Autoavarii. Kas oled piisavalt ettevaatlik?

„Ma olen hea sõitja ega pea kartma, et satun avariisse.” „Avariisid teevad ainult noored ja hulljulged juhid.” Paljud mõtlevad, et nemad ei satu kunagi ühtegi autoavariisse. Kas arvad sina nõndasamuti? Kas pead end liiklusõnnetuste eest kaitstuks?

STATISTIKA näitab, et arenenud maade elanikel on suur tõenäosus saada vähemalt korra elu jooksul liiklusõnnetuses viga. Paljudele saavad sellised õnnetused saatuslikuks. Üle maailma toimub nüüd aastas rohkem kui pool miljonit surmaga lõppevat liiklusõnnetust. Ilmselt ei arvanud paljud neist, kes möödunud aastal liikluses hukkusid, et nendega kunagi midagi säärast juhtub. Mida teha, et vähendada riski? Oluline on rakendada ettevaatusabinõusid. Vaadelgem, kuidas ära hoida õnnetusi, mida põhjustavad unisus ja kõrge iga.

Unine autojuht

Mõned eksperdid ütlevad, et unine autojuht võib olla sama ohtlik kui purjus juht. Raportid kinnitavad, et unisus põhjustab järjest rohkem õnnetusi. Infoleht „Fleet Maintenance & Safety Report” teatas hiljuti, et Norras jäi ühe aasta jooksul iga kaheteistkümnes autojuht sõidu ajal magama. Lõuna-Aafrika Vabariigi Johannesburgi ajaleht „The Star” andmeil põhjustavad väsinud juhid kuni kolmandiku kõigist sõidukite kokkupõrgetest sellel maal. Teated teistest maadest ilmutavad, et väsimus mõjutab autojuhte kõikjal. Miks on nii palju uniseid juhte?

Tänapäeva kiire elustiil on üks probleemi põhjus. Ajakiri „Newsweek” kirjutas hiljuti, et ameeriklased „magavad nüüd öösiti poolteist tundi vähem, kui [nad] magasid sajandivahetusel, ning tõenäoliselt väheneb see aeg veelgi”. Mispärast? Ajakiri tsiteeris magamisekspert Terry Youngi: „Inimesed on suhtunud unesse nagu mingisse tarbekaupa, mille eest maksmisel võib petta. Vähest magamist peetakse märgiks sellest, et tegu on väga tööka ja eduka inimesega.”

Arvatakse, et keskmine inimene peab magama öösiti kuus ja pool kuni üheksa tundi. Kui see aeg on väiksem, areneb inimestel niinimetatud unevõlg. Ameerika autoliidu (AAA) liiklusohutuse fondi hiljutine raport teatab: „Isegi kui magada tavalise töönädala jooksul öösiti vaid 30 kuni 40 minutit vajatust vähem, võib nädala lõpuks tekkida 3- kuni 4-tunnine unevõlg, millest piisab, et oluliselt suurendada päevast unisust.”

Vahel võib juhtuda, et sa ei saa öösiti korralikult puhata. Unetus, haige lapse eest hoolitsemine või teised sinust sõltumatud asjaolud võivad röövida sinult une. Järgmisel päeval võib rooli taga uni peale tikkuda. Mida peaksid sellisel juhul tegema?

Populaarsed vahendid, nagu kohvi joomine, akna avamine, närimiskummi närimine või millegi vürtsika söömine, ei pruugi hoida sind ärkvel.  Mitte ükski selline abinõu ei lahenda tegelikku probleemi. Sa pead hoopis magama. Miks siis mitte pisut tukastada? „The New York Times” soovitas: „Tööpäeval ei tohiks virgutav uinak kesta rohkem kui 30 minutit, sest muidu langeb keha sügavasse unne, millest on raske ärgata.” Päevane uinak võib küll sihtkohta jõudmist edasi lükata, kuid see võib pikendada sinu elu.

