Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Hasartmängud — ülemaailmne lummus

Hasartmängud — ülemaailmne lummus

Hasartmängud – ülemaailmne lummus

JOHN kasvas üles Šotimaal ning unistas loteriivõidust. „Ostsin iga nädal ühe loteriipileti,” sõnab ta. „See maksis vähe, kuid pilet andis mulle lootuse saada kõik, mida hing himustab.”

Jaapanis elav Kazushige armastas käia hobuste võiduajamisel. „Mulle meeldis hipodroomil sõpradega hobuste peale panuseid teha ning vahel võitsin ma päris suuri summasid,” meenutab ta.

„Minu lemmikmäng oli bingoloto,” räägib Austraalias elav Linda. „See harjumus läks mulle nädalas maksma umbes 30 dollarit, kuid võiduvõimalus erutas mind.”

John, Kazushige ja Linda pidasid hasartmänge suhteliselt kahjutuks meelelahutuseks. Sajad miljonid inimesed kogu maailmas arvavad sedasama. 1999. aasta Gallupi küsitlus näitas, et kaks kolmandikku ameeriklasi pooldab hasartmänge. Aastal 1998 kulutasid ameeriklased legaliseeritud hasartmängudele umbes 50 miljardit dollarit – see on enam, kui kulutati raha kinopiletite, helisalvestiste, spordiürituste, lõbustusparkide ja videomängude peale kokku.

Ühe hiljutise uuringu järgi mängis ühe aasta jooksul rohkem kui 80 protsenti Austraalia elanikkonnast hasartmänge vähemalt ühe korra ning 40 protsenti iga nädal. Austraalia täiskasvanud kulutavad hasartmängudele keskmiselt üle 400 dollari aastas, umbes kaks korda rohkem kui eurooplased või ameeriklased, mis näitab, et austraallased on maailma kõige agaramad õnnemängijad.

Paljud jaapanlased on kirglikud pachinko-mängijad, mis on pinball’i meenutav mäng, mille peale nad kulutavad miljardeid dollareid aastas. Brasiilias kulutatakse õnnemängudele aastas vähemalt 4 miljardit dollarit, millest suur osa kulub loteriipiletitele. Brasiillased pole aga ainsad loteriimängude armastajad. Ajakiri „Public Gaming International” arvestas hiljaaegu, et „102 maal viiakse läbi 306 loteriid”. Hasartmängud on tõesti ülemaailmne kirg, mis mõne sõnul toob suurt kasu.

USA-s tegutseva hasartmängude uurimisinstituudi esindaja Sharon Sharp sõnab, et Ameerika Ühendriikides tõi loteriimängudest laekunud rahasumma aastatel 1964 kuni 1999 „osariikide valitsuste eelarvesse umbes 125 miljardit dollarit, moodustades suurima osa aastatulust alates 1993. aastast”. * Suur osa sellest rahast eraldati riiklike haridusprogrammide, rahvusparkide ja spordirajatiste arendamiseks. Hasartmängutööstus on ka üks suuremaid tööandjaid ning ainuüksi Austraalias annab see rohkem kui 7000 äriettevõttes tööd ligikaudu 100 000 inimesele.

Seega väidavad hasartmängude pooldajad, et lisaks meelelahutusele pakuvad legaalsed hasartmängud tööd, annavad riigile tulu ja turgutavad kohalikku majandust.

„Mis on siis hasartmängudes halba?” võivad seega paljud küsida. Selle küsimuse vastus, mis tuuakse välja järgmistes artiklites, võib vägagi tõenäoliselt muuta sinu suhtumist hasartmängudesse.

[Allmärkus]

^ lõik 8 Eesti rahandusministeeriumi andmetel laekus 2001. aastal riigieelarvesse hasartmängumaksu 109,3 miljonit krooni.

[Pilt lk 3]

John

[Pilt lk 3]

Kazushige

[Pilt lk 3]

Linda