilt lk 25]

Tunneli ristprofiil, kus on näha teraspoldid, mis tugevdavad seinu ja lage

[Pilt lk 26]

Tunnelis on umbes 100 hädaabitelefoni ja ligi 400 tulekustutit

[Pilt lk 26]

Tunnelis on kolm suurt mägisaali, kus on erilised valgusefektid

[Piltide allikaviited lk 24]

Vaade õhust: Foto: Leiv Bergum; õhupuhastusseade: ViaNova A/S; kõik teised fotod lk 24–26: Statens vegvesen, Sogn og Fjordane