Sinu elustiil võib olla selline, mis võib muuta sind uniseks autojuhiks. Kas veedad pikki tunde Internetis surfates või vaatad hilisööni televiisorit? Kas käid seltskondlikel koosviibimistel, mis kestavad varahommikuni? Ära lase sellistel harjumustel röövida sinu uneaega. Tark kuningas Saalomon rõhutas, kui tähtis on isegi „peotäis rahu” (Koguja 4:6).

Kogenud, kuid vanem

Eakad autojuhid on sageli kõige kogenumad sõitjad. Lisaks ei riski nad liigselt ning teavad oma piiranguid. Siiski võib ka eakatel juhtidel autoavariisid juhtuda. Tegelikult võib aastate lisandudes see oht isegi suureneda. USA ajakiri „Car & Travel” teatas: „Üle 70-aastased inimesed moodustavad 9 protsenti rahvastikust, kuid nendega on seotud 13 protsenti surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest.” Paraku on eakate juhtide põhjustatud avariide arv kasvamas.

Mõelgem 80-aastase Myrtle’i tähelepanekute üle. * Ta hakkas sõitma juba rohkem kui 60 aasta eest ega ole kordagi teinud ühtegi avariid. Nagu paljud teisedki, tunneb ta aga vananemise mõjusid, mis võivad avarii tõenäosust tunduvalt suurendada. Hiljuti rääkis ta ajakirjale „Ärgake!”: „Vanemaks saades muutub elus kõik [sealhulgas autosõit] raskeks.”

Mida ta on teinud, et vähendada autoavarii riski? „Aastate jooksul olen teinud vastavalt oma eale teatud kohandusi,” sõnab Myrtle. Näiteks on ta vähendanud sõiduaega, iseäranis pimedas sõitmist. See väike muudatus on aidanud tal ilma ebameeldivate vahejuhtumiteta toime tulla, nii et ta pole pidanud autojuhtimist lõpetama.

Kui raske võib olla seda ka tunnistada, kuid vananemine nõuab lõivu igaühelt (Koguja 12:1–7). Esile kerkivad erisugused tervisehädad, reaktsioon aeglustub ja silmanägemine muutub kehvemaks – see kõik teeb aga turvaliselt sõitmise keerulisemaks. Siiski ei tähenda vananemine iseenesest, et autojuhtimine oleks võimatu. Oluline on see, kui hästi juht sõidab. Kui tunnustada muutusi füüsilistes võimetes ja teha vajalikke kohandusi, võib sõidusuutlikkust parandada.

Seda ei pruugi ise märgata, kuid meie nägemine muutub pidevalt. Vanemaks saades perifeerne nägemine aheneb ja silma võrkkest vajab rohkem valgust. Brošüür „The Older and Wiser Driver” teatab: „60-aastane autojuht vajab kolm korda rohkem valgust kui teismeline ning tal võtab kaks korda kauem aega, et kohaneda hämardumisega.” Need silmas toimuvad muutused võivad öisel ajal sõitmise raskeks teha.

Henry on 72-aastane ja ta on ilma avariideta sõitnud juba üle 50 aasta. Aastate möödudes hakkas ta märkama, et pimedas vastutulevate autode tuled raskendasid tal sõitmist. Pärast silmaarsti juures käimist sai ta teada, et vajab uusi prille, mis on mõeldud  öise valgusvihu vähendamiseks. „Pimedas sõitmine ei valmista enam raskusi,” sõnab Henry. Tema jaoks oli see väike kohandus juba suureks muudatuseks autosõidul. Myrtle’i-sarnastele võib lahenduseks olla see, et pimedal ajal sõitmisest tuleb üldse loobuda.

Vananemine mõjutab ka inimese reaktsiooniaega. Eakamad võivad olla targemad ja tundlikumad kui noored. Mida vanemaks aga inimene saab, seda rohkem aega nõuavad talt informatsiooni töötlemine ning reageerimine. See teeb sõitmise veelgi raskemaks, kuna liiklus- ja teeolud muutuvad pidevalt. Selliseid muutunud olukordi tuleb kiiresti hinnata, et piisavalt ruttu õigesti tegutseda.

