„Armuõuna” võidukäik

„Ärgake!” Hispaania-korrespondendilt

SAJANDEID tagasi kasvas „armuõun” hajusalt Lõuna-Ameerikas Andides. Kuigi selle marjad olid üsna maitsvad, ei kultiveerinud kohalikud indiaanlased tõenäoliselt seda taime. Mingil moel sattus see harukordne taim Mehhikosse, kus asteegid panid talle nimeks xitomatl. Sõna tomatl kasutati ka mitmete teiste, peamiselt mahlakate viljade kohta. Ei läinud kaua, kui tomatikaste sai koha asteekide rahvustoitude hulgas ning tomatikasvatus hakkas aeglaselt levima üle maailma.

Tomatikaste meeldis ka hispaania konkistadooridele. Üks jesuiidi preester, kes elas suurema osa oma elust Mehhikos, ütles 1590. aastal, et tomatid on väga tervislikud, söömiskõlblikud ja mahlakad ning annavad kastmele hea maitse. Hispaanlased saatsid tomatiseemneid Mehhikost Hispaaniasse ning selle asumaadele Kariibi meres ja Filipiinidel. Vaatamata paljutõotavale algusele kulus aga tomatil maailma köökidesse jõudmiseks üle kolme sajandi.

Halvast mainest vabanemine

Nii nagu teistest eelarvamustest, on ka kulinaarsest eelarvamusest raske lahti saada. Hoolimata oma heast mainest Mehhikos, sai tomat Euroopas peagi halva kuulsuse osaliseks. Probleem algas sellega, kui Euroopa botaanikud klassifitseerisid tomati maavitsaliste sugukonda, kuhu kuulub ka mürgine karumustikas ehk must belladonna. Oma rolli mängis ka lehtede tugev lõhn ja mürgisus. Veel keerukamaks muutus tomati staatus, kui mõned taimetundjad väitsid selle olevat suguiha tekitava toimega. Mõningate arvates võiski just see olla põhjuseks, miks prantslased nimetasid tomati pomme d’amour’iks ehk „armuõunaks”.

Tomati halb kuulsus levis ka Põhja-Ameerikasse. 1820. aastatel teatas üks Massachusettsi aednik: „[Tomatid] on nii vastiku maitsega, et ma peaksin olema päris näljane, et neid süüa.” Ta polnud ainuke, kes tomatitesse skeptiliselt suhtus. Üks Pennsylvania elanik nimetas tomateid hapuks rämpsuks ning tema kaasaegne briti aiandusteadlane kirjeldas tomateid kui haisvaid kuldõunu.

Itaallased, kes panid 16. sajandil tomatile nimeks pomodoro (kuldne õun), olid õnneks praktilisema meelega. * 17. sajandi alguseks olid tomatid  saanud Itaalias populaarseks toiduks ja nende viljelemisele aitas kaasa päikseline kliima. Siiski püsis Põhja-Euroopa aednike arvamus tomatist veel peaaegu kahe sajandi jooksul muutumatuna ning tomateid kasvatati seal üksnes dekoratiiv- ja ravimtaimena.

Tomat võidab populaarsuse

Kui tomateid ükskord proovima hakati, kadusid endised kahtlused ning tomatikasvatus hakkas edenema. Tänu uuele ülemandriraudteele said New Yorgi elanikud hakata ostma värskeid California tomateid. Mõned aastakümned varem avati Itaalias Napolis esimene pitsabaar ning sellega kasvas nõudlus tomatite järele. 20. sajandil, mil kasvas nõudlus tomatisupi, -mahla, -kastme ja -ketšupi järele, rääkimata pitsast, muutus varem põlatud tomat kõige populaarsemaks viljaks kogu maailmas. (Vaata kasti.) Lisaks sellele, et tomatit kasvatatakse edukalt kaubanduslikul eesmärgil, tegelevad tomatikasvatamisega ka aednikud isegi Lähis-Ida kõrbetes ja tuulisel Põhjamerel.