Ajakiri „Car & Travel” teatab, et „kõige enam surmaga lõppevaid kokkupõrkeid eakate juhtide hulgas põhjustab see, et eakad juhid ei märka liiklust reguleerivat seadet või märki”. Mispärast? Sama raport jätkab: „Probleemi ... paistab tekitavat see, et eakad juhid peavad hindama muutuvat olukorda vasakust ja paremast nägemisväljast, enne kui sõidavad ristmikule.”

Kuidas kompenseerida aeglustunud reaktsiooni? Ole ettevaatlik, kui lähened ristmikule. Tee endale harjumuseks liiklusolud kahekordselt üle kontrollida, enne kui edasi sõidad. Ole iseäranis hoolas pööret tehes. Ristmikul pöörde sooritamine võib saada hukatuslikuks, iseäranis siis, kui sõidad üle vastassuunavööndi.

Ameerika Ühendriikides on rohkem kui 40 protsenti üle 75-aastaste juhtide surmaga lõppevatest ristmikul toimuvatest liiklusõnnetustest seotud vasakpöördega. Ameerika autoliidu (AAA) liiklusohutuse fond soovitab selle maa autojuhtidele: „Vahel võib vasakpöörde vältimiseks teha kolm parempööret.” Võib-olla saad kohandada seda põhimõtet ka oma elukohas. Pisut ette planeerides suudad vältida ohte ja keerulisi ristmikke.

Otsus, mida kaaluda

Mis võib aidata sul hinnata oma sõiduoskust? Ehk saad paluda mõnd hoolivat sõpra või pereliiget sõita koos sinuga ja hinnata su võimeid. Seejärel kuula hoolega nende tähelepanekuid. Sa võid otsustada minna ka turvalise sõidu kursusele. Paljude riikide autokoolid pakuvad erikursusi vanematele juhtidele. Paar või rohkem ohtlikku olukorda võivad olla hoiatavaks märgiks, et sinu sõiduoskus pole nii hea, kui võiks.

Sa peaksid aga olema realist ja tunnistama, et ühel hetkel võib olla sinu parimates huvides autojuhtimine lõpetada. See võib olla raske otsus. Eespool mainitud Myrtle teab, et peab lähitulevikus autojuhtimisest loobuma. Juba praegu sõidab ta sageli koos teistega. Mis tunne on lasta kellelgi teisel autot juhtida? „Tore on nautida sõitu ilma juhtimisest tuleneva stressita,” sõnab ta.

Pärast asja hoolikat kaalumist võid sa tunda sedasama. Poeskäigud, asjaajamine, sõidud kokkusaamistele ja koosolekutele võivad olla tunduvalt meeldivamad koos sõpradega. Ehk saad paluda sõbral juhtida sinu autot. Sel viisil sõitmine võib olla turvalisem ja palju nauditavam kui üksinda sõit. Ühistranspordi kasutamine on samuti praktiline valik. Pea meeles, et sinu väärtus ei sõltu sõiduvõimekusest. Tõeliselt väärtuslikuks teevad sind perekonna ja sõprade ning Jumala silmis sinu head omadused (Õpetussõnad 12:2; Roomlastele 14:18).

Oled sa vana või noor, kogenud juht või algaja, igal juhul pead valmis olema autoavarii ohuks. Pea meeles autojuhtimisega kaasnevat suurt vastutust. Võta tarvitusele ettevaatusabinõud, et vähendada võimalusi teha avarii. Nõnda kaitsed sa ennast ja teisi veel paljudel eelseisvatel sõitudel.

[Allmärkus]

[Pilt lk 12]

Hoolitse selle eest, et sinu keha saaks „kütust” öisest unest

[Pilt lk 13]

Kerge uinak võib põhjustada väikese hilinemise, kuid see võib päästa elu

[Pilt lk 13]

Vanemad autojuhid on tunduvalt kogenumad, kuid neil on omad raskused

[Pilt lk 14]

Kaaslasega sõitmisel on eeliseid