Siinaist naftaplatvormini

Naftaplatvorm keset Põhjamerd ei näi küll olevat sobiv paik puu- ja köögiviljade kasvatamiseks, kuid tomat pole eriti nõudlik taim. Kui tomatiseemned panna plastkotti, kus on piisavalt toitaineid, ning kasta neid piisavalt, võivad seemned isegi ilma mullata kasvama hakata. Seepärast saavad tomatikasvatamisega edukalt hakkama ka naftapuurijad, kellele meeldib näha elutute torude ja masinate vahel pisut rohelist ning saada lauale veidi isekasvatatud vilja.

Kui tomatitega veidi enam vaeva näha, võib neid kasvatada isegi kõrbes. Beduiinid, kes elavad Egiptuses, on tahunud Siinai mäkke terrassaiad, mida aeg-ajalt kastavad vihmad, aga kuhu saab tuua vett ka allikatest ja kaevudest. Neis hästiniisutatud aedades kasvavad uskumatult suured tomatid, millel beduiinid lasevad päikse käes kuivada, et neid oleks talve läbi võtta.

Tomati peaaegu ülemaailmne populaarsus ei sõltu aga ainuüksi selle võimest kohaneda erisuguses pinnases ja kliimas. Enamik tomatitaimi on isetolmlevad, nii et neist saab aretada kergesti mitmesuguseid sorte eri maitsele. Aednikud võivad praegu valida 4000 tomatisordi vahel. Väiksed ja mahlakad kirsstomatid annavad värvi ja maitset salatitele ning magusatest ploomitomatitest tehakse hoidiseid. Võileivatomat on aga tähtsaim toit hispaania köögis ning see sobib nii salatitesse kui ka küpsetamiseks.

See, mis tomatile lõpuks populaarsuse tõi, oli ikkagi maitse. Ja nii kasutatakse seda pitsas, salatites, kastmetes ning sellest tehakse mahla. Kuigi tomat ei osutunud „armuõunaks”, armastab nüüd tomatit terve maailm.

[Allmärkus]

 [Kast/pildid lk 26]

Gazpacho – värskendav tomatisupp

Kas sa sooviksid proovida kuumal suvepäeval värskendavat külma tomatisuppi? Hispaanias Andaluusia piirkonnas serveeritakse gazpacho’t peaaegu iga päev koos pearoaga. Seda on kerge valmistada, koostisosad on kergesti kättesaadavad ning see on su perele tervislikuks ja isuäratavaks eelroaks. Toome tüüpilise hispaania retsepti viiele inimesele.

Koostisosad

600 g küpseid tomateid

350 g kurki

250 g punast paprikat

kaks viilu kuiva leiba (60 g)

30 ml 4–5%-list äädikat

30 ml oliiviõli

soola

üks küüslauguküüs

veidi köömneid

Valmistamine Puhasta paprika, koori kurgid ja tomatid. Lõika need väikesteks kuubikuteks ja pane ühe liitri vee sisse (mis kataks köögiviljad) koos leiva, küüslaugu, maitseainete, äädika ja õliga. Jäta ööseks seisma. Järgmisel päeval sega mikseriga ja hõõru läbi sõela. Maitsesta. Hoia gazpacho’t serveerimiseni külmkapis. Gazpacho’t võib pakkuda koos tomati-, kurgi- ja paprikakuubikutega.

[Kast lk 27]

Fakte tomati kohta

Tomatist on saanud maailma kõige populaarsem vili. Iga-aastane tomatisaak on peaaegu 100 miljonit tonni, mis on tunduvalt suurem kui teiste suuremate viljade saak maailmas (õunad, banaanid, viinamarjad ja apelsinid).

Kuigi tomatit nimetatakse vahel köögiviljaks, on ta botaaniliselt vili, kuna taime söödav osa sisaldab seemneid (köögiviljad koosnevad üldiselt söödavast varrest, lehtedest ja juurtest).

Guinnessi rekordite raamatu järgi kaalus suurim tomat 3,5 kilogrammi ja see tomat kasvatati USAs Oklahomas.

Suitsetamine tomatitaimede lähedal või enne nendega tegelemist võib taimedele halvasti mõjuda. Tubakas kannab viirust, millele tomat on vastuvõtlik.

Peale selle, et tomat sisaldab A- ja C-vitamiini, on selles palju antioksüdanti lükopeeni. Mõned uurijad soovitavad süüa tomatirikast toitu, aitamaks vähendada vähki haigestumise riski.